Slashdot tegi hiljuti väga huvitava intervjuu Fedora Projecti liidriga - Max Spevack. Õigemini pakkus selle intervjuu Max ise välja, peale pidevat Ubuntu soosimist. Intervjuu viidi läbi üsna lihtsalt - Maxile esitati kümme küsimust, millele ta siis vastas. Nendest vastustest võib aga välja lugeda, millised on Fedora edasised plaanid, Fedora arusaam Linuxi kommuunist jne. Näitena mõned küsimused mis esitati:
* Miks Linuxi maailmas võetakse väga tõsiselt distributsiooni kasutajate arvu. Miks on konkurents näiteks Ubuntu ja Fedora vahel? Keegi ei juubelda ju selle üle, kui Windows XP Home kasutajate arv on suurenenud võrreldes Professionaliga.
* Mida võetakse ette Linuxi draiverite toe parandamisega? See on paljude kasutajate arvates suur probleem.
* Mis on muutunud viie aasta jooksul Linuxi maailmas ja kuidas see on mõjutanud Fedora arengut?
* Kas Vistas nähakse probleemi?
* NTFS-i toetus Fedoras.
* Kuidas on lahendatud sõltuvuste probleem Fedoras. Paljudel juhtudel on paketi sõltuvusse märgitud selliseid asju, mida kasutaja kohe kindlasti ei taha ja mis ka tegelikult ei tohiks soovitud tarkvara töös vajalikud olla.
Ja mitmed muud küsimused. Kas tunduvad huvitavad teemad? Kui jah, siis lugege kõigest täpsemalt Slashdoti lehelt, sest tegu on väga pika intervjuuga ja seda siia tõlkida kahjuks küll ei jõua.

Uue NetBSD 3.1 areng on jõudnud nüüd lõpuks siis nii kaugele, et välja on lastud. Tegu on siis suurema uuendusega NetBSD 3.0 seerias, kuhu lisatud ka mitmeid uusi võimalusi. Tähtsaimaks uuenduseks võib kindlasti lugeda Xen3 toetuse olemasolu, täiustatud on LSF-i stabiilsust. Lisaks sellele loomulikult tohutul hulgal muid väiksemaid uuendusi ja täiustusi. Seda kõike selleks, et parandada NetBSD kasutajate mugavust ja võimaldada teda veelgi suuremale hulgale arhidektuuridest portida. Sest hetkel on NetBSD operatsioonisüsteem, mis toetab kõige rohkem erinevaid arhidektuure. Lähemalt aga uuest 3.1 eelväljalaskest võite lugeda DistroWatchi lehelt.

Nagu võibolla mõned nüüd märkasid on muutunud Pingviini Portaali esilehe uudiste kategooriate väikesed ikoonid. Need on nüüd kõik ühes stiilis ja peaksid portaaliga ehk natuke paremini haakuma. Suurimad tänud nende ikoonide eest kasutajale Margus723, kes uue ikoonide teema omal algatusel valmis tegi. Loodetavasti Teile meeldivad uued ikoonid ja kui kellegil peaks olema probleeme nende kuvamisega, siis andke kohe julgelt teada. Ühtlasi teretulnud on ka endiselt erinevad ettepanekud, oma täiustused jne.

Spott

Välja on lastud uus versioon PCLinuxOS-ist. Tegu siis 0.93a versiooniga, mille koodnimeks pandud Big Daddy - see tähendab, et tegu on täisversiooniga. Kaasas olevast tarkvarast väärib vast mainimist Kernel 2.6.16.27, KDE 3.5.3, OpenOffice.org, Firefox, Thunderbird ja Nvu. Digikam, Gimp ja GQview digipiltide jaoks. Amarok, Audacity ja Audio Creator muusika jaoks. Frostwire, BitTorrent ja gFTP failivahetuseks. MPlayer ja Kaffeine videode vaatamiseks. Kopete ja Xchat on aga suhtluseks.
Paljud peavad PCLinuxOS-i üheks kõige lihtsaimaks Linuxi distributsiooniks. Põhineb ta Mandrival ja palju asju on tõesti kohe kaasas. Eraldi väärib märkimist kindlasti kohe kaasas olev multimeedia tugi, mis eriti meeldib vähese kogemustega kasutajatele. Seega, kes alles esimesi samme LInuxi maailmas teevad - tegu võib olla Teile igati huvitava algusega. Lähemalt aga uue versiooni omadustest võite lugeda ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue PCLinuxOS-i alla laadimiseks.

