Viimased uuringud näitavad, et Linuxi kasutamine kasvab kiiresti maailmas väike ja keskmise suurusega firmades. Kõige rohkem tuntakse huvi erinevate serveri lahenduste vastu. Tänu oma paindlikusele suudab Linux seal edukalt võsitelda Microsofti serveritega. Kuid loomulikult kasvab Linuxi kasutamine ka erinevates tööarvutites. Kuid seal on hetkel veel valdavalt kasutusel Windows. Samas serverite turul tuleb Linux ideaalselt toime ja tema kiire areng ja kasutajate kasv on tõestuseks sellele, et liigutakse õiges suunas. Lähemalt Linuxi leviku kasvamisest erinevates firmades võite lugeda LWN.net vahendusel.

Välja on lastud esimene beeta versioon peatselt ilmavalgust nägevast Ubuntu Edgy Eftist. Kuna uus versioon on kuulutatud beeta staadiumis olevaks, siis kutsutakse nüüd ka laialdaselt üles teadlikumaid kasutajaid uut süsteemi testima ja proovile panema. Selle kohta on välja antud isegi vastavad juhendid, kuidas uuendada oma praegune Ubuntu 6.06 uueks 6.10-ks. Need juhendid leiate [aegunud viide] lingilt. Lisaks sellele saate lähemat infot (mis muideks ka korralikult piltidega varustatud) Ubuntu Edgy Efti beeta kodulehelt: [aegunud viide] . Märksõnad, mis praegust beetat iseloomustavad:
* GNOME 2.16
* OpenOffice.org 2.0.4 RC 2
* X.org 7.1
Lisaks sellele on näiteks täiustatud ja lihtsamaks tehtud ka serverite seadistamist. Lähemat infot saate veel OSNewsi lehelt.

Enamus kasutajaid on kindlasti kokku puutunud üle SSH sisselogimisega või siis vähemalt kuulnud, et sellest räägitakse. Tegu on väga mugava vahendiga näiteks serverite haldamiseks, sõbra masina hoolduseks jne. Tegu on OpenBSD juurtega vahendiga, mis nüüd levinud laialdaselt ka teistele platvormidele. Nüüd on valmis saadud uus versioon OpenSSH-st 4.4. Käesolev väljalase sisaldab endas mitmeid erinevaid turvaparandusi ja ka mitmeid uusi võimalusi. Lähemat infot saate LWN.net vahendusel.

KDE kontoritarkvara pakett KOffice on jõudnud oma uue versiooni 1.6 arenguga esimese eelväljalaskeni. Võrreldes eelnevalt ilmunud beetadega ei sisalda uus eelväljalase enam mingeid uusi täiustusi, vaid hoopis on parandatud hoogsalt beetadest leitud vigu. Arendajad loodavad oma kasutajatelt aktiivset tagasisidet, mis võimaldaks leida kõikvõimalikud vead, mis programeerimisega sisse võivad olla sattunud. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks ametlikult uus KOffice ilmavalgust nägema 15. oktoobril. KOffice on üks peamiseid vabavaralisi konkurente OpenOfficile, kuid õnneks pole see konkurents mingiks sõjaks paisunud. Pigem püütakse üksteist aidata ja tehakse koostööd näiteks ODF toe lisamisel. Lähemat infot uue KOffice kohta võite saada KDE.news lehelt.

