GNU litsentsi ja avatud lähtekoodi liikumise pooldajad on koostanud avaliku kirja Novellile. Eesmärgiga panna Novelli põhjalikult järele mõtlema oma teo üle ja võimalusel ka lepingust lahti ütlema. Praeguse seisuga on rohkem kui 1700 inimest andnud oma allkirja sellele kirjale, mis on adresseeritud otse Novelli peadirektorile Ron Hovsepianile. Kirja leiate aga siit ja igal ühel on võimalus otsustada, kas ta liitub selle kirjaga või ei.

Kes veel tähele pole pannud, siis erinevad pühad lähenevad suure kiirusega. Nagu suures osas maailmas kombeks on saanud, loetakse neid pühasid suurimaks osturalliks. Kulutatakse palju - vägagi palju. Tihti ei mõelda isegi läbi, mida ja miks osteti. Siis ongi kasuks erinevad näpunäited, mida valida kingiks. Olgu selleks siis jõulud, näärid, sünnipäevad või muud tähtpäevad. Nimelt annab väga edukalt koostada ka OpenSource riist ja tarkvarast kingikoti. Nüüd ongi üks leht koostanud põhjaliku ülevaate, mida kõike võib kinkida. Kogu nimekiri on varustatud piltidega ja kirjeldustega. Ja mis kõige tähtsam - tegu on täiesti või osaliselt seotud Open Source ideoloogiaga. Olgu selleks siis riistvara, mis kasutab avatud lähtekoodiga tarkvara, õpetavad raamatud või muu. Nimekirja leiate aga siit lehelt.

Praegusel hetkel on tekkinud suured pinged Novelli ja avatud lähtekoodi ja GNU idee pooldajate vahel. Selle põhjustas hiljutine Novelli ja Microsofti vaheline koostööleping, mis paljude arvates on äärmiselt kahjulik Linuxi suhtes. Lisaks sellele on ka Microsoft pead tõstnud ja peab plaani hakata Linuxit oma patentidega taas ähvardama. Pinged on nüüd aga kandunud ka openSuse meeskonda. Loomulikult on mitmeid arendajaid, kes mõtlevad - kas nad on ikka õiges paadis. Nüüd valas õli tulle veel ka Ubuntu asutaja Mark Shuttleworth, kes saatis openSuse meilinglisti avaliku pöördumise, kus kutsub üles openSuse arendajaid kaaluma Ubuntu meeskonnaga liitumise üle. Tegu pole mitte otsese kutse, vaid ettepanekuga, et kui keegi lahkub openSuse meeskonnast, siis Gentoo, Debiani ja teiste distributsioonide vahel pannaks tähele ka Ubuntut. Otse loomulikult põhjustas selline meil aga suure pahameele tormi openSuse arendajate seas. Hetkel veel märke pole, et keegi kohe Ubuntu juurde tormaks. Pigem võeti sihikule hoopis Mark, kes julges niigi ärevat olukorda veelgi ärevamaks ajada. Tulemuseks on tekkinud isegi väike sõnasõda, mis loodetavasti aga varsti vaibub. Keda aga lähemalt huvitab, kuidas Mark suutis openSuse meeskonda ärritada, siis selle kohta saate lugeda Linux.com vahendusel.

BluWiki on valmis saanud huvitava riistvara tootjate lehega, kus hinnatakse iga tootja plusse ja miinuseid. Ja seda just Linuxi kasutajate seisukohalt. Ehk on kirja pandud, kui sõbralik on mõni tootja Linuxi suhtes, kas on olemas avatud lähtekoodiga draiverid ja palju muud. Kahjuks pole nimekiri veel kuigi pikk, kuid täieneb loodetavasti pidevalt. Lehe leiate BluWiki lehelt.

Hispaaania Kanaari saarte haridus ja spordi arenguga tegelev ministeerium andis teada, et valmis on saadud mEDUXa 1.0. Tegu on Kubuntul baseeruva Linuxi distributsiooniga, mis võetakse kasutusele Kanaari saarte koolides ja teistes haridusasutustes. Kokku paigaldatakse mEDUXa 35 000 arvutile 1100 koolis. Kokku uusi Linuxi kasutajaid peaks tulema 325000. Töölauana kasutatakse KDE Kioski versiooni, mis annab võimaluse õpetajatel paremini kontrollida kasutajate tegevust. Lähemat infot uue Kubuntu derivaadi kohta saate KDE.news lehelt.

Paistab, et Microsofti pudrulõuad on taas saanud innustust hiljutisest kokkuleppest Novelliga. Nimelt võtavad nad seda kui tõestust, et Linux kasutab Microsofti vara ja kahjustab tema huve. Microsofti Steve Ballmer ütles, et ainult Novelli Suse Linuxi kasutajad võivad ennast hetkel kindlalt tunda, et Microsoft neid kohtusse ei kaeba. Microsofti sõnul kasutatakse Linuxi kernelis 283 patendeeritud lahendust, millest 27 on Microsofti omad. Samas - otse loomulikult nimekirja nendest patentidest ei avaldata. Pigem teeb Microsoft suurt lobitööd selle abil erinevate riikite valitsuste juures. Ähvardades neid kohtuasjadega ja rõhudes patentide kehtivusele WTO maades. Viimane selline rünnak (mis aga jälle ainult sõnade peale jäi ja ainult Linuxi mainet kahjustas) toimus Microsofti poolt kahe aasta eest. Eks ole näha, kuidas seekord läheb. Novell on kindlalt teatanud, et nende kokkuleppe ei tähenda mingilgi määral seda, et Linuxi kernel rikub mingeid patente. Lähemat Microsofti uuest tembutamisest võite lugeda LinuxWorldi lehelt.

Prantsuse Rahvuskogu (French National Assembly) järgmine koosseis hakkab oma arvutites kasutama avatud lähtekoodiga tarkvara. Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine vähendab tunduvalt IT kulutusi, isegi vajaliku ümberõppe puhul. Tarkvarana võetakse kasutusele lInuxi operatsioonisüsteem, OpenOffice.org kontoritarkvara, Mozilla Firefox veebibrauser ja mõni avatud lähtekoodiga meiliklient. Rohkem väga saadikutel ka vaja ei lähe. Rahvuskogu IT meeskonnal on aega pool aastat, et vajaminev kolimine ära teha. Eks ole näha, kuidas see samm õnnestub. Prantsusmaa on senini olnud suhteliselt Linuxi sõbralik maa ja ODF toetaja. Lähemat infot saate LinuxWorldi lehelt.

Uue openSuse arendamine on jõudnud nii kaugele, et välja on lastud esimene eelväljalase uuest openSuse 10.2 Basilisk Lizardist. Võrreldes eelmise beetaga on sisse viidud suurel hulgal erinevaid parandusi ja täiendusi. Seda nii kommuuni kui ka Novelli poolt. Arendajad paluvad kõigil kasutajatel, kes uut openSuse eelväljalaset proovivad, anda ka tagasisidet. Iga leitud viga viib stabiilsema süsteemi loomise poole. Lähemat infot uue openSuse kohta saate FreeSoftNews lehel avaldatud väljalasketeatest, kus olemas ka lingid erinevatele openSuse peeglitele.