Avastati mõned küllalt tähtsad vead, mis tuleks enne uue Fedora Core 6 väljalaskmist parandada ning seetõttu lükati Fedora Core 6 ilmumine 19. oktoobrile. Kui tuleb midagi veel ette, võib ajagraafik veelgi nihkuda.

Täpsemalt võite lugeda siit.

Palju on erinevaid arvamusi, kuidas võib teha raha Open Source tarkvara kasutades. Arvamusi on palju erinevaid. Kuid kindlasti oleks kasulik uurida seda kellegi käest, kes seda tõesti suudab teha. MySQL AB on kindlasti üks tuntumaid Open Source firmasid, mis igati edukalt toimib. Tänu Slashdotile on nüüd igal ühel võimalik esitada küsimusi MySQL-i juhile Mårten Mickosile. Loomulikult on küsimuste esitamisel omad reeglid ja juhised, kuid need leiate kõik Slashdoti lehelt. Ühtlasi on seal näha ka juba küsimusi, mis on esitatud.

Senini on KDE toetamiseks olnud peamiselt välimuste loomine, koodi kirjutamine ja lihtsalt annetamine. Lisaks loomulikult KDE programmide loomine ja tema üldine promomine. Nüüd on otsustatud aga anda nendele KDE toetajatele, kes pakuvad finantstoetust KDE projektile eraldi staatus. KDE 10. sünnipäeval anti esimene KDE Patroni tiitel Ubuntu asutajale ja hetkel peamisele toetajale Mark Shuttleworthile. Lisaks plaanitakse erinevaid tiitleid jagada ka teistele, kelle finantsiline toetus KDE-le väga oluline on olnud. Ühtlasi soovitakse neid rohkem ära kasutada sellega ka KDE promomisel - alustades kasvõi erinevatele suurüritustele kutsumisega. Lähemat infot saate KDE.news lehelt.

Kuigi Google Docs & Spreadsheets projekt pole midagi päris uut, on nüüd paras aeg seda kõigil testida. Nimelt on interneti hiid tõsiselt trügimas Microsofti turule ja pakkumas igati viisakat online võimalust oma dokumentide haldamiseks. Teenuse kasutamiseks tuleb http://docs.google.com/ veebilehele sisse logida oma GMaili konto andmetega. Seal on piisavalt erinevaid võimalusi, kuidas erinevaid dokumente luua ja hallata. Mis kõige tähtsam - olemas on ka täiesti ODF-i tugi (Open Document Format). Keda lähemalt huvitab, kuidas veel uut teenust katsetada, siis tasuks kindlasti vaadata ka LinuxHelp lehele, kus korralik ülevaade koos piltidega, kuidas hakata Google uut teenust kasutama.

Plaanide kohaselt peaks homme välja tulema uus Fedora Core 6. Kuid vahetult enne lõppu tuli arendajatel mõte, miks mitte välja uurida, palju tegelikult Fedora kasutajaid maailmas on. Selleks mõeldi välja üsna lihtne moodus. Nimelt on uuel Fedora Corel vaikimisi brauseri avaleheks spetsiaalne leht, mis hakkab siis loendama üle võrgu erinevatelt IP aadressidelt tulnud külastusi. Põhjuseks, miks selline asi vajalikuks osutus - liiga palju küsitakse pidevalt, et kui palju ikka Fedora mõne versiooniga uusi kasutajaid sai ja kui palju tegelikult kasutajaid on. See peaks selle probleemi lahendama.

Loomulikult ei oldud arendajate seas selle lahenduse puhul üksmeelel, sest mitmete arvates on see privaatsuse rikkumine, kui inimese teadmata teda loendatakse. Kuid vähemalt esialgu jäi see versioon kehtima. Eks juba järgmisel Fedora Core 7-l katsutakse sisse ehitada juba midagi teistsugust, mis võimaldaks kindlaks teha, kui palju uut Fedorat paigaldatakse ja kasutatakse. Lähemat infot saate DistroWatchi lehelt.

Välja on lastud uus Puppy Linux 2.11. Kui Puppy Linux 2.10 oli esimene Puppy versioon, mis kasutas LZMA pakkimist pup_210.sfs jaoks. Kuid sellega tekkis probleem buutimisega vanematel arvutitel. Nimelt muutus alglaadimine väga aeglaseks. Uuemate arvutitega loomulikult probleeme polnud. Kuid kuna Puppy Linuxi peamine sihtgrupp on ikka vanemad arvutid, siis pöörduti tagasi GZIP pakkimise juurde. Lisaks pakkimissüsteemi vahetamisele on uues versioonis parandatud ka erinevaid vigasid, mis leitud on. Lisaks on välja lastud ekstra ISO fail xorgdrvrs, mis sisaldab endas X.org videodraivereid. Lähemat infot uue Puppy kohta saate ametlikust väljalaske teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Chicago on senini olnud Suni pärusmaa. Vähemalt linnavalitusus, kus senini on olnud ülekaalus Suni masinad oma operatsioonisüsteemidega. Kuid kaks aastat tagasi tekkis vajadus riistvara uuenduse järele. Ja samas - tüüpiliselt eelarvelisele asutusele - tuli kokku hoida kulusid. Nüüd tuli edasi juba vaadata, kas ja mis riistvara ja operatsioonisüsteemidega jätkata. Otsustamisel oli määravaks kindlasti suurte Oracle andmebaaside kasutamine. See seadis piiranguks Oracle sertifitseerituse. Üsna pea jõuti järeldusele, et kogu riistvara ja tarkvara peaks olema sobilik Linuxile. Siis jäid sihikule veel kaks suurt distributsiooni. Novelli Suse ja Red Hat. Võitis aga viimane ja just tänu oma Oracle sertifikaadile.Kolimisega alustati esialgu vaikselt. Mõned vanemad Suni serverid asendati uuemate, kuid mitte kallite Red Hati serveritega. Mida aeg edasi, seda suuremaid servereid on nüüd vahetatud. Praegu on veel töös umbes 50 Sun-i serverit, kuid nende riistvara on väga vana ja varsti tuleb ka need ära vahetada.
Peamine põhjus Linuxi kasuks langetati tänu odavamale hinnale, kvaliteedile ja toele. Kõik see annab võimaluse linnavalitsusele oma kulusid kokku hoida. Chicago IT tugi soovitab igatahes igal juhul kaaluda oma infosüsteemide Linuxile kolimist kõikjal maailmas.
Lähemalt Chicago Linuxile kolimisest võite lugeda Linux.com lehelt.

Mis juhtub, kui ühendada OpenSolaris, GNU tarkvara ja Ubuntu? Tulemuseks on Nexenta, mis on praeguseks jõudnud viienda alfani. Tegu on siis GNU avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga, mis on ehitatud OpenSolarise Kerneli peale. Tegu võib tunduda ühe igati kahtlase kooslusega, kuid peale aastat tööd on tegu lõpuks täiesti töötava süsteemiga. Linux.com on võtnud nüüd vaatluse alla, mis staadiumis on hetkel alfa staadiumis olev Nexenta. Ja nende hinnang süsteemile on päris julgustav. Nimelt on tegu juba täitsa kasutatava süsteemiga, mida huvilistel kindlasti tasub testida. Seega, keda antud uus operatsioonisüsteem rohkem huvitab, siis tasub läbi lugeda esmalt Linux.com artikkel ja peale seda - miks mitte ka ise katsetada.