Hetkel on kogu maailma tähelepanu pöördunud uue GPLv3 litsentsi ümber toimuvale. Mitu avalikku ülevaadet juba olemas ja see on põhjustanud laialdast vastukaja. Kindlasti peamine on Linuxi arendajate ja FSF vastasseis. Kuid kogu selle triangli juures on tähelepanuta jäänud, et aktiivselt käib ka Creative Commons litsentsi uue versiooni arendamine ja ka sellest on nüüd avalikusele esimene versioon nähtavale pandud. Creative Commons on oma kasutatavuselt praktiliselt teisel kohal maailmas, kuid peamiselt ollakse keskendunud erinevatele teostele, kui tarkvarale, kuigi Creative litsentsi on võimalik kasutada ka edukalt tarkvara jaoks. Osaliselt püütakse lahendada samu probleeme, millega ka GPLv3 püüab toime tulla, osaliselt aga nende teed erinevad. Keda lähemalt uus Creative Commons litsentsi areng huvitab, siis tasuks kindlasti lugeda NewsForge lehel olevat artikklit.

Ikka leidub veel tarkpäid, kelle jaoks ainuke brauser on Microsofti Internet Explorer. Lisaks sellele on kindlasti vaja ka veebiprogejatel testida oma loomingut võimalikult paljude brauseritega. Ka varem on ilmunud netis erinevaid õpetusi, kuidas Internet Explorer oma Linuxiga tööle saada, kuid nüüd on valmis saadud ühe eriti mõnusa skriptiga, mis tõesti ka töö ise korralikult ära teeb. Hetkel paigaldatakse küll ainult IE 6 (lisaks võib paigaldada ka IE 5.5 ja IE 5.01) ja Flash 9, kuid loodetavasti saab sinna lisada ka Windows Media Playeri ja Java toe. Ise katsetasin skripti ära ja see tõesti toimib. Seega kellel huvi on, siis tasuks kindlasti pilk peale visata IEs 4 Linux lehel, kus ka korralikud õpetused olemas, kuidas skripti kasutada.

Teeme siis jälle uue küsitluse ja uuriks, kui palju kasutajaid on testinud ja proovinud erinevaid alles arendamisel olevaid tarkvarasid/distributsioone. Siia hulka kuuluvad siis erinevad alfa, beeta ja eelväljalasked. Ühtlasi uuriks - kas nendes leitud vigadest ka teada antakse.

Debian on distributsioon, mis on otsustanud järgida Free Software põhimõtteid. See tähendab, et nende distributsioonis ei tohi leiduda midagi piiravat. Nüüd on leitud järgmine ohtlik pidepunkt - nimelt on registreeritud Firefoxi kaubamärk ja selle kasutamise üle omab kontrolli Mozilla. Mozilla nõuab, et kõikjal, kus kasutatakse Firefoxi nime peab olema ka viide, et tegu on registreeritud kaubamärgiga ning ühtlasi peab seal ka olema Firefoxi logo. Kuna aga tegu on registreeritud kaubamärgiga, siis ei taha Debian seda logo oma distributsiooni lubada. Lisaks on Mozilla esitanud nõude Debianile, et kui viimane laseb välja mõne parandus paketi Firefoxile, siis tuleb selleks enne saada nõusolek ka Mozillalt. Kõik see jant on viinud nii kaugele, et Debian otsustas muuta ära Firefoxi nime oma distributsioonis, et lahendada tekkinud vaidlused. Hetkel pole veel teada, milline uus nimi saab olema, kuid kindlasti on tegu üsna lähedase nimega Firefoxile.
Lähemalt võite lugeda internetnews.com lehelt.

Paljud on näinud kindlasti erinevatel veebilehtedel hulgaliselt erinevaid GIF pilte ja bännereid. Tegu on suhteliselt levinud pildi formaadiga. Kuid vähesed teavad, et veel mõnda aega tagasi peeti suuri lahinguid GIF formaadi patentide pärast ja just see vaidlus oli aluseks PNG formaadi loomisele. Kuid nüüd tundub, et see vaidlus on lõpuks läbi. Sest homme, 1 oktoobril lõppeb ametlikult viimane GIF formaadiga seotud olnud patent ja see tähendab, et GIF on ametlikult patendivaba. Levivad kuuldused, et Unisys (GIF formaadi looja) kaalub veel mõningate patentide võtmist "täiustustele", kuid see pole veel kindel. Kuid igatahes hommsest on GIF formaat ametlikult erinevatest kitsendavatest patentidest lõpuks prii, sest ka viimase patendi kehtivus lõppeb. Lähemalt võite lugeda Slashdoti vahendusel.

