Linuxi kerneli 2.6.18 seeria on saanud oma kolmanda paranduste paketti. Seega uusim stabiilne Linuxi kernel on nüüd 2.6.18.3. Uues kernelis on mitmeid vigade parandusi, millest üks on ka turvalisusega seotud. Seega, kes kasutavad ise valmis kompileeritud kerneleid www.kernel.org veebilehelt, siis aeg on uuendada. Erinevate distribustioonide paketikernelite kasutajad aga muretsema ei pea. Lähemat infot aga, mida uut meile uus kernel siis kaasa tõi, saate FreeSoftNews lehel avaldatud ametlikust teatest.

Välja on lastud järjekordne versioon Mandrival baseeruvast LiveCD-st, millel on kohe kaasas peamiste meediaformaatide, wifi ja 3D töölaua tugi. Kuigi tegu on eraldi distributsiooniga on see 100% ühilduv Mandriva 2007-ga. See tähendab, et kasutajatel ei tohiks tekkida probleeme rakendustarkvara otsimisega. Mõningad märksõnad uuest MCN Livest: 2.6.17 kernel, 3D desktop (AIGLX) koos vabade X.Org draiveritega Inteli ja ATI video kaartidele, KDE 3.5.4, KOffice, Opera 9.02, muusika, video ja audio formaadid, NTFS lugemis ja kirjutamis tugi ja kõik see vähem kui 360MB CD-l. Lisaks on olemas loomulikult võimalus ka kõvakettale MCN Livet paigaldada. Seega - tegu on igati õige distributsiooniga uutele kasutajatele, mida proovida. Lähemat infot uue MCN Live kohta saate nende kodulehelt. Lisaks saate lähemat infot ka DistroWatchi lehelt.

MySQL on maailma üks levinumaid Open Source andmebaase, mida kasutavad tuhanded hostingu firmad ja tuhanded erinevad rakendused üle maailma. Võib kindlalt väita, et MySQL on üks kõige populaarsemaid andmebaasi servereid või lausa kõige populaarsem. Kuid iga andmebaasi serveriga on alati just jõudlus see, mida kasutajad hindavad. Kui Teil on väike andmebaas - kuni paarsada mega ja mitte eriti palju päringuid sellele, siis pole probleeme. Kuid kui kasutate juba hiiglasliku süsteemi, kus tehakse sekundis tuhandeid päringuid ja ka mahud võivad olla suured? Siis on igati tähtis tagada andmebaasi võimalikult optimaalne töö. Nüüd on DebianAdmin lehel kokku pandud 84 erinevat nippi, kuidas tõsta oma MySQL serveri jõudlust. Seega, kellel asja vastavate skriptide ja serveritega, siis tasuks kindlasti pilk peale visata. Nipid leiate DebianAdmini lehelt.

Välja on lastud uus versioon Puppy Linuxist. Tegu on siis igati mõnusa ja väikse LiveCD Linuxi distributsiooniga, mis võimeline töötama ka vanematel arvutitel. uus Pupppy 2.12 tuleb kahe versioonina. Esimene on suurem - "zdrv" versioon, mis sisaldab endas suurel hulgal kerneli mooduleid ja erinevaid draivereid. Teine on aga "standard" SeaMonkey versioon, millel vähem mooduleid ja draivereid kaasas. Sarnanedes sellega tunduvalt rohkem varasematele Puppydele. See ongi üks suurimaid erinevusi võrreldes varasema versiooniga. Lisaks on kaasa pandud ka mõned uued mini rakendused, mis valmistatud Puppy fännide poolt. Lähemat infot uue Puppy kohta saate väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Paistab, et Novelli/Microsofti paktil on tõesti suur mõju. Nimelt - on ju ammu teada, et Microsoft on teinud igati suurt lobitööd, et selgitada rahvale, kui paha ja halb ikka Linux on ja miks seda ei tohiks mingil juhul kasutada. Näiteid Microsofti lobitööst võib näha nende kodulehel: http://www.microsoft.com/getthefacts. Loomulikult vastasid omakorda Linuxi firmad sellele omapoolse kampaaniaga. Selle kampaania hüüdlauseks sai:
Just the facts Microsoft forgot to mention, kuid teda tunti ka kui
"Get the truth" kampaaniana.

