Intel on asunud nVidia ja ATI kõrval samuti välja laskma oma graafikakaartidele draivereid ka Linuxile. Välja lasti esimesed open source draiverid Inteli i965 kiibistikel baseeruvatele graafika kaartidele. Inteli sõnul on tegu esimese sammuga nende ja X.org-i ning Mesa vahelisele koostööle. Kuid tegu on siiski alles eisimese väljalaskega ja arendajad paluvad olla mõistlikud. Uued draiverid vajavad kindlasti veel testimist ja seal võib olla ka vigu. Kuid väähemalt algus on tehtud ja mis kõige tähtsam - algus on tehtud just avatud lähtekoodiga draiveritega. Mis võimaldab neid loodetavasti edaspidi ka erinevate distributsioonidega kohe kaasa panna. Lähemalt võite lugeda LWN.net lehelt.

Poodidesse on lõpuks jõudnud või kohe kohe jõudmas ametllik Ubuntu raamat (The Official Ubuntu Book) Raamat sisaldab endas palju erinevat informatsiooni ja õpetusi, kuidas kasutada Ubuntut ja muuta seda enda jaoks veelgi mugavamaks. Autorid loodavad, et kasutajad on helded ja ostavad piisava koguse neid raamatuid, et nende töö ja vaev saaks tasutud. Tänu raamatu väga leebetele litsentsi tingimustele ( Creative Commons Attribution-ShareAlike ) on sellest täiesti arusaadav. Ühtlasi on raamatu autorid rahul, sest nende sõnul on raamat väga hea ülesehitusega ja igati sobiv erineva tasemega kasutajatele. Raamatut on võimalik tellida erinevatest interneti poodidest.
Lähemat infot raamatu kohta saate Pretnice Halli kodulehelt (raamatu kirjastaja) või siis ühe kaasautori Benjamin Mako Hilli kodulehelt

Taas on ilmunud uus artikel põhjustest, miks vahetada Microsofti Windows välja Linuxi vastu. Kui paljud sellised arvamused on suhteliselt napisõnalised, siis selle artikli puhul on autor tõesti vaeva näinud selgitamaks, miks ta vahetas Windowsi Linuxi vastu välja. Tegu pole sugugi mitte uue püüdega teha kogu maailmale selgeks, et Windows on jama ja Linux hea. Pigem on püüdnud üks vahetuse teinud inimestest selgeks teha, miks just tema vahetas Windowsi Linuxi vastu. Ja lugedes seda artiklit tuleb temaga tõesti nõustuda. Toon siinkohal ära ka lühidalt need põhjused:
1) Linuxi parem vaikimisi seadete turvalisus ja kogu süsteemi uuendatavus. Paari hiireklikiga on uuendatud kogu süsteem - ka kõik paigaldatud tarkvarad (kui need loomulikult paketihalduriga paigaldatud)
2) Linuxi töölaudade parem üles ehitus ja funktsionaalsus. Gnome ja KDE teevad Windowsile ikka paljudes asjades ära.
3) Lihtne tarkvara paigaldamine. Kuigi Windowsit kiidetakse alati, et ka tavakasutaja suudab sinna alati tarkvara paigaldada, siis Linuxis on see tänu paketihalduritele siiski tunduvalt lihtsam.

Hetkel neid küll põhjuseid kolm, kuid artikli autor lubab seitse põhjust vähemalt veel kirja panna. Igatahes on tegu igati huvitava lugemisega. Mina tõin siin need põhjused ära äärmiselt lühidalt. Seega enne ükskõik milliste kommentaaride kirja panemist tuleb kindlasti läbi lugeda ka originaal allikas. Sest seal on iga punkti tunduvalt rohkem lahti seletatud ja erinevaid võrdlusi kirja pandud.
Artikel ise aga pärit siis jakilinux.org veebilehelt.

Kes veel ei tea, siis USA-s on olemas selline huvitav koht nagu Oregon State University's Open Source Lab - ehk siis tõlkes - tegu on Oregoni osariigi ülikooli avatud lähtekoodi laboriga. Tegu on ühe kõige võimsama ja kuulsama projektiga omataoliste seas. Seal on leidnud endale peamise pesa sellised projektid nagu phpBB, Apache, Drupal, Mozilla Foundation/Corporation, Debian ja paljud teised projektid. Nüüd on käivitatud järjekordne annetuste kogumise kampaania Rackathon 2006, mille eesmärgiks on koguda raha, et muretseda juurde uusi servereid ja täiustada vanu. Lisaks soetada ka muidu serveri keskuse ülevalpidamiseks vajalike vahendeid. Igasugused annetused on oodatud. OSL pakub vastu aga võimalust, et kõik, kes annetasid üle 20$ - nende auks antakse mõne rack serverile nimi. Seega - tahate saada enda nimelist serverit, siis tegu kõige lihtsama moodusega. Keda antud annetuste kogumine lähemalt huvitab, siis saab rohkem infot Rackathon 2006 kodulehelt, kus ka täpsemad juhised kirjas.