Red Herringi lehel on ilmunud huvitav intervjuu Linuxi Kerneli looja - Linus Torvaldsiga. Uuritu on just tema meelsuse kohta vaba tarkvara suhtes ja kuidas see edasi areneb. Loomulikult on püütud küsida ka Linuxi Kerneli kohta, kuid sellele küsimusele vastas Linus kohe, et Kerneli areng ei sõltu enam nii väga temast. Ja tema ei suuda ennustada, milline on Linux viie aasta pärast. Linuse seisukoht on, et avatud lähtekoodiga tarkvara tegutseb tavalises turumajanduse tingimustes ja sellega on võimalik teha ka raha. Keda lähemalt Linusega tehtud intervjuu huvitab, siis võib lugeda selle kohta Red Herringi lehelt.

Järgmine küsitlus siis Pingviini Webi - uuriks, mitut erinevat distributsiooni Pingviini kasutajad on proovinud. Siia alla kuulub siis ka lihtne mõne proovipaigalduse tegemine. Eelkõige on eesmärgiks teha kindlaks - kui mitmeid distributsioone on proovitud ja uuritud.
Kindlasti tuleb enne vastamist natukene aega võtta meenutamiseks - võibolla võib muidu mõni tühine LiveCD ununeda. Samas lepiks kokku, et näiteks distributsiooni eri versioonide katsetamine ja proovimine on siiski ühe distributsiooni proovimine. Sammuti näiteks Red Hat 9 ja sellele eelnevad versioonid ning Fedora Core oleksid samuti üks. Kes on katsetanud BSD-sid - ka need võib lugeda distributsioonideks.
Kuid tingimuseks on see, et antud distributsioon, mida prooviti - saadi ikka tööle.
Äkki suudame ka kirja panna, mida siis proovinud ja katsetanud oleme?

Eelmise nädala Ubuntu nädala uudiskirjas (Ubuntu Weekly Newsletter) käsitletud teemad olid:
* Ubuntu võitis Golden Penguini auhinna LinuxWorld 2006-l
* LinuxWorld 2006 oli Ubuntu jaoks väga edukas. Nii Canonicali kui ka Ubuntu komuuni esitlused olid väga aktiivselt külastatud ja külastajatel oli suur huvi Ubuntu vastu.
* Ubuntu Edgy arengu tutvustus - mida uut tehti ja mis uued rakendused lisati.
Lisaks muud Ubuntu arengut puudutavad küsimused nagu vigade statistika jne. Keda lähemalt asi huvitab, siis lähemat infot saab Ubuntu Weekly Newsletteri enda lehelt.

Uue Slackware Linuxi 11.0 versioon on praktiliselt valmis. Kuid siiski pidasid arendajad vajalikuks veel ühe eelväljalaskeks. Enamus leitud vigu peaks nüüdseks olema juba ka parandatud, kuid nagu näha leidub veel mõningaid väikeseid agasid, mis ei võimalda veel seda rasket otsust teha ja uut versiooni ametlikult välja lasta. Viimased uuendused on kindlasti Kernelite uuendamine 2.4.33-le (mitte aga viimasele 2.4.33.1 versioonile) ja 2.6.17.9 versioonile 2.6 seeria Kernel. Lisaks sellele on täiustatud paigaldus skripti ja likvideeritud mitmeid sealt avastatud vead. Keda sisse viidud muudatused lähemalt huvitavad, siis saab rohkem infot Slackware ametlikust teatest või siis DistroWatchi lehelt, kus ka juhised, kuidas uut versiooni on võimalik testida. Sest ametlike ISO faile uue eelväljalaske kohta ei ole.