Croteam on kutsunud üles kõiki Linuxi Serious Sam-i fänne testima nende uue versiooni beetat. Seda selleks, et leida sealt üles võimalikud vead. Tegu on hea graafikaga 3D FPS mäng, mis peaks nii mõnelegile pikalt meelelahutust pakkuma. Seega, kellel huvi ja tahtmist proovida, siis juhised saab siit lingilt.

nVidia lasi välja NVPerfKit-i, mis mõeldud jõudluse testimiseks ja ka vigade otsimiseks OpenGL ja Direct3D rakendustes. Selle rakenduse abil on lihtne kindlaks teha, kuidas Teie rakendus kasutab videokaardi protsessorit. NVPerfKit 2.1 toetab nii Windowsi kui Linuxi 32 ja 64 bitiseid versioone. Lisaks on täiustatud ka paigalduse nõustajat. Lähemat infot uue nVidia välja lastud programmi kohta saate LinuxLookupi lehelt.

8. aprillil 2005. aastal anti ametlikult teada uue Ubuntu 5.04 väljatulekust. Antud väljalase oli ametlikult toetatud 18 kuu jooksul. Nüüd on need 18 kuud läbi saamas ja kohe kohe ka uus Ubuntu 6.10 välja tulemas. Seega lõpeb ka erinevate uuenduste ja turvahoiatuste väljalase Ubuntu 5.04-le. Seega kasutajatel, kes veel vana Ubuntu peal püsivad, on viimane aeg uuendada oma Ubuntu hetkel stabiilsele versioonile. Soovituslik oleks uuendada 6.06.1 LTS versioonile. Sellel on lihtsalt kõige pikem tugiperiood. Tähele tuleb aga panna, et 5.04 uuendamisel tuleb esmalt uuendada 5.10 versioonile ja alles sealt saab uuendada 6.06 versioonile. Lähemat infot Ubuntu 5.04 toe lõppemise kohta saate FreeSoftNews lehelt.

Kõigil Mozilla Firefoxi kasutajatel on põhjust rõõmustada. Nimelt on viimane eelväljalase olnud väga edukas ja nii lastakse uus versioon Firefoxist välja homme. Uut Firefoxi on võimalik siis alla laadida www.getfirefox.com lehelt või siis oodata ära oma distributsiooni uuendatud paketid. Uus Firefox toob endaga kaasa mitmeid kasutajatele olulisi mugavusi ja täiustusi, lisaks sellele peaks veelgi enam olema parandatud brauseri kiirust. Olles isiklikult uue Firefoxi erinevaid beetasid ja eelväljalaskeid juba pikemat aega kasutanud, võin kinnitada, et asi väärib uuendamist ja proovimist. Lähemat infot saate SeattlePI.com lehelt.

Välja on lastud järjekordne online Linuxi distributsiooni valiku nõustaja. Nagu kõik teisedki taolised lehed, küsitakse ka siin erinevaid küsimusi, et selgeks teha kasutaja teadmised ja oskused. Lisaks ka riistvara. Saadud tulemuste põhjal pakutakse välja kasutajale sobiv distributsioon. Hetkel pakutakse välja järgmisi distributsioone: Fedora Core, Mandriva, OpenSuSE, Debian, MEPIS, Ubuntu, Kubuntu, Linspire, Xandros, PCLinuxOS, Yellowdog Linux, Gentoo, Slackware, Ark Linux, Knoppix, Arch Linux ja Foresight Linux.
Tegu pole iseenesest millegi uuega. Ka antud leht on tegelikult juba pea aasta vana, kuid teda on lihtsalt uuendatud. Seega, kellel on aega 5 minutit ja huvitab teada saada, kas ta kasutab ikka tema teadmistele vastavat distributsiooni, siis tasub kindlasti vaadata siia.
Lähemat infot saab aga DesktopLinux.com lehelt.

Käivitati organisatsioon Dunc-Tank, mille eesmärgiks on maksta Debiani arendajatele nende töö eest. Kuigi organisatsiooni käivitamine põrkus paljuski erinevatele takistustele otsustati siiski proovida ja nüüd ollakse valmis vastu võtma juba ka erinevaid annetusi. Selleks läheb mitu Debiani väljalaske juhti hetkel tööle Dunk-Tanki. Seda kõike selleks, et tagada uue Debiani õigeaegne väljatulek. Tänu sellele ei pea peamised kordineeriad muretsema oma äraelamise pärast vaid saavad täielikult keskenduda Debiani arendamisele. Erinevad organisatsioonid on juba teinud ka vastavaid annetusi, et antud üritus tõesti ka kasu toosk. Annetajateks on näiteks Xandros ja HP. Lisaks ka teisi, kelle kindel soov on, et uued Debiani versioonid õigel ajal välja tuleksid. Juhul, kui antud eksperiment õigustab ennast ja uus Debian tuleb siis välja, kui plaanitud, siis on arvatavasti oodata ka edaspidi sarnast käitumismudelit. Lähemalt Dunc-Tanki kohta võite lugeda Linux.com vahendusel.

Välja on lastud uus versioon Inside Security Rescue Toolkitist, Debianil baseeruvast mini distributsioonist, mis mõeldud erinevate süsteemide taastamiseks ja võrgu analüüsiks. Uus Insert tuleb järgnevate uuenduste ja muudatustega:
Enamus süsteemi pakettidest on uuendatud.
Kasutusel on Linuxi Kernel 2.6.16.27
Captive-NTFS on asendatud uue NTFS-3G draiveritega.
Lisaks on olemas paigaldus skript kodukasutuse viirusetõrje F-Proti paigaldamiseks.
Lähemat infot saate veel versiooni märkmetest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Insert-i alla laadimiseks.

Enamasti on palju probleeme kasutajatel erinevate all-in-one seadmetega. Nimelt pole mitmeid neist varem eriti hästi Linuxi all toetatud olnud. Kuid nüüd, kui need seadmed on hakanud levima, siis on ka nende tugi Linuxis kõvasti paranenud. Linux.com ajakirjanik otsustas välja vahetada oma vana Epson CX5400 All-in-one printer/skänneri ja Brother MFC-210C fakis/kopeermasina kõik ühes Hewlett-Packard Officejet 5610 seadme vastu. Ning ühtlasi jagada oma kogemusi, kuidas ta selle Linuxi all tööle sai.
Lühidalt võib öelda, et mingeid probleeme ei tekkinud. Printer ja skänner sai ilusti paika Debian Etchi, Ubuntu 6.06.1 LTS ja openSUSE 10.1. Kasutades GNOME Cups Manager-i ja XSanet kasutades. Alguses oli muret tekitanud faksi saatmine Linuxis, sest sellega polnud autor kunagi Linuxi all tegelenud. Kuid siin tulid appi HPLIP draiverid. Mida tal ei õnnestunud küll Debianiga tööle saada, kuid teistega läks kõik korralikult. Keda lähemalt antud all-in-one seadme ülesseadmine huvitab, siis tasub lugeda Linux.com lehte. Ühtlasi on see kindlasti heaks näpunäiteks nendele, kes otsivad endale kontorisse uut printerit.