ReactOS meeskond on välja lasknud uue versiooni ReactOS operatsioonisüsteemist. Tegu on siis avatud lähtekoodil põhineva operatsioonisüsteemiga, mis on eesmärgiks seadnud olla täielikult ühilduv Windowsi platvormiga. Seega peaksid töötama kõik Windowsile loodud programmid ja lisaks sellele ka viimasele loodud draiverid. Kahjuks on projekt veel paljuski arengu järgus ja paljud kasutajad on kurtnud süsteemi ebastabiilsust. Kuid loodetavasti saavad ka need vead varsti parandatud. Lähemalt uuest ReactOS-ist võite lugeda OSNewsi lehelt.

Ubuntu arendajad teevad hetkel tööd uue init deemoni asendaja - upstart. See peaks Ubuntus välja vahetama praegu Linuxites laialdast kasutust leidva init-ng deemoni, mis hoolitseb süsteemi käivitamisel vajalike teenuste käivitamise eest. Loodetavasti õnnestub sellega muuta ka Ubuntu veelgi rohkem stabiilsemaks ja kiiremaks. Keda arendamisel upstart rohkem huvitab, siis võib sellest lugeda [aegunud viide] lehelt.

Sveitsi Ark Linuxi arendajad on võtnud Ark Linuxi arendamisel üsna jäiga hoiaku. Distributsiooni lisatakse ainult hädavajalik, mis tarvis tavalisele kasutajale. Ark Linux püütakse hoida võimalikult puhtana ja tõesti sellise distributsioonina, kus ainult kaasas hädavajalik. Kuid alati on kasutajaid, kes soovivad rohkem. Lisaks on palju kasutajaid, kes soovivad näiteks erinevaid LiveCD-sid oma toodete tutvustamiseks. Ja nii käivitatigi ka YOLD (Your Own Linux Distribution) projekt. Kus siis kasutajad, kellel on mõni erisoov saavad lasta endale teha just neile sobiliku distributsiooni. Kuna enamus soovidest, mis Ark Linuxile on saabunud, et mõni muudatus sisse viia on tulnud just ettevõtetelt, siis leitigi, et see oleks hea võimalus tuua Ark-i rohkem raha. Samas muutmata distributsiooni teiste kasutajate jaoks halvemaks. Keda lähemalt Ark Linuxi uus rahateenimise võimalus huvitab, siis võib sellest rohkem lugeda Linux.com lehelt.

Palju on juttu olnud läbi aegade elektroonilistest raamatutest. Väiksed läptopid, mis on tavalise raamatu mõõtu ja peaksid siis välja vahetama tavalised raamatud. Aastate jooksul see aga õnnestunud pole ja paljud arvavad, et eks ta nii ka veel väga pikaks ajaks jääb. Kasutajad on harjunud tavalise paberiga ja nii jätkub metsade mahavõtmine veel mõnda aega. Kuid sellegipoolest arendatakse elektroonilisi raamatuid üha edasi ja välistatud pole tõesti olukord, kus ühel hetkel nende kasutamine hoogustub. Järjekordne elektroonilise raamatu versioon on nüüd turule lastud. Tarkvarana on kasutusele võetud Linux ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad ja on loodud üsnagi tõepärane ja päris paberit jäljendav seade. Arendajate sõnul peaks seda raamatut olema üsna hõlbus lugeda nii toas kui väljas, teda on võimalik mitut moodi käes hoida ja vastravalt vajadusele siis ka pilti pöörata. Lisaks tavalisele erinevate elektrooniliste dokumentide lugemisele on võimalik kuulata näiteks mp3 muusikat ja ka ise käsitsi midagi kirjutada. Probleemiks aga loomulikult on taas hind - seadme hind on umbes 650EUR ja lisatarkvara veel kirjutamiseks umbes 60EUR. Selliste hindadega jäävad siiski enamus veel tavaliste raamatute juurde. Arvatavasti võib ennustada elektrooniliste raamatute suuremat edu, kui nende hind langeb umbes 100EUR juurde ja ka ilmub rohkem erinevates keeltes internetis levivaid raamatuid. Lähemalt aga uuest elektroonilisest raamatust võite lugeda LinuxDevices.com lehelt.

Bangkoki firma NorhTec on välja töötanud ja müügile lasknud uue pisikese PC tüüpi arvuti. Arvuti on tõsiselt väike (mahub peopesale) ja mõeldud ta erinevate Kiosk tüüpi seadmetele, kliendiks tööstusseadmetele või siis ka odavaks personaalarvutiks. Loomulikult ei suuda sellist pisikest kompaktset arvutit käivitada Microsoft - nemad tahaksid, et iga arvuti omaks varsti kümmet protsessorit, kaheksat videokaarti ja metsikul hulgal mälu. See pisike arvuti on kohe disainitud erinevatele väikestele Linuxitele ja ametlikult tulebki ta kohe Puppy Linuxiga. Kuid loomulikult töötavad nad ka teiste Linuxitega, mis ette nähtud nõrkadel arvutitel töötama. Töölauaks soovitatakse sellele arvutile FWM95, ICEWM, XFce või Fluxboxi. Lähemat infot NorhTeci välja töötatud pisikese arvuti kohta võite lugeda DesktopLinuxi lehelt, kust leiate ka mitmeid pilte uuest miniarvutist. Huvitav, kas keegi seda ka Eestisse tooma hakkab?

nVidia lasi eile välja uued draiverid Linuxile, mis kannavad nüüd versiooni numbrit 1.0-8774. Tähtsamaks uuenduseks on kindlasti X.org 7.1 toetuse lisamine draiveritesse, mis peaks kindlasti õnnelikuks tegema paljusid nVidia kasutajaid, kes ka viimast X.org-i kasutavad. Lisaks on parandatud ka koostööd uuemate Linuxi Kernelitega. Lähemat infot uute draiverite kohta saate LinuxHardware.org lehelt. Erinevatele distributsioonidele peaksid uued draiverite paketid loodetavasti üsna pea tulema.

Kuigi viimane stabiilne Linuxi Kernel 2.6 seeriast on 2.6.17 pole ka vanema versiooni kasutajaid ära unustatud. Sest paljud distributsioonid on jäänud veel 2.6.16 seeria peale. Just sellel põhjusel on välja lastud ka selles versioonis uus Kernel - 2.6.16.28, mis sisladab endas siis mitmeid erinevaid turvaparandusi. Lähemat infot sisse viidud paranduste kohta saate LWN.net lehelt.

CentOS-i meeskonnal on rõõm teada anda CentOS 3 seeria kaheksanda uuenduste versiooni välja laskmisest. Uus versioon on saadaval i386 ja x86_64 arhidektuuridele, teistele tuleb tugi lähiajal. Uus versioon on alla laetav kõigist erinevatest CentOS-i peeglitest või siis BitTorrenti vahendusel. Kõik praegused CentOS-i kasutajad saavad uuendada lihtsalt yum update või up2date abil. Lähemat infot uuenduste kohta saate [aegunud viide] lehelt.
CentOS on igati sobilik nendele kasutajatele, kes soovivad äriklassi distributsiooni, kuid pole valmis sellega kaasneva tugiteenuse eest maksma. CentOS on täielikult ühilduv ja põhineb Red Hat Enterprise Linuxil.
Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.