Ilmunud on järjekordne Fedora nädala uudiskiri. Täisversiooni uudiskirjast leiate Fedora News lehelt. Selles numbris on kajastatud järgnevaid teemasid:
1 Vajatakse abi Fedora Directory Serveri integreerimisel
2 Fedora 7 teema vajab sinu abi
3 Mozilla Corp. parandab koostööd Linuxi distribuutoritega
4 Zod LiveCD Beta saadaval
5 Linux For You 2006 detsembri artiklid
6 Fedora Ambassador's Day päeva blogid

Kes vähegi internetiga ja serveritega kokku on puutunud, siis see teab ka DNS serverite tähtsust. Tänu nendele toimib internet just nii nagu me oleme harjunud. Liiguvad meilid, domeenidel on nimed jne. Kõige tähtsam DNS serverite ülesanne ongi nime lahendamine IP aadressiks. Kuid kui paljud teist oskavad nimetada rohkem kui kolme avatud lähtekoodiga DNS serverit? Enamasti mainitakse kohe BIND-i, mis on vaieldamatult kõige populaarsem, Kuid sugugi mitte ainuke. DebianAdmin leht on koostanud nimekirja erinevatest avatud lähtekoodiga DNS serveritest, mida veel kasutada võib. Mõni neist sobilik just väiksema LAN-i jaoks jne. Keda asi huvitab, siis võiks vaadata DebianAdmini lehel vastavat nimekirja.

Mozilla Foundation on nõustunud sisse viima muudatusi oma toodete arendamisele, et neid saaks paremini ühildada erinevate Linuxi distributsioonidega. See tähendab paremaid võimalusi distribuutoritele, et lasta välja uuenduste pakette Firefoxile ja luua distributsioonispetsiifilisi versioone Mozilla toodetest. Kuni praeguse hetkeni valmistas Mozilla ainult "vanilla" pakette ja enamus distribuutoreid pidid ise vajaminevad paketid looma ja sinna puuduva lisama. Lisaks püütakse lahendada Firefoxi kaubamärgi küsimus. Kõige tähtsamaks muudatuseks on kindlasti aga vanemate Firefoxi versioonide toe jätkamine. Sest paljud distributsioonid ei lisa hiljem enam uuemat versiooni oma juba väljalastud stabiilsesse versiooni. Üheks näiteks on Ubuntu 6.06 LTS, mis sisaldab endas Firefox 1.5 seeriat. Lähemalt sellest kokkuleppest võite lugeda Linux.com lehelt.

Mozilla meeskonnal on rõõm teada anda, et välja on lastud Gran Paradiso Alpha 1. Gran Paradiso on Itaalias asuv mäeahelik, kuid lisaks sellele on Gran Paradiso veel koodnimeks Gecko 1.9-l baseeruvale Firefoxile. Ehk siis uuele Firefox 3-le. Välja lastud alfa on mõeldud ainult testimiseks ja kasutajaid hoiatatakse, et nad seda mingil juhul ei kasutaks tavatööks. Samas oodataks kõiki huvilisi teada andma, oma leidudest. Lisaks - Firefoxi eestindamise projekt - äkki tuleks ka pilk peale visata juba uuele Gran Paradisole, et selle väljatulekul oleks ka eesti keel kohe sinna lisatud. Sest aega selleks veel on, kuna uus Firefox 3 peaks ilmuma alles umbes aasta pärast. Lähemat infot aga uue arendamisel oleva Firefoxi kohta saate mozillaZine lehelt.

Saanud inspiratsiooni Linuxist on OScar projekt võtnud nõuks luua samadel alustel terve auto. Nimelt on projekti algatajad veendunud, et sarnaselt Linuxile ja Firefoxile on võimalik luua kogu auto. Kuigi projekt on üsna vana (alustatud juba 1999 aastal) on praeguseks jõutud skeemidega versioonini 0.2. Ühtlasi otsitakse nüüd ka aktiivselt juurde kasutajaid ja huvilisi, et projekt ei hääbuks. Kindlasti on antud projekt suureks väljakutseks paljudele, sest see näitab, kas open source metoodikat saab kasutada ka tavalises füüsilises maailmas. Kuigi viimasel ajal on ka seal hakanud levima open source meelsus. Näidetena võib tuua näiteks FreeBeer projekti ja ka mitmed muud riistvaralised lahendused. Kuid auto loomiseni pole senini loomulikult keegi jõudnud ja vaevalt, et ka mõni autotootja oma mõne mudeli tootmise teadmised niisama avaldab.
Keda aga antud projekt lähemalt huvitab, siis võite lisaks lugeda OSCar projekti kodulehelt või siis www.businessweek.com lehelt.

