Linuxi 3D desktopide turg üha laieneb. Nimelt on taas uus tegija turule tulnud. Tänu Linuxi tarkvara avatud lähtekoodile on arendatud Suse Compizist välja Beryl. Tegu on siis komuuni poolt arendatud 3D lahendusega, mida nüüd põhjalikult katsetanud ja oma arvamuse avaldanud ka Linux.com. Nimelt on 3D töölaudade puhul hetkel veel Linuxis paljuski tegu õnnemänguga. Mõni asi võib õnnestuda, mõni mitte. See, mis ühel läheb korralikult tööle, ei pruugi seda teha teisel. Kuid loodetavasti see aeg varsti ka muutub, sest tegelikult ollakse sellel alal hetkel kindlalt esirinnas ja kõik erinevad konkureerivad Linuxi 3D lahendused.
Beryli puhul pidid Linux.com ajakirjanikud sama tunnistama. Neil õnnestus küll asi tööle saada, eputada oma tuttavate ees, kuid siiski jäid veel häirima mõned pisiasjad. Kuid lodoetavasti ka need likvideeritakse mõne aja möödudes ja nii võib Linux pakkuda suurt valikut ja võimalusi ka 3D töölaudade turul. Lähemalt Beryli katsetamise kohta võite lugeda Linux.com lehelt.

Uue Gnome 2.18 arendamise teine väljalase 2.17.2 on avalikusele kätte saadav. Tegu on siis puhtalt huvilistele ja teadlikutele kasutajatele mõõeldud väljalaskega, mille eesmärgiks on testida ja katsetada antud süsteemi. Tavakasutajad saavad uut Gnomet nautida 2007 aasta märtsis. Senini pole neil soovituslik ise uut arendamisel olevat Gnomet kompileerida, kui stabiilset süsteemi soovitakse. Lähemat infot Gnome 2.17.2 kohta saate FreeSoftNews lehel avaldatud Gnome ametlikust meililisti teatest.

Kuigi väljas on juba Mozilla Firefox 2.0 jätkab Mozilla Firefoxi meeskond ka 1.5 seeria parandus versioonide väljalaset. Nüüd ongi välja lastud Firefox 1.5.0.8, mis sisaldab endas erinevaid turvaparandusi ja väiksemiad täiendusi. Firefox 1.5x kasutajatel soovitatakse siiski uuendada oma Firefox esimesel võimalusel uusimale Firefox 2.0-le, sest 1.5 seeria tugi lõppeb 24 aprillil 2007. Kuigi sinna aega veel on, on juba praegu põhitähelepanu pööratud Firefox 2.0 arendamisele. Lähemalt Firefox 1.5.0.8 sisse viidud muudatustest võite lugeda versiooni märkmetest.
Lisaks Firefoxile on väljas nüüd ka Thunderbirdi meilikliendi uuendatud versioon. Ka see sisaldab endas mitmeid olulisi uuendusi. Seega kõigil kasutajatel on soovitus teha esimesel võimalusel oma brauseritele ja meiliklientidele uuenduskuur. Erinevate distributsioonide paketihalduritesse peaksid uued versioonid üsna pea jõudma.
Mozilla presiteateid Firefoxi ja Thunderbirdi kohta võite lugeda siit ja siit. Lisaks loomulikult ka Mozilla enda lehelt.