Üheks põhiliseks eestvedajaks oli Novell. Selle kampaania koduleheks oli http://www.novell.com/linux/truth/. Kuid külastades nüüd seda veebilehte, siis teid suunatakse ümber. Pole enam seda lehte Novelli kodulehel. Ja on ka teisi märke, et Novell on hakanud oma Microsofti vastaseid loosungeid kõikjalt eemaldama. Kas tõesti võib see kokkulepe viia ühe suurima ja tublima Linuxi firma kadumiseni? Vähemalt sellisel kujul, nagu meie teda oleme näinud ja lootnud edaspidi näha. Lähemat infot Novelli tegemiste kohta saate siit.

Palju on erinevaid artikleid juba selle kohta kirjutatud, et mis maksab ikka mingi tarkvara kasutamine. Linuxi kasutajad väidavad, et nende tarkvara on ju tasuta. Microsofti pooldajad rõhuvad aga sellele, et nende tarkvara vajab odavamat tugiteenust jne. Üldjuhul jääb peale ikka see, kelle fänn artikli kirjutas või mis firma selle tellis. Kuid siiski võib suures piiris kokku võtta kaks olulist aspekti, kuidas hinnata tarkvara maksumust. Üheks on TCO (Total Cost of Ownership) ja teiseks ROI (Return on Investment). Ühtlasi on nüüd taas kirjutatud üks artikkel, kus on püütud hinnata, milline tarkvara on siis ikka odavam. Artikli on kirjutanud IT spetsialist, kes kasutab ja haldab juba ammu nii Windowseid kui Linuxeid. Kuigi eelistus kuulub siiski viimastele, kuna töötab paremini (mitte ei saanud märkimata jätta... - spott). Vaatluse alla on võetud olukord, kus mõlemad peavad tööle hakkama sarnases süsteemis samadel masinatel. Igatahes on tegu igati huvitava arvestusega, millele soovitaks kõigil huvilistel pilgu peale visata. Artikli leiate [aegunud viide] lehelt.

Peale Novelliga sõlmitud koostöölepet on Microsoft selgelt mõista andnud, et on huvitatud sarnaste lepete sõlmimisest ka teiste Linuxi distribuutoritega. Eelkõige aga Red Hatiga. Red Hat on nüüd aga kindlalt vastanud, et mingit lepingut nemad Microsoftiga küll ei vaja. See tähendab, et tegelikult võib Microsoft hakata nüüd Red Hati oma erinevate tarkvara patentidega ähvardama. Sest just nii on paljud aru saanud Novelliga sõlmitud lepingust - et Microsoft ei kasuta oma patente. Red Hat on aga endale kindlaks jäänud ja lühidalt öeldes Microsfti oma pakkumisega pikalt saatnud. Lähemat infot saate Microsoft Watchi lehelt.

Kes veel mäletab, siis Fedora Core 6 tulekuga alustati ka projektiga, et kindlaks teha, kui palju ikka erinevaid kasutajaid Fedorat proovib. Selleks suunati lihtsalt kõik värsked FC masinad ühele veebilehele uuenduste kontrollimiseks. Ühtlasi registreeriti aga nii ka IP aadress. Nüüd on 24 päeva möödunud Fedora Core 6 väljatulekust ja kindlasti on nii mõnegi mõttes, kui palju siis ikka uut Fedorat prooviti? Nüüd on avaldatud ka esimesed tulemused sellest statistikast. Nimelt on uute Fedora Core 6 paigalduste arv ületanud 300 000, see teeb siis pea 12 500 paigaldust päevas. Ja sellega on arvestatud ainult erinevatelt IP-delt ühendust võtnud uued Fedora Cored. Seega tegelik arv võib olla isegi suurem. Keda lähemalt Fedora Core paigalduste statistika huvitab, siis vastav Fedora teade on avaldatud FreeSoftNews lehel.