Välja on lastud uuendatud versioon GParted LiveCD-st. Tegu on siis väikse LiveCD-ga, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutajal lihtsalt hallata oma arvuti partitsioone. Neid muuta, luua, liita jne GPartedi abil. Uues versioonis on tähtsaimaks uuenduseks kindlasti muudetud välimus ja teema, lisaks on nüüd lisanudnud võimalus ka kõvakettalt buutimiseks. Lisaks on parandatud mitmeid varem avastatud vigu ja probleeme. Süsteemi tuumaks olev Linuxi Kernel on uuendatud versioonini 2.6.17.11, GParted on nüüd versioon 0.3 ja Thunar 0.4.0rc. Lähemat infot uue versiooni kohta saate versiooni märkmetest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingid uue versiooni alla laadimiseks.

Maailma üks juhtivaid majandusajakirju Forbes on teinud intervjuu Ubuntu Linuxi asutaja ja peamise toetaja Mark Shuttleworthiga. Nagu selgub, siis on Mark oma raha Ubuntu projekti alla pannud viimase kahe ja poole aasta jooksul pea 15 miljonit USD. Lisaks on annetatud 10 miljonit Ubuntu Foundation loomiseks, mis peaks Ubuntu projekti käigus hoidma, kui Marki huvid ühel hetkel muutuma peaksid. Muidugi on need summad üsna väiksed võrreldes selle 700 miljoniga, mis Mark sai, kui müüs maha oma Lõuna Aafrika tarkvara firma VeriSign. Peale seda on ta maailma tähelepanu köitnud mitmel moel. Kindlasti kõige enam tähelepanu on pälvinud tema nädalane reis Vene kosmosejaamas Sojuz - see väike reis läks maksma 20 miljonit USD. Teine asi, mis aga maailma pilgud Marki peale on pööranud on kindlasti Ubuntu Linuxi asutamine. Paljude jaoks arusaamatu - inimene uputab sinna miljoneid ja nagu ta ise tunnistab - võibolla kahe aasta pärast selgub, kas tal üldse on võimalik kuidagi seda raha tagasi teenida. Samas Mark on optimistlik ja toob lihtsa näite - Saksa Pank võib oma 10000 serveril kasutada Ubuntut, ilma mingite litsentsi kulutusteta. Nad ei pea midagi Ubuntule maksma selle eest. Kuid arvatavasti 10% nendest serveritest on aga nii kriitilised, et sinna peale on vaja võtta 24/7 tugiteenus. Ja just seda suudab Canonical kõige paremini pakkuda.
Lähemalt aga Markiga tehtud intervjuu kohta võite lugeda Forbesi vahendusel.

Open Source vahendid võimaldavad Teil hõlpsasti kirjutada oma raamatut. Kuid selleks, et raamat ka ilus välja näeks tuleks talle kujundada ka ilusad ja korralikud kaaned. Üheks võimaluseks on loomulikult pöörduda mõne tuttava poole, kes siis selle valmis teeks. Teine võimalus on aga ikka ise ka seda teha. Nimelt on Linux.com lehel ilmunud õpetus, kuidas luua endale ise raamatule kaaned. Vaja on ainult natuke paberit, veidike kunsti oskust ehk ja skännerit. Lisaks siis kas Kooka või XSane tarkvara. Lisaks edasiseks töötluseks Incscapet. Windowsi kasutajad võivad näiteks Knoppixi LiveCD abil samuti vastavaid vahendeid kasutada. Lähemalt aga, kuidas neid vahendeid kasutada ja mida kõik nendega teha võib, saate lugeda Linux.com lehelt. Ja kui endal ikka tõesti mingit kunsti annet pole, nu siis tuleb ikka tuttavate poole pöörduda. Kuid vähemalt tarkvara taha küll asi jääda ei tohiks.

"GNOME 2.16 on viimane versioon GNOME'i töölauast; populaarne, multi-platvormne töölaua keskkond Linux™, UNIX™ ja muudele platvormidele. Baseerudes vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvaral, pakub GNOME kõiki tavalisi vahendeid, mida arvutikasutajad arvutiga töötamisel ootada ja lisaks sellele veel paindlikku ja võimsat platvormi tarkvaraarendajaile." [aegunud viide]
Lubatakse rohkem silmailu ja kasutajasõbralikkust.

Maailma suurimaid arvuti kiipide tootjaid Intel andis teada oma plaanist viia läbi suured koondamised. Kokku plaanitakse koondada pea 10% töötajatest 2007. aasta lõpuks. See on üle kümmne tuhande töötaja. Sellega loodetakse kokku hoida mitmeid miljardeid. Kuid koondamise põhjusteks pole mitte kokkuhoiupoliitika, vaid firma juhatuse plaan muuta Intel veelgi efektiivsemaks. Ja efektiivsust on Intelil vaja tõsta, sest AMD ja VIA tungivad peale ja Intel on hakkanud neile vaikselt turuosa kaotama. Nüüd liitusid veel ATI ja AMD ka - ja olukord võib Inteli jaoks veelgi raskemaks minna. Meil jääb üle ainult loota, et koondamised ei mõjuta Inteli Open Source draiverite toetust. Lähemalt Inteli koondamisest võite lugeda eWeeki vahendusel.

