Kui eile sai teatatud uutest avatud lähtekoodiga ATI draiveritest, siis täna on välja lastud ka AMD/ATI poolt arendatavate suletud lähtekoodiga draiverite uus versioon. Antud versioonis on kindlasti kõige tähtsamaks uuenduseks uue Catalyst Control Center lisamine. Nimelt on nüüd hingusele saadetud vana fireglcontrolpanel (mis tegelikult veel selles draiverite versioonis olemas on, kuid järgmistes teda enam ei leia) ja selle asemel on kasutajatel võimalus erinevaid seadeid muuta uues AMD Catalyst Control Center Linux Editionis. Uuendatud on ka draiverite pakettide loomise skriptid Ubuntule, Susele, Debianile ja Fedorale. Fedora puhul on olemas kohe ka Fedora 7 ja Fedora Core 6 toetus. Samas antud draiverites pole veel ametliku Linuxi kerneli 2.6.20 toetust. See plaanitakse lisada järgmisele väljalaskele. Igatahes on tegu pikalt oodatud uuendusega ATI videkaartide kasutajate seas. Ja nagu tavaks saanud, on uued draiverid kohe oma vaatluse alla võtnud Phoronix, kes neid põhjalikult testinud ja viielehelise ülevaate sellest kirjutanud.

Nagu oli ka oodata, nii lastigi täna välja GPLv3 litsentsi järgmine avalik "mustand". Tegu on siis kolmanda väljalaskega.
Nagu oli ka oodata, sisaldab antud versioon mitmeid ümbersõnastusi tarkvara patentide kasutamise osas. Sellele andis tõuke Novelli ja Microsofti vaheline kokkulepe, mis omakorda pidurdas GPLv3 arendamist. Nimelt soovitakse uue versiooniga selliste lepingute võimalus kaotada. GPL litsentsi kohaselt peab kõigil olema samad võimalused ja ei tohi tekkida momenti, et keegi on ennast "patentidest vabaks ostnud". Just nii nagu praegu Novelli ja Microsofti lepingu puhul on juhtunud, et kumbki pool ei kasuta üksteise vastu nende valduses olevaid patente.
Samuti on tähelepanu pööratud tarkvara nö "TiVoizationi" vastu. Selle kohaselt TiVo digitaalse video salvestaja GPL tarkvara lisab ka vastava tarkvaralise allkirja. Seega pole võimalik antud tarkvara kasutada mitte ühelgi teisel riistvaralisel seadmel. GPL litsentsi arendajad on taas veendunud, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused ja kui keegi on mõnda koodi muutnud, siis peab ka teistel olema võimalus seda oma kasutada.
Lisaks on loomulikult ka muid uuendusi uues GPLv3 "mustandis", millest lähemalt võite lugeda eWeeki lehelt, kus erinevad muudatused üsna hästi ära on seletatud.

OpenVZ meeskond on sammu pidanud Linuxi kerneli arendajatega. Nimelt on nüüd välja lastud uus virtualiseerimise tarkvara hetkel kõige uuemale Linuxi kernelile (2.6.20). Kuna antud kernel on ka uue Ubuntu baasiks, siis loodetakse OpenVZ poolt nende tarkvara kasutamise kasvu. Uute versiooni on sisse viidud mitmeid uuendusi ja täiustusi, mis peaks kasutajatele rohkem võimalusi andma.
Lähemalt uuest OpenVZ saate lugeda Linuxlookupi vahendusel.

Paljude meelest on Debiani projekt jõudnud teatud ristteele, kus nüüd tuleb teha edasine otsus, millises suunas edasi liikuda. Antud otsuse peab tegema uus Debian GNU/Linuxi projekti juht, kes valitakse järgmisel kuul. Ka Debiani asutaja Ian Murdock on sama meelt, et projekt vajab muutusi. Tema sõnul on praegu Debian liiga demokraatlikuks muutunud. Seoses sellega on juhtkond nõrk ja kardab ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta. Ian Murdocki meelest peaks Debiani organisatsioon sarnanema firmale, kus juhtkond peab teatud hetkedel tegema ise raskeid ja ebameeldivaid otsuseid. See on ka tema meelest üheks põhjuseks, miks Ubuntu sedavõrd populaarseks on muutunud, sest otsustes kindel juhtkond on suunad paika pannud. Kui algselt oli Ubuntu praktiliselt Debian unstable versioon mõningaste muudatustega, siis nüüdseks on kaks projekti üksteisest järjest enam eemaldunud. Ja Ubuntu on muutunud järjest edukamaks.

