Kellele meeldib katsetada alternatiivseid töölaudu ja aknahaldureid, siis see on kindlasti kokku puutunud ka Elive distributsiooniga. Nimelt on tegu LiveCD-ga, mille töölauaks on Enlightenment. Tegu on Debian/GNU süsteemiga, millel samas üsna kesised riistvara nõuded. Mida uut siis Elive 0.5.3 endaga kaasa tõi: Thunderbird on nüüd ümber nimetatud Icedove, uuendatud on paljusid pakette Debiani repositooriumist. Tähtsamad uuendused on kindlasti cdrecord, cdda2wav, dvd+rw-tools, nfs-common. Uuendatud on ka kernelit ja draivereid ja parandatud ka WiFi tuge. Lisatud on ka Flash 9 beeta. Lähemat infot sisse viidud muudatuste kohta saate Elive väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Avastatud on ohtlik viga Firefoxi sisse ehitatud paroolihalduris. Nimelt on selgunud, et Firefoxi paroolihaldur ei kontrolli piisavalt, millisele lehele parool saadetakse. Näiteks, kui keegi pahalane on tekitanud võlts lehe HTML koodiga, siis on võimalik et Firefox peab seda teiseks leheks ja edastab parooli ja kasutajanime. Mozilla Firefoxi arendajad on selle vea Bugzillas eriti ohtlikuks veaks. Praegusel juhul on teateid vastava augu kasutamisel ainult MySpace.com lehel.
Seega paluks kõigil kasutajatel tähelepanelik olla, milliste lehtede paroole salvestatakse ja kus ringi liigutakse. Lähemat infot saate LinuxWorldi lehelt.

Välja on lastud teine hooldusversioon Gnome 2.16 seeriale. Tegu on siis vigade paranduste, tõlgete uuendamise ja täiendatud dokumentatsiooniga Gnome 2.16. Nagu alati jätkab Gnome meeskond hetkel stabiilse Gnome versiooni uuendamist ja hooldamist, kuni lastakse välja uus versioon. Erinevatele distributsioonidele on uuendatud Gnome paketid juba valmis. Teistele tulevad need siis, kui vastava distributsiooni paketihaldurid oma tööga sinnamaani jõuavad. Lähemat infot uue Gnome kohta saate FreeSoftNewsi lehel avaldatud Gnome 2.16.2 väljatuleku teatest.

Kuigi Google pole ametlikult kinnitanud, et ta tegeleks oma operatsioonisüsteemi välja töötamisega, on sellel teemal palju arutletud. Küll on vahepeal olnud juba üsna "kindlaid" tõendeid, et Google toob turule oma Linuxi distributsiooni, on need senini olnud kõik tavalised kuulujutud. Google on küll väga Linuxi sõbralik firma, kuid mingeid kinnitusi, et ühel hetkel ka Google distributsioon tuleb - veel pole. Nüüd on taas üritatud kirja panna erinevaid võimalusi, milline oleks siis see utoopiline GoogleOS. Käiakse välja kolm võimalust:
1) Google loob enda nö veebi operatsioonisüsteemi. Tegu oleks siis lihtsalt tavalise internetis oleva töölauaga, kus kasutajad saaksid oma tööd teha. Sarnased projektid on eyeOS, YouOS, Xin jne. Googlel on juba praegu midagi sellist, mida teistel vastu pole panna. Nimelt välja töötatud ja hästi toimivad veebi rakendused - seda isegi kontori tarkvara jaoks.
2) Teise võimalusena oleks Google enda Linuxi distributsiooni avaldamine. Pakutakse välja selleks Ubuntut, mis võibolla oleks modifitseeritud nii, et vaikimisi failisüsteem oleks kohe hoopis Google serverites. Kui selline asi juhtub, siis võidakse sellise distributsiooni levitamisel kasutada sarnast võtet nagu Firefoxi puhul. Edu oleks kindlasti märkimisväärne.
3) Kolmandaks võimaluseks oleks aga LinuxBIOS projekt. Tegu oleks siis lahendusega, kus operatsioonisüsteemi eesmärgiks oleks ainult võrgus peaserveriga ühendumine. Ülejäänud kogu haldus ja tegevus toimiks juba üle interneti. Sellised lahendused on näiteks projektid, kus kasutajal avaneb buutides ainult tavaline brauseri aken ja ei midagi muud. Sellise lahendusega võib Google hakata tootma näiteks odavaid arvuteid, mis ühendatakse interneti ja suunaks kõik kasutajad kohe Google toodete juurde. Hea ja lihtne lahendus...

