Eile äratas mu tähelepanu VectorLinuxiga kaasas olev tarkvara wifi-radar. Täna otsustasingi siis põhjalikumalt uurida, millga tegu. Nimelt on minu jaoks üheks suureks probleemiks olnud pidevalt erinevate võrkude vahel vahetumine. Lisaks teiste WiFi võrkude otsimine. Kuna wifi-radar-i nimi äratas tähelepanu, siis saigi Googli abiga ta koduleht kiiresti üles leitud: http://wifi-radar.systemimager.org/. Pilk kodulehele ja mu huvi tõusis veelgi - kas tõesti on tegu selle asjaga, millest ma ammu puudust olen tundnud?
Uurisin asja lähemalt ja leidsin, et ka Ubuntu universe repositooriumites on asi täitsa olemas (wifi-radar nime all), seega on ka tema paigaldamine ülilihtne mulle. Koju jõudes sai läpakas lahti tehtud ja kiiresti WiFi Radar paigaldatud. Ning sai ka teda katsetama hakatud. Kuna just täna vahetasin välja oma WiFi ruuteri, siis sai süsteemi ka proovile pandud. Vahetusid ju WEP võtmed kui ka võrgu nimi.
Kahjuks selgus alguses kohe, et minu võrgukaart ei toeta võrgu skäneerimist. Vähemalt sellise teate lugesin logist välja. Kuigi õnnestus saada vahepeal mingi äärmiselt nõrga signaaliga võrgu tähis kätte...
Kuid kui käsitsi andsin andmed kätte, siis toimis kõik ilusti. Lisaks võimaldab WiFi Radar salvestada erinevate võrkude andmeid, et vastavasse võrgu piirkonda uuesti sattudes pole vaja enam uuesti hakata kõike ümber seadistama. Juba tänu sellele on tegu väga kasuliku lahendusega. Sisuliselt võib öelda, et ka WiFi võrkude seadistamine ja salvestamine on võimalik nüüd graafiliselt teostada Linuxi all. Seega, kes asjast veel kuulnud pole, siis tasub katsetada. Soovitan .
Kui veel võrgukaart toetab võrkude otsimist, siis on tegu igati kasuliku vahendiga.
Tegin lisaks ka ise ühe kuvapildi, see on Albumites, Tarkvara all, WiFi-Radar nime all.

Puppy Linuxi meeskond on tulnud vastu mitmetele kasutajate soovidele ja andnud välja OneBone Puppy Linux 2.0-i. Tegu on siis tõsistele käsurea fännidele mõeldud LiveCD-ga, mille suurus on alla 30MB. Selles versioonis pole mitte ühtegi graafilist vahendit. Kõik tuleb ära teha käsureaga. Kaasas on Elinks veebibrauser, Ytree failibrauser MP teksti editor. Lisaks on kaasa Lucenti ja SmartLinki modemite draiverid. Seega, kes soovivad ennast käsureal proovile panna - siin on teile järjekordne võimalus. Lähemalt võite lugeda DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue OneBone Puppy alla laadimiseks.

Olen Pingviini portaalis ka varem teada andnud Glom-ist. Uuest arendatavast vahendist, millega lihtsalt ja kiiresti luua endale PostgreSQL andmebaase. Arendamine on käinud järk järgult edasi ja nüüd on nad pälvinud ka NewsForge lehe tähelepanu. Nimelt on seal ilmunud huvitav ülevaade Glomist. Tegu on kiire õpetusega, kuidas Glomi seadistada ja kuidas ise mõne hiireklikiga luua uus endale vastav andmebaas. Lähemalt võite lugeda NewsForge lehelt.

