Välja on lastud teine eelväljalase uuest SimplyMEPIS 6.0-st. Uus versioon sisaldab endas mitmeid vigade parandusi ja seadistuste silumisi. Näiteks käivitub nüüd tunduvalt kiiremini Firefox - seda tänu kommuunist tulnud soovitustele seadistuste osas. RC2 sisaldab endas ka rohkesti Ubuntu Dapperile välja lastud uuendusi, mille seas on ka vastavate paikadega 2.6.15 Kernel. Lisaks lisati veel ka rdesktop, et kasutajatel oleks võimalik kasutada Windows Remote Desktop süsteeme. Lähemat infot uue SimplyMEPIS 6.0 RC2 kohta saate aga lugeda DistroWatchi lehelt.

Creative Commons ja Fedora Project andsid teada, et korraldavad võistluse avatud lähtekoodiga videokodeeringuid kasutavatele videoklippidele. Eesmärgiks on siis maailmas domineriva avi formaadi open source rivaali OGG Theora formaadi populariseerimine. Peaauhinnaks on Fedora logodega Sony videokaamera. Lisaks jagatakse 150 esimesele osalejale ka Fedora rannajalatsid. Tingimused osalemiseks on üsna lihtsad, tuleb valmistada avatud lähtekoodist ja/või tarkvara vabadusest väike video. Pikkusega kuni 30 sekundit ja mahuga kuni 10MB. Formaadiks siis loomulikult OGG Theora. Video peab olema välja lastud Creative Attribution-ShareAlike 2.5 litsentsi all. Seega kellel huvi - paras aeg osaleda. Lähemat infot saate Creative Commonsi lehelt.

Kui uskuda välja lekkinud Novelli sisemsit teadet on edasi lükatud Novelli SUSE Linux Enterprise 10 väljatulek. Seda nii desktopi kui ka serveri seerias. Peamiseks põhjuseks edasi lükkamiseks on vajalik töö silumine uue paketi halduri, registreerimise süsteemi ja uuendamise süsteemiga. Nimetatud probleemid tulid välja just komuunil põhineva openSUSE projekti raames. Seega, kui kellegil on veel kahtlust, miks on suurfirmadel kasulik hoida komuunil baseeruvaid distributsioone oma kõrval, siis on tegu taas hea näitega selle kohta. Red Hat kasutab taolise kasvulavana näiteks Fedorat. Lähemalt aga SUSE Linux Enterprise 10 edasilükkamisest võite lugeda DesktopLinux.com lehelt.

Vähemalt sellisel seisukohal on Computer Aid International-i juht ja asutaja Tony Roberts. Tema seisukoht on, et kogu projekt püstitatakse valedel alustel. Üheks kõige suuremaks puuduseks peab Roberts nende arvutite mittestandardsust. Ja neid pakutakse ainult erinevatele valitsustele. Seega võib iga hetk mõni valitsus mittestandardsest arvutist loobuda. Lisaks süüdistatakse arendajaid selles, et nad ei suuda hinda hoida lubatud 100$ läheduses vaid see läheneb pea 140$ arvuti kohta. Lisaks olevat 100$ läptopi projekt tõmmanud endale liiga palju tähelepanu endale ja tänu sellele on teistel abistavatel oragnistatsioonidel raskem toime tulla. Kas on Robertsi väidetel ka alust ei oska hetkel öelda. Mitmes osas on aga juba varem asjadele vastatud erinevatel konverentsidel. Näiteks hinna suhtes ollakse seisukohal, et kui hind on hetkel küll 140$, siis kahe aasta pärast on vastavad komponendid nii palju odavamaks läinud, et sellega probleeme ei tule. Lisaks on kindlasti palju kriitikat tekitanud 100$ läptopi projekti riist- ja tarkvara ja seda põhjusega. Nimelt ei kasutata ju kalleid Inteli komponente või Microsofti tarkvara. Nicholas Negroponte (The One Laptop per Child (OLPC)) juhataja on ise öelnud, et talle pakub isegi rahuldust, et tal võib õnnestuda murda nimetatud firmade domineerimist. Samas võib esitatud kriitika ka osaliselt õiglane olla, sest Robertsil on kogemusi küll vastavate projektidega. Kuigi nemad tegelevad vana riistvara taastamisega ja selle arengumaadesse saatmisega. Viimane saavutus oli 70 000 arvuti uuesti käiku andmine erinevates arengumaades.
Lähemalt võite aga lugeda ZDNeti lehelt.