Mandriva on astunud järgmise sammu, et muuta Linuxi kasutamine veelgi lihtsamaks ja mugavamaks. Kuigi Mandriva Linux Live USB mälupulgal pole midagi uut, siis nüüd on sinna lisatud juba ka 3D töölaud. Asi, millele mitmed distributsioonid pole veel isegi mitte tavaliste LiveCD-dega jõudnud. Mandriva Flash USB mälupulgaga on kasutajatel võimalus oma isiklik operatsioonisüsteem igale poole kaasa võtta. Tänu USB 2.0 toele on ka buutimine tunduvalt kiirem, kui näiteks tavaliselt CD-lt. Lisaks sellele on võimalik aga oma tööd salvestada ka kohe samale mälupulgale ja kasutada vabaks jäänud CD/DVD seadet. Mõningad märksõnad, mis siis uut Mandriva USB versiooni iseloomustavad:
*Kernel 2.6.17
*KDE 3.5.4
*Mozilla Firefox 1.5.0.6
*OpenOffice 2.0.3
*The Gimp 2.3.10
*AmaroK 1.4.3
*KMPlayer 0.9.3
*Ekiga 2.0.3
*K3b 0.12.17
*KPDF 0.5.4
Lisaks sellele on kaasas ka mitmeid mitte open source tarkvarasid, nagu näiteks Adobe Flash Player ja RealPlayer. Uut Mandriva Flash USB versiooni on võimalik osta Mandriva poest ja 2GB mälupulk, koos kõige vajaminevaga maksab 59EUR.
Lähemat infot saate FreeSoftNews lehel avaldatud pressiteatest.

Kuigi openSuse 10.2 sai valmis juba eelmisel nädalal, siis täna on see päev, kui pidulikult ja ametlikult uus openSuse 10.2 välja lasti. Vahepealne aeg kulus ISO-failide levitamiseks peegelserveritesse ja muuks, et väljatulekul ikka kasutajatele ka kohe midagi pakkuda oleks. Tegu on siis ühtlasi esimese Susega, mis kannab nüüd nime openSuse ja mille arendamise eest suuremalt jaolt vastutab juba openSuse kommuun, mitte enam Novell. Uus versioon on saadaval 1 DVD-na või 5 CD-na ja lisaks nendele ka lisa-CDd suletud koodiga tarkvara ja "teise ringi" keelte toe jaoks. Mida uut siis openSuse 10.2 meile kaasa toob? Arendajad on ära märkinud, et nad on ümber kujundanud nii KDE kui ka Gnome välimuse, lisatud on Firefox 2.0, ext3 on nüüd vaikimisi failisüsteem, lisatud on sisemiste SD kaardilugejate toetus, uus voolutarbe haldur, parandatud on ka paketihaldurit. Lähemat infot saate veel uue openSuse 10.2 ametlikust väljalasketeatest või DistroWatchi lehelt.

Välja on lastud esimene avalik test versioon hetkel arendamisel olevast Ubuntu 7.04 "Feisty Fawnist". Kindlasti rõõmustab see paljusid Ubuntu kasutajaid ja fänne, kes saavad nüüd ka ise proovida, mida uut toob endaga kaasa järgmise aasta aprillis ilmuv uus Ubuntu. Arvestama peab aga seda, et antud süsteem on alles väga varases arengu järgus ja tänu sellele võib temas olla üsna palju vigu. Seega igapäevaseks tööks seda kindlasti veel kasutada ei saa. Küll aga võib teda proovida ja katsetada ning ühtlasi anda kindlasti teada kõigist võimalikest vigadest, mis leidnud olete. Peamiseks uuenduseks on kidnlasti mitmete Debiani pakettide uuendamine, lisaks ka kerneli uuendamine 2.6.19-le. Lähemat infot saate veel uue Ubuntu ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.