Ubuntu derivaat Ubuntu Chrisitian Edition on välja lasknud uue versiooni - 1.3. Selles versioonis on viidud sisse täiustusi veebi sisu filtreerimise asjus, ühtlasi on suletud Firefoxi proxi seaded, et kasutajatel puuduks võimalus filtrist mööda pääseda. Ka on ümber seadistatud Firefoxi vaikimisi koduleht ja lisatud kohe kaasas olevaid lemmikuid. Lisatud on kolm uut programmmi - Planner - projektide planeerimiseks, Scribus - kirjastamise programm ja ka Nvu - interneti lehtede valmistamiseks. Ka lisati kolm uut mängu - Frozen Bubble, Breakout, ja Sudoku. Need lisati kasutajate palvel. Lisaks sellele lisati mõningaid taustapilte CarriedCross.org lehelt, uuendati Usplash ja Bootsplashi välimusi. Lähemat infot saate DistroWatchi lehelt.

Suurfirmad on ammu avastanud, et Hiina on üks kiiresti arenevatest turgudest. Nii on seletatav ka IBM-i huvi Hiina ühe suurima distribuutori ja süsteemi integraatori Red Flag Linuxi vastu. Nimelt on IBM-il soov tagada oma toodetele täielik Red Flagi toetus nagu senini on tehtud Suse ja Red Hatiga. See on kindlasti väga hea uudis Hiina Linuxi komuunile, kellele kohaliku distributsiooni toe annab ka maailma üks suurimaid riistvara firmasid. Tänu sellele on kindlasti oodata tunduvalt suuremat elavnemist Linuxi turul Hiinas. Lähemat infot saate veel Slashdoti vahendusel.

Alles lasti välja viimane stabiilne Linuxi Kernel 2.6.18, kuid otseloomulikult on arendajate pilgud suundnud juba järgmise versiooni juurde - Linuxi Kernel 2.6.19. Nüüd siis kergitataksegi natukene seda saladuseloori KernelTrap.org lehe abil, et ka tavakasutajad saaksid aimu, mida võib tuua ja mida ei too endaga kaasa uus Kernel. Üks on kindel - reiser4 toetust ei tule. See oli küll plaanitud lisada, kuid endiselt tekkisid mõned probleemid selle failisüsteemiga ja tema ametlik lisamine lükati 2.6.20 juurde.

Palju poleemikat on tekitanud aga praegune Kerneli arendusprotsess. Sellele üritab selgust anda Linuxi Kerneli üks peaarendajatest Andrew Morton. Nimelt lisatakse viimasel ajal üsna kiiresti uusi võimalusi ja lahendusi Kernelisse. Tänu sellele pikeneb Kerneli arengutsükkel, sinna tekib rohkem vigu, mida arendajad pole võimelised avastama. Peale selle pole Linuxi Kerneliga kaasas mingit debuggerit - tänu sellele on erinevate vigade parandamine väga loominguline tegevus. Paljusid vigu ei suudagi Kerneli arendajad ise esile kutsuda - ainuke info, mis neil on, on see, mida kasutajad saadavad. Samas võimalust saata kohe mingi osa Kerneli veast - seda hetkel pole. Debuggeri lisamise vastu Linuxi Kernelisse on Linus isiklikult ja seda peab Andrew üheks suureks veaks. Veel on arutlusel võimalus teha nö erapooletu komitee, mis otsustab, millised täiustused lisatakse uutesse Kernelitesse ja millised mitte. Praegu lisatakse need lihtsalt liige kiiresti ja tänu sellele jääb Kernelisse ka liiga palju vigu. Sellest tulenevad ka vahel naljakana tunduvad ülilühikese aja tagant ilmuvad uued parandusväljalasked. Lähemalt Linuxi Kerneli arengu tulevikusuundadest võite lugeda KernelTrapi lehelt.

