Kui tarkvara puhul on kaks peamisist definitsiooni (FSF ja OSI omad) määratlemaks, mis on vaba tarkvara ja mis mitte. Siis muu vaba sisu - kirjatükid, juhendid, kunstiteosed jne - jaoks on puudunud üldlevinud definitsioon aitamaks määratleda vabaduse piire. Mis on vaba sisu ja mis mitte.

Üks taoline sisu vabaduse standardi leidmise initsiatiiv algatati 2006 aastal mitme Wikimedia projekti käimalükkaja Erik Mölleri ja Debiani häkkeri Benjamin Mako Hilli poolt. Lisaks algatajatele modereerivad definitsiooni kirjutamist Mia Garlick Creative Commonsist ning Angela Beesley Wikimedia Foundationist. Äsja avaldati definitsiooni esmaversioon Free Cultural Works 1.0 .

Väljalasketeadaanne

Siin saad aidata definitsiooni eestindada

Täna anti teada, et kümme firmat on loonud uue Open Solutions Alliance (OSA). Tegu on siis mitte tulundusliku ühinguga, mille eesmärgiks on juurutada vabal tarkvaral põhinevaid ärilahendusi. OSA plaanib hakata koostööd tegema erinevate süsteemi integraatoritega ja vaba tarkvara loojatega. Seda selleks, et suurendada ärimaailmas vaba tarkvara kasutamist. OSA asutasid Adaptive Planning, Centric CRM, CollabNet, EnterpriseDB, Hyperic, JasperSoft, Openbravo, SourceForge.net, SpikeSource ja Talend. Samas on kõik huvilised oodatud samuti liituma ühinguga.
Loodetavasti on antud ühingu tegemistest ka praktiliselt kasu ja varsti võivad üha uued ja uued firmad võtta kasutusele vabal tarkvaral põhinevaid lahendusi. OSA-st aga lähemalt võite lugeda Linuxlookupi lehelt.

Ilmunud on järjekordne Debiani nädala uudiskiri. Selles numbris kajastatud teemad:
* Tagasiminek paketi vanemale versioonile - hea või halb.
* Debiani LDAP uuendused
* FOSDEM-il osalemine
* Debiani veebilehe võimalikud muudatused
* HP toetus Debianile
* Debian-Installer RC2
ja palju muud huvitavat. Kellel antud teemade ja Debiani vastu suurem huvi, siis tasub kindlasti vaadata FreeSoftNewsi lehel avaldatud Debiani nädala uudiskirja.

Warren Woodford andis teada viienda beeta valmimisest varsti ilmuvast SimplyMEPIS 6.5 versioonist. Arendamisel oleva SimplyMEPIS-e muudatused võrreldes eelmise 6.0 versiooniga on Warreni sõnul nii suured, et ta otsustas anda sellele versiooninumbri 6.5. Eelmise 6.0 versiooni omanikud ja kasutajad saavad aga endiselt rahulikult uuendada oma versioonid 6.5 versioonile. SimplyMEPIS-e pakettidest ligi 80% on Ubuntu Dapperi paketid. Ülejäänud on aga MEPIS-e enda poolt loodud ja hallatud. Lähiajal lisatakse ka Beryl MEPIS-esse, andes kasutajatele valiku võimaluse, kas seda kasutada või mitte. Uues beetas väärivad kindlasti märkimist X.Org 7.1, NVIDIA draiver 1.0-9746, ATI draiver 8.31.5 ja madwifi-ng 0.92. Lähemat infot saate aga väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Ubuntu Technical Board saatis täna välja teate, kus andis teada, et uus arendamisel olev Ubuntu 7.04 tuleb välja aprilli keskel. Lisaks tehti otsus palju küsimusi tekitanud suletud lähtekoodiga draiverite kohta. Nimelt neid ei lisata Ubuntu vaikimisi paigaldusele. Kuigi paljud kasutajad on seda soovinud. Küll aga on ka edaspidi võimalik suletud lähtekoodiga draivereid lihtsalt repositooriumitest lisada. Samas hoitakse silma peal videokaartide avatud lähtekoodiga draiverite arendamisel ja vajadusel aidatakse neid.
Lisaks sellele anti teada, et loobutakse ametlikust PowerPC toetusest. Edaspidi on küll võimalik ka PowerPC-l Ubuntut kasutada, kuid selle arendamise ja toega peab nüüd kommuun ise tegelema. Ametlikult enam ISO faile ega pakette PowerPC-le välja Ubuntu meeskonna poolt ei lasta. Peamiseks põhjuseks loobumisel on just vähene ristvara hulk, mis ei võimalda kvaliteetselt Ubuntut sellele arhitektuurile arendada. Liiga palju sõltutakse komuuni abist. Ja nii otsustatigi kogu arendus ja tugi kommuuni kätte anda.
Lähemalt Ubuntu tehnilise meeskonna otsustest võite lugeda FreeSoftNews lehel avaldatud pressiteatest.

Brasiilia valitsus on käivitanud projekti “Computers For All”, mille eesmärgiks on siis rahva teadlikust arvutite alal parandada. Nüüd on esimesed 50000 Linuxiga varustatud tööjaama Brasiilia valitsusele tarnitud. 10000 tuleb veel tarnida. Kõik arvutid on varustatud Linux XP Desktop nimelise distributsiooniga, mis on täielikult ühilduv Red Hatiga. Tarkvara paketist on kaasas kohe OpenOffice.org, Firefoxi veebibrauser, Gaimi suhtlustarkvara, Evolution meili klient ja palju muud. Loodetavasti toob antud projekt taas juurde suurel hulgal uusi Linuxi kasutajaid. Lähemalt aga tarnitud arvutitest võite lugeda EnabledPeople lehelt.

Avatud lähtekoodiga maailmas on üks suurimaid muresid firmadel ikka ja jälle olnud raamatupidamise programmi puudumine. On küll mitmeid erinevaid versioone Linuxile, kuid paljude jaoks on nad siiski liiga algelised, ei viitsita ümber õppida jne. Nüüd on aga valmis saanud taas üks uus avatud lähtekoodiga raamatupidamise programm, mille nimeks SYMBOL. Tegu on siis Austraalias loodud veebipõhise programmiga. Esialgu vaadati ka SQL-Ledgerit, kuid otsustati siiski täiesti nullist uus programm valmis luua. Programm töötab siis LAPP platvormil (Linux, Apache, PostgreSQL ja Perl). Praeguseks on teada mõned firmad, mis antud programmi juba ka kasutavad. Samas on arendajad optimistlikud, et see arv kasvab kiiresti ja tänu PostgreSQL andmebaasile võib antud programmi kasutada suvalise suurusega firma. Litsentsina on aga võetud kasutusele ülimalt firmade sõbralik BSD litsents. Lähemalt uue programmi kohta võite lugeda Computerworldi vahendusel või vaadata ise SourceForge.net projekti lehelt.

Viimasel ajal on Linuxi maailmas üha populaarsemaks muutunud erinevad 3D töölauad. Uurikski, kui palju on siin kasutajaid, kes seda ka kasutavad.