Kas kunagi GoogleOS tuleb või ei - seda ei tea meie. Kuid kindlasti sellised arutelud jätkuvad ka edaspidi. Vähemalt seni, kuni Google peamiseks konkurendiks on Microsoft. Keda vastavad arutelud rohkem huvitavad, siis lähemat infot saab veel ReadWriteWebist.

Linux.com on teada tuntud koht, kus ikka ja jälle avaldatakse huvitavaid ja hästi kirjutatud artikleid erinevate Linuxite ja avatud lähtekoodiga tarkvarade kohta. Nende palgal on mitmeid asjatundjaid, kes teevad vastava lehe tõsti huvitavaks ja igale Linuxi kasutajale üheks peamiseks leheks, mida külastada. Nüüd on avaldatud järgmine õpetus või näpunäidete seeria. Tegu on siis juhistega uuele Gentoo kasutajale. Seda selleks, et Gentoo huviline saaks juba eelnevalt natuke teada, mis teda ees ootab ja millega ta ennast seob. Jagatakse näpunäiteid, kust leida abi, mis on Portage, kuidas kasutada erinevaid USE lippe jne. Sisuliselt võib öelda, et tegu on lühikokkuvõttega Gentoo Handbookist, kuid päris seda ta siiski ei asenda. Pigem just huvilistele esmaseks lugemiseks, mille põhjal saaks teha juba otsuse, kas uurida edasi Gentood või mitte. Keda aga vastav õpetus huvitab, siis selle leiab Linux.com lehelt.

Hoolimata Oracle ja Novelli viimastest sammudest, jätkab Red Hat oma tegevust samal tasemel ja sõlmib ka edasi suuri lepinguid. Nimelt on nüüd sõlmitud leping, et viia kõik Viini linna serverid üle Red Hat Linuxile. Varem kasutati Viini serverites peamiselt FreeBSD operatsioonisüsteeme ja ka erinevaid Linuxeid. Linna IT juhtkond leiab, et vastav kolimine tõstab igati nende serverite stabiilsust, sest kogemused on juba ka olemas. Riistvarana kasutatakse HP servereid, mis on sertifitseeritud Red Hati poolt. Lähemat infot Red Hati järjekordse tehingu kohta saate LinuxWorldi lehelt.

HowtoForge on leht, mis pidevalt avaldab erinevaid huvitavaid õpetusi Linuxi kohta. Nüüd on valmis saanud järjekordne õpetus, mis võib huvi pakkuda ka mitmetele Pingviini portaali külastajatele. Nimelt on kirjutatud valmis lihtne õpetus, mis ka algajamatele jõukohane peaks olema, kuidas paigaldada Debian Etchil Linux-Vserverit. Mis on Linux-Vserver? Tegu on avatud lähtekoodiga lahendusega, mis võimaldab ühe füüsilise serveri jagada mitmeks virtuaalseks serveriks. Ehk - tänu sellele on võimalik kasutajatel paigaldada ühte masinasse korraga mitu Linuxi operatsioonisüsteemi, mis ka kõik samal ajal võivad töötada. Nii on võimalik, et rendite näiteks ühe osa oma serverist välja sõbrale, kellel on samuti täielik root kasutaja õigus ja võimalused oma osa peale. Ta saab sinna ise paigaldada pakette, neid eemaldada jne. Kui kellegil on küsimus, miks valiti just Debian Etch, mis ametlikult veel stabiilseks pole kuulutatud - siis asi lihtne. Nimelt on Debian Etchi kernelisse juba lisatud linux-Vserveri tugi ja nii pole vaja ise ka kernelit ümber kompileerida. Õpetuse aga leiate HowtoForge lehelt.

Ilmunud on järjekordne Gentoo kasutajatele ja huvilistele informatsiooni jagav Gentoo Weekly Newsletter (GWL). Selles numbris kutsutakse kõiki katsetama Gentoo uut Bugzilla süsteemi, vaadeldakse, mida huvitavat tõi nädal Getoo foorumites ja meilinglistides. Lisaks jagatakse infot 5832 protsessoriga Gentoo klaster arvuti kohta (tegu siis suurarvutiga, millel suurel hulgal tavalisi protsessoreid). Lisaks jagatakse ka muud infot, et millised paketid eemaldatakse portages, millised uuendati, turvauuendused jne. Seega tegu igati kasuliku lugemisega kõigile Gentoo kasutajatele. GWN-i leiate Gentoo kodulehelt.