Kuigi uus Ubuntu Edgy Eft pole veel ametlikult väljas on siiski juba kasutajaid, kes mõtlevad järgmise Ubuntu versiooni peale. Ehk kuna seal veel koodnime pole kinnitatud, siis nimetatakse seda lihtsalt Edgy+1. Scott James Remnant on oma ajaveebis kirja pannud peamised omadused, mis ta sooviks, et uute versiooni oleks lisatud. Nendeks on näiteks lihtsam võrku ühenduvus, ühtlasi mõtiskleb ta Ubuntus Telepathy kasutamise üle, mis oleks uueks tasemeks suhtluses. Automaatses võrgu seadistamises tuleks kasutusele võtta Avahi ja Zeroconf, lisaks parandada Bluetoothi tuge. Mis võimaldaks ka tavakasutajatel lihtsalt oma Bluetooth seadmeid Linuxi all kasutada. Ka sünkroniseerimisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, sest inimesed muutuvad üha mobiilsemaks ja paljudel on juba üks läptop, siis pihuarvuti ja veel ka tavaline PC. Nende vahel tuleb pidevalt andmeid vahetada ja ka varundada. Ning see ei tohiks sugugi mingi keeruline protseduur olla. Keda lähemalt huvitab, miks ja millised ettepanekud Scott uuele Edgy+1-le on teinud, siis võib sellest lugeda tema ajaveebist.

Distrowatch külastusstatistika märts kuni august 2006. Enim külastajaid miljoni elaniku kohta tuli Eestist.

Allikas: DistroWatch Weekly.

Kuigi ametlikult on uue Flash Player 9 väljatulekuni Linuxile veel aega, on siiski esimesed versioonid juba olemas. Nimelt tutvustati Flashforward konverentsil Austinis ka uut Linuxile mõeldud Flash Playerit. Sellest õnnestus ka paar viletsavõitu pilti teha, kuid vähemalt on kindel, et uus Player Linuxile tuleb, ja loodetavasti ta ka töötab korralikult, kui teda nii kaua on oodatud. Lähemat infot uue Flash Playeri tutvustamisest võite saada Penguin.SWF lehelt.

Peale mitut kuud kestnud aktiivset arendamist on lõpuks välja lastud uus versioon Elive-st. Koodnimi on uuele versioonile pandud Revolution ja ta omab endas mitmeid uuendusi, koos loomulikult viimase versiooniga Enlightenmentist. Suhteliselt vähelevinud, kuid siiski paljulubav töölaud. Peamised märksõnad uue versiooni kohta on - Dsslive LiveCD jaoks, automaatne USB mälude, CD/DVD-de mountimine, audio plaatide automaatne mängimine. Lisaks ka Windowsi plaatide automaatne käivitus. Lisanudnud on korralik kontroll paneel resolutsiooni häälestamiseks, Linuxi Kernel 2.6.15, kus on kaasas mitmeid erinevaid draivereid - ka võrguta seadmetele. Lisaks on toetatud ka ATI kaartide 3D kiirendus. Lähemat infot saab kindlasti ametlikust väljatuleku teatest. Lisaks võite vaadata ka uuest versioonist tehtud kuvapilte. Lähemalt võite veel ka lugeda DistroWatchi lehelt.

Marc Light uurib Slashdotis, millised on võimalused Open Source Software (OSS) kasutajaskonna suurendamiseks. Ta tegeleb erinevate arvutite remondiga, et hoida ennast kursis võimalike tehniliste suundadega maailmas. Juhul, kui keegi tuleb tema juurde mõne arvutiga, mis vajab Windowsi uuestipaigaldamist, siis esimesena teeb ta proovi inimesele Ubuntu paigaldada. Kuid see on senini õnnestunud ainult 25% juhtudest. Enamikel juhtudel on mõni riistvara jupp keeldunud töötamast või kasutab inimene sellist riistvara, mida ei saa Linuxis tööle. Kuid kui ka läheb uuesti Windowsi paigaldamiseks, siis paigaldab ta sinna kohe ka Firefoxi, OpenOffice, VLC, Winampi (pole küll OSS tarkvara, kuid selle kasutamisega ei teki hiljem kasutajatel probleeme XMMS-i peale ülekolimisel), lisaks ka CDex. Seda kõike selleks, et näidata kasutajatele ka muid alternatiive peale Microsofti toodangu. Peale selle kulub tal umbes 15-30 minutit kasutajatele uue tarkvara tutvustamiseks. Tagasiside sellelt tegevuselt on ca 80% ulatuses positiivne. Nii esitaski Marc Slashdotis küsimuse - kui palju on tegelikult IT tehnikute käes võimalusi OSS tarkvara kasutamise suurendamiseks? Ühtlasi uuriks ka Pingviini foorumi kasutajate arvamusi. Slashdoti artikli leiate aga siit.