Hetkel on käimas kaheksas O'Reilly Open Source Convention (OSCON) - ehk siis Open Source konverents/seminar. Esimesed kaks päeva on keskendunud peamiselt erinevatele vabavara õpetustele ja tutvustustele. Esimesed päevad on seminari jaoks alanud suhteliselt rahulikult - paljud esinejad ja külastajad jõudsid alles nüüd kohale, et kolmapäeval suure hooga alustada. Keda antud seminar lähemalt huvitab, siis NewsForge hoiab meid selle tegemistega kursis. Igatahes peaks sealt midagi huvitavat kindlasti iga avatud lähtekoodi fänn leidma, sest kajastatavate valdkondade ala on väga suur. Lisaks NeswForgele saate kindlasti veel infot ka OSCONi kodulehelt.

Nigeeria valitsus plaanib oma lastele muretseda miljon 100$ läptopi, et parandada oma rahva haridustaset. Samas tõstab pead ka Microsoft, kes on kokku klopisnud EduWise projekti koostöös Inteli ja teiste suurtega, kelle hinge ei mahu kuidagi odavad arvutid. Praegusel juhul on aga siiski kindel edumaa One Laptop per Child (OLPC) projektil. Aafrikas on mitmed valitsused selle vastu suurt huvi äratanud ja ka Egiptus plaanib teostada suure ostu. Kuna hind on endiselt 100$ lähedal, siis on tegu kahtlemata kõige odavamate uute läptopidega, mida must manner näinud. Maailmale tähendab see aga miljoneid uusi Linuxi kasutajaid, miljoneid ODF standardi kasutajaid. Lähemalt OLPC edust Aafrikas võite lugeda TECTONICu lehelt.

Välja on lastud taas uus stabiilne Kernel - 2.6.17.7. Tegu on eelmise stabiilse väljalaske 2.6.17.6 vigade parandusega. Lähemat infot, mis täpsemalt parandati, saate [aegunud viide] lehelt.
Tavakasutajad ja paketikernelite kasutajad antud muudatust veel tähele ei pane.

Välja on lastud uus NetBSD 3.0.1. Tegu on siis esimese turvauuenduste ja uuenduste versiooniga NetBSD 3.0-le. Kogu väljalase sisaldabki endas ainult erinevaid uuendusi ja parandusi. Natuke on parandatud ka jõudlust. Midagi uut samas lisatud ei ole. Uus väljalase toetab 53 erinevat arhidektuuri ja 17 erinevat protsessori perekonda. Ja see arv suureneb. Lähemat infot, mida täpsemalt uuendati ja mis vead parandati, saate ametlikust väljatuleku teatest. Uus NetBSD on saadaval kõigile arhidektuuridele erinevatest peeglitest üle maailma. Lisaks sellele veel ka BitTorrenti vahendusel.
Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

Mandriva andis teada, et seoses riistvara probleemidega hilinevad Mandriva Linux 2007 beetad. peamiselt on hilinemine põhjustatud riistvara vigade tõttu. Ka nendes vigades süüdistatakse liiga kuumasid ilmasid Euroopas hetkel. Kas siis vajab arendajate mõistus jahutamist või on serveri ja testruumid üle kuumenenud. Kuid ühtlasi lisatakse uute versiooni ka gfxboot programm, mis peaks täiustama mitmeti riistvara ära tundmist buutimisel. Lähemat infot Mandriva hilinemise kohta saab DistroWatchi lehelt.

Fedora Legacy andis teada, et paari päeva pärast lõppeb Fedora Core 1 ja 2 tugiteenus. Fedora Core 1 ja 2 toe lõpetamine on pandud samale päevale, kui lastakse välja Fedora Core 6 test 2. Täpsemalt 26 juulil on viimane päev, kus veelm mingeid uuendusi nendele versioonidele lastakse. Red Hat 7.3 ja 9.0 tugi jätkub veel selle aasta lõpuni. Seega kasutajad, kes peaksid veel neid vananenud versioone Red Htist ja Fedorast omama - viimane aeg on teostada versiooni vahetus. Vastasel korral jääte ilma erinevatest tarkvara uuendustest ja ka turvauuendustest. Lähemat infot saate veel LWN.net lehelt.

9. augustil kell 14-17 toimub suur vabavara ühisseminar Paide linnas Järva Maavalitsuse hoones.

Kohale on oodata huvilisi Järva, Rapla, Viljandi, Jõgeva, Ida-Viru ja ka Lääne-Viru maakondadest.
Seminar leiab aset Järva Maavalitsuse hoones (Rüütli 25, Paide) IV korruse saalis.
Keda antud seminar rohkem huvitab, siis lähemat infot saab MTÜ Eesti Tehnoloogia Arengu kodulehelt.

Paljudel on kindlasti küsimus, miks ikka Linux pole teinud veel suurt triumfi ja pole levinud sama kiiresti kui Windows. Vastuseid sellele on üritatud mitmeid anda. Nüüd leidsin NewsForgest uue võiamliku versiooni, mis tundub üsnagi usutav. Nimelt on inimesed suht laisad ja harjunud ühe asja kasutama. Ümber õpitakse ainult vajadusel. Eriti siis, kui näiteks töö seda nõuab. Nüüd jõuamegi järgmise astmeni - kuna enamustel on on tööjuures Windowsiga arvutid, siis kasutatakse seda ka kodus. Miks aga tööl Windowsit kasutatakse? Põhjus on lihtne - enamus süsteemiadministraatoreid on Windowsi peal ja soovitavad seda ka oma ülemustele. Lisaks sellele on Microsoftil olemas ka üks häesti arendatud tarkvara, millele hetkel pole erilist vastet avatud lähtekoodiga tarkvaral. Selleks on Microsoft Exchange. Sellega tulevad ka "spetsialistid" toime väikefirma võrgu püsti panekul. Lisaks kõik muud võimalused, mida Exchange pakub. Muidugi võidakse vastu väita, et Exchangega saab ju ka avatud lähtekoodiga tarkvaraga ühendust võtta - kuid tänu Microsofti poliitikale on need ühendused ise leiutatud ja jäävad oma võimalustelt alla Microsofti tarkvarale. Seega nõuavad ka süsteemi administraatorid tööjaamadesse Windowseid. Ja nii jõuavad ka tavaarvutitesse Windowsid. Ehk üks kurja juur - Exchange tuleks likvideerida ja luua sellele koralikud avatud lähtekoodiga vasted, koos vastavate klientidega. Lähemalt võite lugeda veel NewsForge vahendusel.