Logikamera.com lehel on ilmunud huvitav kokkuvõte maailma kümmnest parimast digifotokast. Nimekirja täiustatakse pidevalt. Mis aga selle nimekirja eriliseks teeb - see ei ole koostatud ei mingite ülevaadete põhjal, enim ostetud kaamerate põhjal, vaid hoopis analüüsitakse erinevaid üles laetud pilte ja vaadatakse, millise kaameraga pildid on alati parima kvaliteediga. Muidu on tegu tavakasutajatele suhteliselt tavalise nimekirjaga, kuid kui plaan siiski endale uus kaamera osta, siis oleks igati kasulik pilk peale visata. Nimekirja enda leiate siit. Uudise leidsin aga Slashdoti lehelt.

Teadlased on inimesed, kes vajavad alati uusimat tarkvara. Samas peab nende tarkvara olema piisavalt paindlik, et tulla toime erinevate võimalustega ja suutma anda väljundit ka kõige hullemate ideede puhul. Tänu sellele kasutatakse teadus asutustes palju just avatud lähtekoodiga tehnikat. Seda saab kiiresti kohandada ja ta on enamasti tasuta (sest kui tegu pole just sõjatööstusega, siis rahasid napib alati). Linux.com on nüüd teinud väikse kokkuvõtte erinevatest tuntumatest kasutatavatest tarkvaradest. Väike ülevaade ja tutvustus on kirjutatud näiteks Maxima kohta, mis on GPL vaste Maple-le. Lisaks on tutvustatud ka Octave-t, mis on samuti tegelikult üsna võimas matemaatika programm ja osaliselt ühilduv ka tuntumate kommerts programmidega. Lisaks veel mõned tuntumad programmid. Ühtlasi on viidatud ka The Open Science Projecti kodulehele, kus võite leida suurel hulgal erinevaid tarkvarasid nii keemia, füüsika, matemaatika jaoks. Kooliaasta on just alanud - äkki tuleks vaadata ka need lehed üle. Ehk leiate midagi kasuliku. Lähemalt aga võite veel lugeda Linux.com lehelt.

Valgustame ka natuke mujal maailmas toimuvat. Nimelt peaks enamusele teada olema, et kohe kohe läheneb Software Freedom Day. Täpsemalt siis 16 septembril. Üle maailma toimuvad siis erinevad üritused, et tutvustada inimestele Open Source ideoloogiat ja tarkvara. Mõnel pool on tegu juba välja kujunenud üritusega ja mõnel pool alles algusega. Üheks selliseks kohaks on ka Aafrikas asuv Burundi riik, kus enamus elanikest ei tea eriti midagi Open Source tarkvarast. Kuid sellegi poolest korraldatakse ka seal väikse grupi entusiastide poolt üsna suured demonstratsioonid. Seda koguni kahel päeval. Üritused algavad juba 15 septembril. Kahe päeva jooksul on erinevad demonstratsioonid Linuxi, OpenOffice.org-i, Firefoxi, Thunderbirdi tutvustamiseks. Lisaks tutvustatakse võimalusi, kuidas kasutada Open Source vahendeid firmades ja loomulikult ka riiklikus sektoris.
Loodetavasti võime ka meil mõne aasta pärast samas mahus üritusi korraldada. Lähemalt Burundis toimuvast võite lugeda TECTONICu lehelt.

Microsofti ODF (Open Document Format) toega läheb veel aega. Kui alguses oli tunne, et tugi MS Officile tuleb kohe varsti, siis nüüd on kindel, et sellel aastal seda välja ei lasta. Uueks tähtajaks on hetkel pandud 2007 aasta jaanuar, kuid ka see võib edasi lükkuda. Praeguse seisuga on midagi juba valmis tehtud ja see on vanematel MS Officitel ka juba rahuldavalt tööle saadud. Kuid siiski ainult rahuldavalt ja uutega on endiselt probleeme. Välja töötatav liides peaks võimaldama rahulikult avada ODF faile MS Offices ja ühtlasi ka MS Offices salvestada faile ODF formaatidesse. Praegu on selle toe puudumine üks suurimaid miinuseid MS Offices, kuid tänu erinevate asutuste survele on lõpuks ka sellel rindel ennast liigutama hakatud.
Lähemalt võite lugeda LinuxWatchi lehelt.

