Viimane kokkuvõte ilmus 11.02.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Pingviini Viki MediaWiki on uuendatud 1.8 seerialt 1.9 seeriale.
* Täiendati artiklit videoprogrammist MPlayer.
* Alustati artikliga Xorg'ist, kuid algstaadiumist ei ole antud arikkel hetkel kaugemale jõudnud. Täiendused on oodatud.
* Täiendatud on artiklit Windowsi emulaatorist Wine.
* Täiendati artiklit USB'ist.
* Lisati artikkel 3D desktop'ist.
* Lisati arikkel heliserverist EsounD.
* Linuxi distributsioonide võrdluse artikkel sai olulisi tõlketäiendusi.
* Lisati artikkel firmast HP.
* Täiendati artiklit Kubuntu distributsioonist.
* Lisati artikkel kestast Bash.
* Lisati mõiste Vanilla Kernel.
* Lisati artikkel X86 arhitektuurist.
* Täiendati artiklit Linux From Scratch.

Lisaks tehti palju pisemaid täiendusi ja parandusi.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* -raul-
* Indrek
* Jrepan
* Priit
* Spott
* V6sa

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

Mozilla Firefoxi meeskond on välja lasknud uued stabiilsus ja turvaväljalasked oma 2.0 ja 1.5 seeria Firefoxile. Kuna parandatud on mitmeid erinevaid turvavigu, mis võivad ohustada ka kasutajaid, siis palutakse kõigil Firefoxi kasutajatel uuendada oma brauserid viimastele versioonidele. Kõigil Firefox 1.5 kasutajatel soovitatakse tungivalt uuendada oma brauserid 2.0 seeriale, sest Firefox 1.5 tugi ja uuenduste välja laskmine lõppeb 24 aprillil juba. Lähemat infot aga, mida uued Firefoxid endaga kaasa toovad, saate FreeSoftNewsi lehelt.

Kuigi hetkel viimane stabiilne Linuxi kernel on 2.6.20 seeria oma, siis jätkatakse ka paranduste väljastamist ka vanematele kernelitele nagu 2.6.18 ja 2.6.19 seeria omad. Nii ongi nüüd välja lastud paranduste pakid nendele kernelitele ja uued stabiilsed kernelid antud seeriates on siis 2.6.18.8 ja 2.6.19.5. 2.6.18 seeriale tähendab see viimast uuendust, kuid tema järglasele jätkatakse veel mõni aeg uuenduste välja laskmist. Lähemat infot saate FreeSoftNewsi lehelt.

Kes ütles, et vaba tarkvara tugiteenustega palju raha ei teeni. Kui 2005 aastal andis HP teada, et hakkab pakkuma Debian GNU/Linuxile tugiteenust, siis ei osanud keegi ette ennustada, kuid palju sellest ka tulu võib tõusta. Nüüd on see selgunud. Nimelt on Debiani äri suurus HP-s 25 miljonit USD. See on üsna suur summa ja teeb kindlasti paljud teised Linuxi firmad nagu Red Hat ja Novell üsna kadedaks. Eriti arvestades, kui hiljuti alles HP antud ärisse sisenes. Kuid paljuski on aidanud asjale kaasa HP nö täislahendus, kus müükase server koos tugiteenusega. Kuidas täpsemalt HP selle on saavutanud võite lugeda internetnews.com lehelt.

Lõuna Aafrika Vabariigi valitsus võttis vastu otsuse, mille kohaselt kiideti heaks vaba tarkvara kasutamise strateegia riiklikes asutustes. See tähendab, et valitsus kolib oma kasutuses olevad arvutid ja serverid üle vabale tarkvarale. Ja ka muudel aladel (näiteks dokumentatsioon) võetakse kasutusele avatud standardid. Tegu on taas järjekordse võiduga vaba tarkvara arendajate poolt. Kuigi antud kolimine võtab kaua aega on algus siiski tehtud ja nii astub LAV sama sammu Brasiilia, Hiina, India ja mõnede teiste riikidega. Kus valitsus on võtnud strateegiaks kasutada kas täielikult või suuremalt jaolt FOSS-i lahendusi. Lähemat infot saate Tectonicu lehelt.

Jean-Philippe Guillemin andis teada Zenwalk Linux 4.4 valmimisest. Uus versioon kasutab Xfce 4.4 töölauda, 2.6.20 kernelit. Lisaks on juures nüüd mitmeid uusi rakendusi ja lahendusi. Ka on teostatud kogu distributsiooni ulatuses nö poleerimistööd. Automounti on täiustatud töötama veelgi suurema hulga CD/DVD seadmetega, lisatud on ka dünaamiline liitumispunkti haldamine. Fusesmbtool on uuendatud ja nüüd on teda võimalik käivitada Thunaris igal pool, andes nii võimaluse suvalises kohas vaadata võrgukettaid. Lisaks paljud muud uuendused, mis peaksid Zenwalki veelgi mugavamaks kasutajatele tegema. Lähemat infot saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

KOffice meeskond on teada andnud uue versiooni valmimisest, mis nüüd kannab numbrit 1.6.2. Kuigi tegu on tavapärase 1.6 seeria hooldusväljalaskega on sinna siiski lisatud mõningaid uuendusi. Seda peamiselt Kritas ja Kexis. Lisaks loomulikult parandatud palju erinevaid vigu, mis kasutajaid häirisid. Lisaks sellele on lisatud ka neli uut keelt. Lähemat infot saate uue KOffice kohta väljatuleku teatest või siis KDE.news lehelt.

Tuletame meelde ka natuke ajalugu. Kas keegi on ka kunagi uurinud Linuxi kerneli kõige esimest versiooni? See, mis sai valmis 1991 aastal ja mis sisaldab kõigest 10000 koodi rida? Kui ei ole seda uurinud aga huvi siiski olemas, siis võimalus selleks täiesti olemas. Nimelt kerneli kodulehe ajaloo nurgas on nüüd avaldatud Linuxi kernel 0.01, mida siis igal ühel on taas võimalik alla laadida ja kokku kompileerida. Kerneli leiate siit lingilt.