Jeremy Utley andis teada Cross Linux From Scratch (CLFS) 1.0.0 valmimisest. Tegu polegi sisuliselt Linuxi distributsiooniga vaid raamatuga, mille abil on võimalik endale isiklik Linux valmis ehitada. Ja kui järgida järjest kõiki raamatu juhiseid, siis saabki kokku CLFS. Mille poolest siis CLFS erineb tavalisest Linux From Scrachist. Erinevus seisneb selles, et õpetatakse looma ja kasutama ristkompilaatorit (cross-compiler) ja selle abil luua juba erinevaid versioone erinevatele platvormidele. Uue CLFS 1.0.0 märksõnadeks oleksid Glibc 2.4, GCC 4.1.1, Binutils 2.17. Toetatud arhidektuurid on x86, x86-64, SPARC, PowerPC, PPC64, MIPS, MIPS64 ja Alpha, lisaks sellele loomulikult nende arhidektuuride erinevad versioonid. Ühtlasi on võimalik ka raamatus saadud informatsiooni ära kasutada ka teistele süsteemidele nagu BSD-d, Solaris ja Mac OS X. Keda lähemalt CLFS huvitab, siis tasuks kindlasti lugeda ametliku väljatuleku teadet või siis DistroWatchi lehte.

Intel pakub miljon dollarit parima Viiv logo kandva miniarvuti disaini eest.

Lähemalt siit:

http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/ ... d=13954977

Mandriva üks asutajatest ja siis sealt lahkunud Gael Duval lubas luua oma enda uue distributsiooni Ulteo. Kuid senini on kõik suhteliselt vaikne olnud. Ulteo koduleht ei sisalda endas endiselt eriti rohkemat infot, kui mõned kuud tagasi. Kuid nüüd on natukene seda saladuste loori kergitanud LXF ajakiri. Nimelt on nad teinud intervjuu Duvaliga ja avaldanud ka esimesed kuvapildid uuest süsteemist. Tegu võib olla tõesti revolutsioonilise operatsioonisüsteemiga, sest nagu kuvapiltidelt on näha, kasutatakse seda süsteemi läbi brauseri ehk kogu tuum on Duvali serveris. Kasutajad saavad oma süsteemi kasutada suvalisest kohast maailmas, kus nad ainult interneti ligi pääsevad. Kas selline lahendus tõesti maailmas läbi lööb - eks ole näha. Kuid keda asi lähemalt huvitab, siis võib sellest lugeda OSNewsi lehelt.

Free Software Foundation on kirjutanud vastuse Linuxi Kerneli arendajate arvamusele GPLv3 kohta. Selles püütakse selgitada peamiseid GPLv3 punkte, mis on kõige rohkem vastuseisu tekitanud. Esiteks selgitatakse, et mitte kedagi ei sunnita võtma kasutusele GPLv3-e. Isegi, kui praegu kasutatakse GPLv2, siis võite seda vabalt ka edaspidi kasutada. Lihtsalt panetegi kirja, et kasutate GPLv2 litsentsi. Järgmisena seletatakse lahti punkt, mis käsitleb GPLv3 kasutamise piiranguid. Nimelt on see praeguses versioonis sees ja jääb ka lõppversiooni sisse - GPL litsentsiga tarkvaral ei tohi olla mingeid piiranguid tema kasutamiseks. See punkt on peamiselt sisse pandud selle mõttega, et paljudel juhtudel mõne GPL tarkvara distribuutor paigaldab Teile soovitud tarkvara, kuid sellega kontrollib siiski, mida te sellega teha saate, ehk ei anna kogu infot, mis võimaldaks Teil ise seda tarkvara edasi paigaldada. Linus on kunagi selle punkti kohta toonud lihtsa näite - GPLv2 kohaselt võib keegi kurjam luua lahenduse, kus haidel on peas surmavad laserid. Ta peab avaldama ainult info, kuidas ta seda tegi. GPLv3 kohaselt peab ta aga tagama, et ka teised oskaksid sama teha. Lisaks on lisatud GPLv3 tarkvara patentide küsimusi lahendavad punktid. Ehk kui kellegil on patent XYZ tarkvara peale ja ta levitab GPLv3 programmi, mis võimaldab teha XYZ programmi, siis ta ei või keelata teha teistel XYZ programmist oma versioone.

Lähemalt GPLv3 kohta võite lugeda eWeeki vahendusel. Keda asi rohkem huvitab, võiks seda kindlasti teha, sest väga raske on täpset mõtet edasi anda.