DistroWatchi lehel on ilmunud huvitav erinevate BSD LiveCD-de võrdlus. Ritta on pandud sellised BSD-del baseeruvad LiveCD süsteemid nagu:
FreeSBIE - tegu siis ühe vanema ja tuntuma FreeBSD-l baseeruva süstemeiga.
FreeBSD LiveCD on ainult FreeBSD-l baseeruva LiveCD süsteemiga, mis annab kasutajatele võimaluse oma FreeBSD LiveCD välja arendada.
Frenzy on venelaste poolt arendatud. Testi kirjutaja sõnul oli tegu ühe parime ja kompaktsema LiveCD süsteemiga.
AnonymOS on peamise tähelepanu alla võtnud anonüümsuse. Mõeldud ta peamiselt süsteemiks, mille abil on võimalik võõrastes arvutites rahulikult oma asju ajada.
OliveBSD on OpenBSD-l põhinev LiveCD.
NetBSD Live! on siis NetBSD-l baseeruv LiveCD.

Testimise käigus prooviti mitmeid omadusi ja peamiselt katsetati, kuidas süsteemid erinevatel arvutitel tööle lähevad. Ülevaade pole pikk, kuid siiski saab sellest infot, millist LiveCD-d võiks ka sie proovida.
Ülevaate leiate aga DistroWatchi lehelt.

FreeBSD spetsiaalne tavakasutajale mõeldud BSD PC-BSD on välja lasknud uue versiooni 1.11. Tegu on peamiselt kaasas olevate pakettide uuendustega. Näiteks on uuendatud KDE 3.5.3-le, linux-base-rh9 port on vaikimisi paigalduselt nüüd eemaldatudl, PBI arendajatel on võimalik nüüd ise oma PBI faile paigaldada ja testida, lisatud on uusi vide draivereid (Intel 3D, Vodoo jne), uute kasutajate lisamisel kasutatakse nüüd /usr/share/skel aluspõhja, vaikimisi font on nüüd Sans Serif, konsooli resolutsioon on nüüd 800x600 ja palju muud. Praegustele PC-BSD kasutajatele on välja lastud spetsiaalne uuenduste PBI pakett, mille abil on võimalik oma PC-BSD viimasele versioonile uuendada. Lähemat infot saate veel ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingid uue PC-BSD ISO faili alla laadimiseks.

Ühe alternatiivse brauserina tuntuks saanud Opera interneti brauser on nüüd välja lasknud oma uue versiooni uuest brauserist. Tegu on suure edasiminekuga võrreldes eelmise versiooniga ja üks tähtsamaid omadusi, mis enamikele kasutajatele kindlasti peaks meeldima on sisse ehitatud BitTorrenti tugi. Otse loomulikult sisse ehitatud hüpikreklaamide keelaja, tab-id, widgetsid (väiksed lisaprogrammid, mida saab taustaks jooksutada), lisaks sellele palju muud. Uue Opera võite endale paigaldada kas oma distributsiooni pakihalduri abil või siis tõmmata kohe Opera kodulehelt. Sest paljudesse distributsioonide peeglitesse pruugib veel uus Opera mitte jõudnud olla.

Välja on lastud esimene Fedora Core 6 test 1 väljalase. Tegu on üleüldse esimese väljalaskega uue Fedora Core 6 väljatuleku ajakavas. Esimene väljalase on rohkem mõeldud erinevatele arendajatele ja süsteemide testijatele, kuid loomulikult võivad uut Fedorat proovida ka tavakasutajad. Mida uut siis juba praegu uus Fedora Core 6 sisaldab: peamine on kindlasti Intelil baseeruvate Macide toetus, ipv6 toetus juba installeris, 1500 ekstra paketti, mis kõik hõlpsasti yum-i abil paigaldatavad, täiesti uus printimis süsteem, Gnome 2.15, KDE 3.5.3 ja palju muud. Uus Fedora test on alla laetav kõige lihtsamalt BitTorrenti vahendusel. Lähemat infot saate aga väljatuleku teatest. Uudis ise pärit DistroWatchi lehelt.