Ubuntu on jõudnud huvitavasse seisu. Nimelt on väljas Ubuntu Dapper Drake, samas jätkab toe pakkumine Ubuntu Breezyle. Probleem tekkib aga Firefox veebibrauseriga. Nimelt on Dapperisse lisatud Firefox 1.5.x seeria aga Breezys otsustati hoida kindlasti Firefox 1.0.x seeriat. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus Mozilla on lõpetanud Firefox 1.0.x seeria uuendamise. Seega jääb Breezys kasutatav Firefox ilma olulistest uuendustest. Kuna viimane uuendus oli taas liiga suuremahuline, siis pole võimalik ka Ubuntu meeskonnal iseseisvalt Firefox 1.0.x seeriat oma tarbeks uuendada. Nüüd on Ubuntul mitu erinevat võõimslust:
* Loobuda Breezys Firefox 1.0.x seeriast 1.5.x seeria kasuks
* Paluda Mozillal jätkata Firefox 1.0.x seeria uuendamist
* Ignoreerida antud olukorda täielikult
* Lõpetada Breezy toetus
* Lõpetada Breezyile veebibrauseri toetuse andmine
* Proovida mõnda kooslust, mida kasutavad teised distributsioonid ilma toeta jäetud tooteseeriate levitamisel
Mitmed neist on võimatud või siis väga raskesti teostatavad.
Kui nüüd keegi küsib, miks ei valita siis kohe Firefoxi 1.5.x-le uuendamist Brezys - vastus on lihtne. Nimelt on vanem versioon põhjalikult süsteemi sisse ehitatud ja paljudest paketidest sõltuvuses. Uue versiooni lisamine tähendaks liiga suuri ümberkorraldusi. Lähemalt võite lugeda LWN.net lehelt.

PS: Dapperil tekib arvatavasti hiljem samasuguseid probleeme rohkemgi, tänu oma pikemale toele. Üks võimalik probleemi tekkimise koht on taas Firefox, mille 2.0 seeriat ette valmistakse.

VectorLinuxi meeskonnal on hea meel teada anda uue VectorLinux 5.1 LiveCD valmimisest. LiveCD-l on võimalik valida kolme erineva töölaua vahel. Nendeks on IceWM, Fluxbox ja XFce. Lisaks sellele on lisatud mitmeid erinevaid tarkvarasid nagu näiteks GParted, wifi-radar, lisks rohkesti wifi kaartide draivereid. Arendajad tänavad kõiki kasutajaid, kes võtsid vaevaks enne uut LiveCD-d proovida. Lisaks tänatakse www.linux-live.org meeskonda vastavate vahendite loomise eest, mis võimaldas LiveCD-d luua. Lähemat infot saate veel ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue VectorLinuxi alla laadimiseks.

Pole kaua aega möödunud ajast, kui Xara andis teada oma Linuxi pordi loomisest ja Xara Xtreme LX avaldamisest GNU General Public License all. Esimesed versioonid olid olemas juba märtsis. Siis võis veel asjasse mõningase skeptilisusega suhtuda, kas asi jääb püsima jne. Nüüd on mõned kuud taas möödunud, parandusi ja uuendusi lastakse välja pidevalt. Toote omadused on igati korralikud. Tegu on Linuxi all konkurendiga Adobe Illustrator, Macromedia FreeHand ja CorelDrawiga SVG graafika alal. Linux.com lehel on ilmunud nüüd uus ülevaade ja lühiõpetus programmist. Eesmärgiks on anda kasutajatele kiire ülevaade programmi võimalustest. Ühtlasi võrreldakse teda teiste programmidega, et mis on tema head ja vead. Seega, kasutajad, kes vajavad endale graafikatöötluseks mõnda programmi võiksid ülevaate läbi lugeda. Või siis kohe ise omal käel katsetada Xarat. Sest võibolla on Xara just see, mida vajate. Ülevaate enda leiate aga SIIT.

Red Hat andis teada, et on lõpetatud JBossi liitumisprotsess. Nüüdsest on JBoss lõplikult Red Hati üks osakondadest. Klientide jaoks tähendab see nüüdsest ühte suurt tugiorganisatsiooni, mis tegeleb üle maailma nii JBossi toodete kui ka Red Hati toodetega. Red Hat andis aga ühtlasi ka teada, et JBoss jääb autonoomseks osakonnaks firmas. Ühtegi esindust ei suleta. Lähemalt võite veel lugeda LWN.net lehelt.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Fedora uuendas spamassassin (FC4, FC5: remote code execution).
Gentoo uuendas opera (buffer overflow) ja shadow (mailbox permissions problem).
Red Hat uuendas spamassassin (remote code execution).