Paljud on arvamusel, et BSD süsteemid on ajale jalgu jäänud ja välja suremas. See on viinud olukorrani, kus ka riistvara arendajad enam eriti ei soovi arvestada BSD-ga. Hea kui nad üldse ka Linuxiga arvestavad. Nüüd on BSD kasutajad otsustanud käivitada projekti, et koguda kokku info üle maailma erinevate BSD kasutajate kohta. Eesmärgiks tõestada maailmale, et BSD pole sugugi mitte mingi väikese häkkerite meeskonna hobivahend vaid tegu on siiski täiesti arvestatava jõuga. Mis tegelikult paljudes kohtades eksisteerib, kuid seda tihti tähelepandamatult (osaliselt lihtsalt unustatud, sest töötab nii hästi lihtsalt). Lähemalt uue projekti kohta võite lugeda aga OSNewsi lehelt.

Free Linux Disk on üritus, mille eesmärgiks on saata üle maailma laiali erinevaid Linuxi CD-sid, et populariseerida sellega veelgi enam Linuxi kasutamist. Nüüd on lõpuks jõutud nii kaugele, et välja on hakatud saatma esimesi tellimusi. Hetkel on võimalik endale tellida openSuse, Fedora, Mandriva, Gentoo, Debiani, Knoppixi CD-sid. Lisaks mingi võimalus ka teiste distributsioonide tellimiseks. Kuna tellimusi on tulnud väga palju, siis on pandud peale päevane tellimuste limiit, kuid sellegi poolest võivad huvilised vaadata tellimiste lehte, et äkki õnnestub endale ka midagi tellida. Samas - üritus on tasuta ja põhineb heal tahtel - seega palun ärge kuritarvitage seda. Tellige tõesti ainult siis, kui te seda vajate. Lähemat infot aga esimeste saadetiste kohta saate Free Linux Diski uudiste küljelt.

XFce 4.4 arendamisega ollakse lõpuks jõudnud nii kaugele, et välja on lastud esimene eelväljalase. Käesolevas väljalaskes on parandatud hulgaliselt erinevaid leitud vigu, lisaks on kaasatud ka mitmeid uusi võimalusi. Näiteks on lisatud täiesti uus Xarchiver 0.4.0, Thunarile on lisatud prügikasti toetus, lisaks on vähendatud ka mälu kasutust. Eelväljalaske ilmumine avalikuse ette tähendab, et varsti on oodata ametlikult stabiilseks kuulutatud uut XFce-d, mis peaks meele eriti rõõmsaks tegema paljudel vanema riistvaraga arvuti omanikel. Nimelt on XFce väga hea alternatiiv Gnomele või KDE-le. Lähemalt aga uue XFce 4.4 RC1 kohta võite lugeda OSNewsi lehelt.

Ja on tehtud järjekordne Ubuntu variant - seekord kasutades vaikimisi töölauna FluxBoxi. Lasti just välja nBuild1 Alpha, mida peamise töölauana ei soovitata veel kasutada. Screenshotid: http://shots.fluxbuntu.org/. Teabe järgi võtab install ja esimene buutimine 233MHz Pentium 2 peal (384MB RAM) 12 minutit. Koduleht: http://fluxbuntu.org/.

Septembri kuu Linux Gazette on kasutajatele lugemiseks saadaval. Selles versioonis leiate ülevaate konverentsist EclipseCon Conference 2006: The Way of Eclipse. Ülevaade DNS-ist, Linuxi teemalise ristsõna, ülevaade Vancouver Python Workshop 2006, intervjuu Timothy Miller, Open Graphics projektist ja lisaks muud huvitavat. Linux Gazettet saate lugeda www.linuxgazette.net lehelt. Lugemine on kõigile tasuta.

DistroWatch on praktiliselt ainukese Linuxi lehena valitud PC Magazine selle aasta TOP 101 veebilehe hulka. Teised Linuxi maailma inimestele tuntud lehed, kes veel sinna nimekirja sattusid on SourceForge ja loomulikult Slashdot. Loodetavasti mõne aasta pärast võib seal paar lehte rohkem olla, mis Open Sourcele ja Linuxile pühendatud. Samas võib aga selles osas rahul olla, et näiteks Microsofti leht mulle seal nimekirjas silma ei hakanud ja erilisi suuri Windowsi portaale ka vist polnud - vist - sest ega ma neid tea ja paljud lehed nimekirjas olid tundmatud. Nimekirja aga leiate PC Magazine lehelt.

Ei mäletagi, mida ma parasjagu Googlist otsisin (igatahes ei otsinud ma midagi Gimpi kohta), kuid sattusin ma igatahes ühe ülimalt huvitava lingi peale. Nimelt leidsin lehe, kus õpetatakse Gimpi kasutama ja seda üsna huvitaval moel - nimelt on erinevate sammude kohta seal videod olemas. Lehel olevad videod õpetavad ja näitavad küll juba natuke Gimpiga tutvunud kasutajale, kuidas erinevaid võimalusi kasutada, kuid abiks on kindlasti ka need. Erinevad GIMP-i videod leiate siit lingilt. Natukene edasi otsides leidsin aga, et uutel kasutajatel tasuks kindlasti ka vaadata Gimpi enda kogulehele, sest ka seal väga lihtsad õpetused olemas - mitte küll videode kujul. Need õpetused leiate www.gimp.org/tutorials lehelt. Seega, kes väidab, et Gimp ei suuda ta võimalusi rahuldada - äkki tasuks enne ka neid uurida.

Välja on lastud uus Ubuntu Christian Edition, millel nüüd versiooniks 1.2. Õige Ubuntu projektiga pole tegelikult Cristian Editionil muud pistmist, kui et kasutatakse peadistributsioonina Ubuntut. Mida on siis kohandatud kristlaste jaoks. Kaasa on lisatud näiteks tarkvara Daily Bible Verse, lisaks on kohandatud ka sisselogimist. Kuid lisaks on kaasas ka muud sellist tarkvara, mida tavaliselt Ubuntuga kohe kaasas pole. Näiteks kuulub siia alla GnuCash, Automatix ja veel mõned. Lähemat infot uue Ubuntu Cristian Editioni kohta saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.