Wikid levivad üle maailma kogu aeg. Peamiselt teatakse neid suurtest portaalidest erineva info talletamise vahendina. Vähem on erinevad Wikid aga hetkel levinud personaalses kasutuses. On loomulikult olemas võimalused paigaldada oma veebilehele mõni Wiki programm nagu näiteks MediaWiki. Kuid paljud ei taha nii suurt süsteeemi ja ka vastutust serveri eest. Kuid on olemas ka mitmeid selliseid võimalusi, mis ei nõua näiteks üldse veebiserveri olemasolu ja mida võite rahulikult oma arvutis kasutada. Linux.com on võtnud kolm sellist lihtsat Wikit vaatluse alla.

Esimesena vaadatakse DoxWikit. Tegu on vaid 200kB suurusega tarkvaraga, millel on lausa oma sisseehitatud pisike veebiserver. Ainuke, mida tuleb teha on käivitada käsurealt DoxWiki veebiserver ja seejärel avada brauseris http://localhost:8080 leht ja Teile peaks avanema juba DoxWiki esileht. Nüüd saate seal juba ise luua lehti ja neid muuta. Mis aga kõige tähtsam - vaja pole mingit andmebaasi. Kõik salvestatakse pisikestesse failidesse.

Teisena vaadeldakse natuke Wiki on Stick projekti. Tegu on Wikiga, mis peaks suutma tööle minna vabalt mälupulgalt ehk Teil on võimalus kanda kogu oma ideede pagasit kaasas mälulpulgal. Selleks tuleb Teil lihtsalt üks fail salvestada oma arvutissse (või siis mälupulgale või muule andmesalvesus vahendile). Ja siis avada see fail oma brauseriga. Kõik muudatused salvestatakse samasse faili, seega ei pea Teil antud Wiki olema eraldi kataloogis.

Kolmandana on vaatluse all TiddlyWiki. Ka tema on pisike HTML fail, mida on äärmiselt lihtne kasutada. Samuti pole vaja mingit andmebaasi ja kogu süsteem võib olla pidevalt kaasas mälupulgal eraldi kataloogis. Soovitus omada seda Wikit eraldi kataloogis tuleneb sellest, et kõik muudatused salvestatakse uude faili. Ja nii võib Teie juurkataloog varsti olla "risustatud" paljude html failidega.

Isiklikult sai järgi proovitud kaks viimast Wikit ja jätsid nad mulle tõesti väga hea mulje. Raske on ainult otsustada, milline neist kasutusele võtta. Mõlemad on väga lihtsad ja väiksed ja nad asendavad väga hästi näiteks märkmikku. Eks ma ise katsetan ja otsustan veel. Kuid keda asi rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti enne katsetamist ka Linux.com lehe artikkel läbi lugeda.

Väikse hilinemisega jõuab see uudis küll Pingviini, kuid 27. septembril lasti välja esimene eelväljalase uuest Mozilla Firefox 2.0-st. See tähendab, et ametliku lõppversiooni ilmumine on üsna lähedal. Käesolev väljalase on peamiselt mõeldud veebiarendajatele, testijatele, arendajatele ja muidu huvilistele, kes ei karda midagi uut proovida. Veebiarendajad saavad nüüd aga võimaluse kontrollida oma kodulehtede tööd varsti ilmuva Firefoxiga. Uue Firefoxi võite alla laadida Mozilla kodulehelt. Lähemat infot saate veel ka eelväljalaske versiooni märkmetest või siis mozillaZine lehelt.

Kes uudistest mäletab, siis Indias võetakse ette koolides suur kolimine. Vahetatakse välja Microsofti toodang Linuxi vastu. Paljusid jäi aga kindlasti kummitama küsimus - mis distributsioon siis kasutusele võetakse. Nüüd on avaldatud, et kasutusele võetakse Debiani baasil valmistatud distributsioon, mis kasutab Gnome töölauda. Uue distributsiooni nimeks on "IT@School GNU/Linux."
Kohandatud on ta spetsiaalselt kõrgkoolide õppejõudude ja õpilaste vajadusi silmas pidades. Laialt kasutatavatele rakendustele on näiteks lisatud TuxPaint, Ghemical, Kalzium, DrGeo ja Gcompris. Keda antud distributsioon rohkem huvitab, siis saab selle kohta infot DesktopLinux.com lehelt, kust leiate ka otselingi loodud distributsiooni alla laadimiseks.