Linuxi maailmas on üheks tähtsamaks paketiks CD-de kirjutamisel cdrtools. Enamus kirjutamisprogramme on tegelikult vaid graafilised väljundid cdrtoolsile. Tegelikult koosneb see omakorda veel mitmest paketist - cdrecord, mkisofs ja cdda2wav. Kuid nüüd on Debian otsustanud sellest oma versiooni välja arendada. Nimeks on uuele tarkvara paketile pandud cdrkit ja nüüd kutsutakse kõiki üles uut versiooni testima. Nii tavakasutajaid, kui ka nende programmide arendajaid, mis on sõltuvuses cdrtools paketiga. Miks siis otsustas Debian oma versiooni laialt kasutatavast tarkvarast luua? Põhjuseks polnud ei uhkus, soov midagi "ise" teha vaid taas probleem GPL litsentsiga. Nimelt avaldas cdrtoolsi arendaja oma viimase versiooni CDDL litsentsi all. Mis pole aga ühilduv hetkel GPL litsentsiga. Ja kuna Debian soovib oma kasutajatele pakkuda ainult GPL tarkvara, siis sellest ka see lahku löömine.
Hetkel pole veel teada, kas ka teised Debianist sõltuvad distributsioonid sammuga kaasa lähevad. Kindlasti oodatakse Ubuntu arvamust antud käigust. Viimane pole veel oma seisukohta nagu näha võtnud. Lähemalt aga cdrkit-i arendamisest võite lugeda MadPenguini lehelt.

Praktiliselt kõik tänapäeva läptopid kannavad ühte koledat kleepsu - "Designed for Windows XP". Seda kleepsu on muideks üsna raske ka ära saada - isiklikult järgi proovitud . Kuid sellegi poolest on võimalik paljudele nendest läptopidest paigaldada ka korralikult teisi operatsioonisüsteeme. Ehk meie puhul konkreetselt Linuxile. polishlinux.org lehel on ilmunud nüüüd lühike artikkel, kuidas valida endale läptopi, sellele sobivat distributsiooni ja kõike muud. Esmalt soovitatakse mõelda distributsiooni valiku peale. Eesmärgiks pole mitte tekitada mõnda uut distributsiooni sõda vaid pakkuda välja uutele kasutajatele lihtsamaid võimalusi. Näiteks openSusel on üsna hea läptopide toetus. Temale järgneb Ubuntu. Lisaks on ka osadele läptopidele üsna hea toetus Fedoral, Mandrival ja Auroxil.
Edasi tuleb vaadata, mis riistvaraga läptop on. Läbi aegade loetakse hea Linuxi toega läptopideks Aceri, Lenovo (endine IBM) ja ka viimased HP-d. Kaugelt tasuks Linuxi kasutajatel mööda minna näiteks Sony läptopidest, sest need on üsna halvasti toetatud.
Kuid läptopi valikul tuleks alati tähelepanu pöörata ka järgmisele riistvarale:
* WiFi kaart - väga tihti on tegu selliste kiibistikega, millel halb Linuxi toetus. Kuid õnneks on tänu ndiswrapperile on õnneks toetatud kaartide hulk kõvasti suurenenud.
* Graafika kaart - seda tuleb kindlasti vaadata, et ka läptopi graafika kaart oleks korralikult draiveritega toetatud. Usaldada ei tasu isegi mitte tuntud tootjate kaarte, sest nad ei lisa sugugi mitte kõigi oma kaartide toetust Linuxile mõeldud draiveritesse. Hetkel loetakse kõige paremini toetatuks Inteli graafika kaarte.
* Heli kaart - nendega on õnneks tänapäeval suht vähe probleeme ja enamus on toetatud.
* Emaplaat - siin on olukord enam vähem sama, mis helikaartide puhul. Kuid sellegi poolest võib kaasas olle mõningaid kontrollereid, millega probleeme võib tekkida.
* Protsessor - GNU/Linux toetab kõiki tuntumaid protsessoreid. Tähele tuleb lihtsalt panna, et erinevad protsessorid nõuavad erinevaid paigaldus CD-sid.

Lähemalt võite lugeda endale läptopi valiku kohta [aegunud viide] lingilt, kus on ka erinevaid edasisi näpunäiteid, kuidas toime tulla kõige tihedamini esinevate probleemidega.

Ilmunud on järjekordne Ubuntu nädala uudiskiri. Selles osas kajastatud teemad on:
* Edgy Eft Knot-2 väljas
* rohkem infot upstardi kohta
* Google Summer of Code lõppenud selleks aastaks
* Erinevad Ubuntule arendamisele olevad tarkvarad
* Ubuntu uuuendused
* Mida uut lisati Edgysse
Lähemalt võõite sellest kõigest lugeda Ubuntu Weekly Newsletteri vahendusel.