Nagu vastuseks viimasel ajal ilmunud kriitikale Apple suhtes on viimane astunud järgmised sammud. Vaevalt, et need otsused päevapealt tehti, seega võib oletada, et OpenDarwinit sulgedes oli juba kohe plaan olemas käivitada sealsetele ja ka uutele projektidele Mac OS Forge veebileht. Tegu sisuliselt SourceForgele sarnaneva projektiga, mis aga täielikult Apple Mac OS X-le keskendunud. Lisaks sellele lasti välja ka Intelil baseeruvate Mac-ide Kerneli kood, et huvilised saaksid seda ise kokku kompileerida. Inteli Kerneli lähtekood suleti peale seda, kui paljud kasutajad panid MacOSX tööle erinevatel PC-del. Kas nüüd on selle vastu mingi rohi leitud või lepitakse sellega - pole teada.
Lähemat infot Apple uutest sammudest saate OSNewsi lehelt.

Fedora käivitas taas uue projekti - Fedora Usability, mille eesmärgiks on muuta Fedora veelgi kasutajasõbralikumaks. Projekti peamine eesmärk ongi tagada Fedora ja temaga seotud veebilehtede ühtne areng ja tase, mis oleksid koosluses kerge käsitletavusega. Projekt hoolitseb selle eest, et tarkvara oleks korralikult integreeritud Fedorasse ja annab selleks igakülgset abi arendajatele. Lisaks hoolitseb, et ka dokumentatsioon oleks tõesti kasutatav ja kõigile arusaadav. Mõnes mõttes hakkab Fedora Usability tegelema pisiasjadega, kuid just need pisiasjad suured probleemid kokku toovad. Näiteks kusagil valikus Cancel nupu puudumine võib esimene kord kasutajad segadusse ajada. Lisaks võivad viidatud abi failid olla vananenud. Just selliste asjadega hakkabkki uus projekt ja tema meeskond tegelema. Paljuski pisiasjad, kuid kui need kõik likvideeritud on tulemuseks veelgi parem Fedora.
Lähemat infot projekti kohta saate Fedora Wikist.

OpenVZ andis teada, et Debian lisab oma süsteemi ka OpenVZ serveri taseme virtualiseerimise võimaluse. Ühtlasi lasti sellega OpenVZ välja GPL litsentsi all, et ta ühilduks Debiani nõuetega. Tegu on OpenVZ-le suure edasi hüppega, sest sellega võib eeldada suurt kasutajate kasvu. Debianil baseeruvad paljud erinevad distributsioonid, kaasa arvatud näiteks Ubuntu. Ühtlasi on välja lastud ka juba abistavad dokumendid, kuidas Debianil korralikult OpenVZ tööle saada. Üks näide: http://wiki.openvz.org/Installation_on_Debian
Seega muutub varsti Debianil ja temal baseeruvatel distributsioonidel väga lihtsaks sama aegselt mitme operatsioonisüsteemi jooksutamine. Lähemat infot saate veel LWN.net lehelt.

Linspire on samuti üks suhteliselt tuntud Linuxi Distributsioon. Tema võimalused on väga head ja kasutajatele ta meeldib igati. Kuid on üks väike miinus - ta on tasuline. Nii võtsidki mõned kasutajad kokku ja lõid lähtekoodil põhineva tasuta distributsiooni Freespire. Kuid üsna pea tekkis sellel probleeme Linspirega ja lõppes asi sellega, et Freespire suleti ja ta läks Linspire alla. Ja nüüd ongi Freespire Linspire poolt sponsoreeritud distributsioon, mida arendavad edasi vabatahtlikud.
See oli siis lühidalt ajaloost.
Kuid nüüd on valmis saanud uus versioon Freespirest - 1.0. Ehk siis iga tarkvara jaoks see kõige tähtsam versioon - esimene on nüüd välja lastud. Parandatud on mitmeid viga, mis eelmistest väljalasetest avastati nagu näiteks ISP-dega ühendumine, Freespire KDE teemade parandused, mitmeid parandusi Lmail ja Lbrowseris. Lähemat infot saate veel väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Freespire alla laadimiseks. Igatahes soovitaks kasutajatel seda proovida - Linspiret loetakse samuti üheks lihtsaimaks Linuxi distributsiooniks ja Freespire abil on võimalik tema võimalustest aimu saada.