Järgmine küsitlus siis Portaalis. Kas kasutate Pingviini Vikit?
Vaatame siis, millised tulemused tulevad.

Järjekordne Ubuntust lähtuva uue distributsiooni projekt on käivitatud. Kui Ubuntu on Gnome töölauaga, Kubuntu KDE-ga, Xubuntu XFce-ga, siis Fluxbuntu on FluxBoxiga. Arendajad lubavad, et Fluxbuntu on samade võimalustega praktiliselt, kui tema suured vennad KDE või Gnomega. Samas väiksem riistvara tundlikus võimaldab teda paigaldada tunduvalt laiemale arvuti pargile. Kui hästi uus versioon Ubuntust tegelikult töötab ei oska öelda, kuid igatahes tasub kindlasti vaadata OSDiri lehel ilmunud kuvapilte. Lähemat infot võite veel saada ka OSNewsi lehelt.

OSNewsi lehel on ilmunud Martin Girardi artikkel sellest, miks tema arvates Linuxist ei saa kunagi tõsiselt võetavat operatsioonisüsteemi. Ta võrdleb Linuxit läbipaistvate telefonide ja raadiotega, mis kunagi populaarsed olid. Nüüd näeb sellist tehnikat aga ainult mõnes üksikus kohas. Nimelt on Martin arvamusel, et Linux on loodud nohikute poolt ja nohikute tööriistaks ta ka jääb. Kogu süsteem on üle dokumentiseeritud ja tavalisel keskmisel kasutajal pole mingit võimalust sellest aru saada. Tema arvates hirmutab enamus Linuxi plusse kasutajaid hoopis sellest eemale. Kasutajad tahavad saada ühte ja lihtsat süsteemi, mitte kümmet erinevat failihaldurit, nelja erinevat töölauda jne. Mõnes osas tuleb ehk Martiniga nõustuda, samas paljudel aladel on tegu siiski tema arvamusega, millega näiteks minu (spott) arvamus küll ei ühti. Isiklikult arvan, et kuigi Linuxi miinuseks on jah liigne killustumine pole see siiski väga suur. Tänu avatud lähtekoodile on väga hõlbus kõrval distributsiooni hea omadus kohe ka teistesse edasi kanda. Sama kehtib ka rakenduste kohta. Milles on aga Linuxil suur puudus, see on tõesti paljude uute mängude vähene toetus, sest enamasti keskmine kasutaja tahab surfata netis, suhelda inimestega, oma fotosid, filme ja muusikat vaadata ja mängida. Nendest esimestega tuleb Linux ideaalselt toime - viimane osa on aga just see, mis miinuseks on. Lisaks on tõesti olukord, et kui keegi hakkab rääkima, kui lihtne on Linuxis asju paigaldada, kuidas saad ise omale süsteemi üles ehitada jne, siis paljudele tavakasutajatele tundub see hirmuäratav ja segadusttekitav - mis KDE, mis Gnome - liiga keeruline juba. Seda on ka tegelikkus näidanud. Kui mõnele kasutajale Linuxist rääkida, arvab ta, et see on jama, kui teda aga ühel hetkel lihtsalt selle taha istutada, öelda, et nüüd teed oma asjad sellega, siis saavad need tehtud küll ja lõpuks avastatakse, et on tõesti lihtsam. Kuid kahjuks on meie koolisüsteem juba nii üles ehitatud, et juba sealt tulevad kasutajad, kes oskavad ainult Windowsis midagi teha.

Martini arvamust Linuxist ja selle tulevikust võite lugeda OSNewsi lehelt.

Välja on lastud uus mythTV 0.20, mis võimaldab koos TV kaardiga nautida teleka programme oma arvutis. Programm töötab ilusti Linuxiga. Programm võimaldab mitme TV kaardi kasutamist, saadete salvestamist ja palju muud. Ja kõik see on saadaval täiesti tasuta. Seega kellel huvi kodus multimeedia keskuse ehitamise peale, siis MythTV peaks olema Teile igati sobiv. Lähemat infot saate mythTV ametlikust teatest või siis versiooni märkmetest.