Viimase seitsme aastaga on printimine Linuxis suure sammu edasi teinud. Kui veel seitse aastat tagasi oli printer Linuxi all tööle saada üsna suur kunst, siis tänapäeval pole see üldjuhul probleemiks. Kuid sellegipoolest on veel palju tootjaid, kes ei kasuta mingeid standardeid ja kelle jaoks Linux on asjatu ajaraisk. Kuid ka see on viimasel ajal hakanud muutuma - kui ettevõte ise pole huvitatud, siis on kommuun sellest ikka huvitatud olnud. Linux.com ongi vaadelnud natuke Linuxi printimise ajalugu ja hetkeolukorda. Sealt saab teada, miks ja kes asutasid LinuxPrinting.org veebilehe, millised riistvara tootjad teevad kõige rohkem koostööd Linuxi arendajatega jne. Näiteks HP printerite puhul on hetkel ainult mõned üksikud, millele pole välja lastud Linuxile mõeldud draivereid. Samas pikka aega kõigi Linuxi kasutajate ühine õudusunenägu Lexmark on samuti hakanud välja töötama draivereid Linuxile. Ühtlasi vaadatakse ka Linux.com artiklis tuleviku suunas, et mida võib tulevik printimise all veel tuua. Keda asi huvitama hakkas, siis tasuks lugeda Linux.com lehelt.

Sun on nüüdseks juba pikka aega lähenenud avatud lähtekoodiga kogukonnale oma erinevate toodetega. Senini on väga erinevate litsentsidega Sun-i toodete lähtekoode avaldatud. Nüüd on aga käsil ühe suurima ja tähtsaima tükki lähtekoodi avaldamine - nimelt Suni Java lähtekood. Kuigi ametliku teadet veel pole tulnud, siis siseallikate kohaselt peaks Sun avaldama, et Mobile (ME) Java versioon ja standard (SE) versioonid lastakse avalikuks GPL litsentsi alusel. Koos Java Enterprise Edition ja GlassFishi tarkvaraga, mis hetkel kasutavad veel Sun's Common Development and Distribution License (CDDL) litsentsi. Kuigi esialgu veel midagi kindlat pole oleks Suni Java GPL litsentsi all avaldamine suur samm edasi avatud lähtekoodi liikumisele. Lähemalt võite veel lugeda [aegunud viide] lehelt.

Linuxi kasutajatele peaks kindlasti tuttav olema SSH. Tegu on ülimugava lahendusega, kuidas hallata erinevaid teisi masinaid, servereid. Populaarsemaks lahenduseks sellel alal on loomulikult OpenSSH, kes nüüd on välja lasknud uue versiooni 4.5. Tegu on siis peamiselt vigade parandusega, mis peaks tagama veelgi turvalisema ühenduse. OpenSSH toetab SSH protokolle versioone 1.3, 1.5 ja 2.0. Kõigil OpenSSH kasutajatel on soovituslik uuendada esimesel võimalusel oma kasutatav versioon viimasele stabiilsele versionile. Uus OpenSSH on saadaval erinevates peeglites ja peaks ka enamustesse distributsioonidesse üsna pea jõudma. Lähemat infot uue OpenSSH kohta saate FreeSoftNews lehelt.

Võttis aega, mis ta võttis, kuid taas on välja lastud nVidia poolt uued draiverid Linuxile. Need draiverid ei ole küll avatud lähtekoodiga, kuid sellegi poolest väga levinud Linuxi kasutajate seas. Mõned peamised märksõnad uuest Kernelist. Lisatud uus "Display Configuration" leht nvidia-settings süsteemi, lisatud Quad SLI ja OpenGL 2.1 toetus. Ning loomulikult parandatud erinevaid vigu ja parandatud jõudlust. Lähemat infot uute draiverite kohta saate FreeSoftNews lehelt.

Mozilla Firefox 2.0 pole just kuigi kaua juba väljas olnud. Kuid igatahes on nüüd Mozilla teada andnud, et alustatud on uue Firefox 3.0 arendamisega. Uute võimalustena peaks Firefox 3.0 kaasa tooma näiteks võimaluse otsida järjehoidjatest, plaanitakse uuendada ka Firefoxi põhikoodi baasi Gecko 1.8-lt 1.9-le. Lisaks lisatakse Cairo 2D graafikamootor. Ühtlasi tähendab see vanematele Windowsi kasutajatele, et nemad enam Firefox 3.0 kasutada ei saa (soovitage oma Windows 95, 98 või ME kasutajatel kolida Linuxi peale). Lähemat infot arendamisel oleva Firefoxi kohta saate [aegunud viide] lehelt.