Ka on arvatavasti kõigile teada probleemid uue Debiani väljatulekuga, mis esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud avalikusele kättesaadav olema juba detsembris. Kuid kuni praeguseni - uut stabiilset Debian etch süsteemi veel pole. Osad peavad põhjuseks, et mitmed arendajad võtsid nö "hoo maha" peale seda, kui osad arendajad hakkasid oma töö eest palka saama. Nimelt on juhtkond jätnud lahendamata mõned olulised küsimused, mis sellisel olukorral lasi tekkida. Ka selles osas võib vaadata Ubuntu poole, kus peamised arendajad on Canonicali palgal. Kuid sellegi poolest suudetakse tähtaegadest kinni pidada.

Seega seisab uuel Debiani projekti juhil ees raske ülesanne. Ta peab suutma korralikult uuesti tööle panema ligi 1000 liikmelise arendajate meeskonna, kes töötavad 43 erinevas riigis. Lisaks tuleb teha plaanid, kui kaua arendatakse järgmist Debiani versiooni. Praegu on läbi kõlanud, et järgmine versioon peale etchi peaks tulema ehk 22 kuu pärast. Kuid enne tuleb siiski vaadata, kas see aeg on piisav. Sest kvaliteedi osas järeleandmisi teha ei saa.
Lähemalt Debiani olukorrast ja erinevatest võimalustest võite veel lugeda iTWire lehelt.

Free Software Foundation on välja saatnud uue GPLv3 väljatuleku ajakava. Selle kohaselt peaks järgmine "mustand" ilmuma juba homme. Viimane "mustand" peaks tulema 60 päeva peale homset versiooni. Ja lõplikult ilmuks uus GPL litsents 30 päeva peale viimast "mustandit". Seega peaks uus GPLv3 litsents ametlikult välja tulema kuskil juuni lõpus.
Uudis on pärit LWN.net lehelt.

Nagu teada on erinevad tarkvara patendid USA üsna suureks probleemiks. Kes on endale mõned patendid saanud, siis üritab igal moodusel leida oma patendiga kaitstud lahenduse kasutajaid. See ähvardab ka Linuxit. Nii ongi Linuxi sõbralikud firmad ja arendajad loonud Open Invention Networki (OIN), kelle käsutusse antakse oma erinevad tarkvara patendid. Neid patente võivad siis kasutada kõik Linuxi kasutajad ja arendajad, ilma et nad peaksid muretsema mingite kahjunõuete pärast. Lisaks on OIN liikmed kokku leppinud, et nad ei kasuta enda käsutuses olevaid patente Linuxi vastu. Hetkel kuulus OIN liikmete nimekirja IBM, NEC, Novell, Philips, Red Hat ja Sony. Nüüd on aga lisandunud uus liige ja selleks on Oracle. Oracle sõnul on nad Linuxi arendamisega tegelenud aastaid. Nüüdne käik on üks osa sellest, et anda erinevatele arendajatele veelgi rohkem võimalusi Linuxit paremaks muuta. Hetkel pole aga Oracle veel teada andnud, millised oma tarkvara patendid ta OIN käsutusse annab ja kas üldse annab. Eks seda näitab juba tulevik. Lähemat infot aga Oracle OIN liitumise kohta saate Linux-Watchi lehelt.

Reedel koguneb ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) oma järjekordsele istungile, mille üheks teemaks saab ka olema .xxx domeeni loomise küsimus. Tegu oleks siis pornograafilise sisuga lehtedele mõeldud domeeniga. Pooldajate meelest peaks antud domeen lihtsustama pornograafilise sisuga lehtede selekteerimist ja nendele vajaminevate reeglistike loomist. Vastaste meelest on tegu aga lihtsalt rohelise teega pornograafia edasisele levikule, mis pealegi lihtsustab selle üles leidmist. Lisaks kõlab vastaste seas ka arvamusi, et tegu oleks sõnavabaduse rikkumisega, kui sa ei või oma suvalisel domeenil avaldada just seda sisu, mida soovid. Milliseks võib kujuneda ICANN liikmete arvamus antud küsimuses - seda ei oska keegi ennustada.
Lisaks .xxx domeeni küsimusele võetakse ICANN töös ette ka muud küsimused. Nagu näiteks, mida teha riigi domeenidega, mida enam pole olemas (Nõukogude Liidu .su domeen ja Jugoslaavia .yu). Lisaks võetakse vaatluse alla ka ühe punktina RegisterFly juhtum. Lähema info saamiseks võite lugeda LinuxWorldi artiklit, kus antud teemat lähemalt kajastatud.

Välja on lastud uued ATI 6.6.191 videokaardi draiverid. Tegu pole mitte fglrx draiveritega, mida arendab AMD/ATI vaid hoopis avatud lähtekoodiga ATI Radeoni draiveritega. Tegu on ATI 6.7.0 draiverite eelväljalaskega. Sisse on viidud palju erinevaid parandusi ja täiustusi draiveri väljundi osas. RandR 1.2 kood on plaanitud liita draiveritega kohe, kui X.org 7.3 on ametlikult väljas. Uute draiverite väljatuleku teate leiate FreeDesktop.org lehelt. Lisaks võite lähemalt lugeda ka Phoronixi portaalist.