Lühikese ajaga on taas välja lastud kaks uut Linuxi kerneli versiooni. Kahjuks minu meilile pole saabunud teadet, millised on põhjused, et nii lähestikku taas kaks uut kernelit välja lasti, kuid vähemalt informatsiooniks, et viimane stabiilne kernel 2.6.20 seeriast on nüüd 2.6.20.6. Muudatuste kohta tasub uurida ise www.kernel.org lehelt.

Kui keegi peaks kokku puutuma probleemiga, et valida oma firmale sobivat Linuxi distributsiooni, siis CIO.com on selle kohta kirjutanud üsna põhjaliku artikli. Nimelt on tihti firmadel probleem, et millise distributsiooni vahel valida. Võimalusi on sadu. Kindlasti kõige tuntumad on Red Hat, Novell, Mandriva jne. Kuid ka nende seast annab kokku lugeda ligi kümme tõsist tegijat. CIO.com on lahti seletanud, millised on põhiomadused, millele peaks valiku tegemisel tähelepanu pöörama. Näiteks on seal tähtsal kohal tugiteenus, lisaks olemasoleva IT personali kogemused jne. Seega, kui peaksite valima oma firmale hetkel Linuxit või plaanite seda teha tulevikus, siis tasub kindlasti läbi lugeda CIO.com lehel olev ülevaatlik õpetus.

Phoronix on oma lehel koostanud huvitava ülevaate Fedora Core erinevate versioonide ajaloost. Ehk siis alates kõige esimesest Fedora Corest, mis ilmus 2003 aasta novembris, lõpetades viimase Fedora 7 arendusversiooniga. Iga versioon on varustatud paari pildiga, mis peaksid näitama, milliseid võimalusi antud versioon pakkus. Piltidest on kõigil olemas ka Fedora paigaldaja Anaconda pilt. Huvitav on vaadata, kuidas Fedora on aeglaselt aga kindlalt muutunud. Erinevate eelmiste versioonide vahel üldjuhul suurt erinevust kohe ei märka, kuid kui vaadata esimest ja viimast versiooni, siis on aimata küll, millise sammmu edasi kogu projekt on vahepeal teinud. Seega, keda huvitab Fedora ja pole ise kõiki erinevaid versioone proovinud või soovib lihtsalt mälu värskendada, siis tasub lugeda (ja vaadata) Phoronixi lehel olevat ülevaadet.

Kindlasti on sama küsimus paljudel teistel kasutajatel samuti. Ei usu, et ma olen ainus, kes oma pead vaevab selle küsimusega. Nii otsustasingi teha siis väikse uurimuse, et leida infot, millal võiks oodata uut Mozilla Thunderbird 2.0 meiliklienti. Read/Write Web on teinud intervjuu Thunderbirdi peainseneriga Scott MacGregoriga. Viimane kinnitas, et uue versiooni esimene eelväljalase tuleb sellel nädalal. Ja lõppversioon peaks ilmuma aprilli lõpus. Kui me vaatame Thunderbirdi 2 Mozilla kodulehel asuvat ajaplaani, siis näeme, et esimene eelväljalase oleks pidanud väljas olema juba 6. märtsil. Samas - vaadates Mozilla Thunderbirdi erinevate beetade lehele võib seal näha ka juba uut RC1 versiooni. Kuigi ametlikku teadet selle kohta veel tulnud pole. Küll aga õnnestus Google abil jõuda mozillaZine.org lehe weblogini, kus tõesti öeldud, et RC1 on valmis saanud.
Kuid ikka jääb mind veel piinama küsimus - millal lastakse siis välja lõplik stabiilne versioon? Ja mina sellele küsimusele vastust ei leidnud...
Kuid loodetavast ilmub ta tõest varsti.

Kõrvuti GPLv3 arendamisega tegeleb Free Software Foundation (FSF) loomulikult ka teiste litsentside arendusega. Nii on nüüd jõudnud teise avaliku "mustandini" ka GNU Lesser General Public License (LGPLv3). Antud versioonis on sisse viidud peamiselt GPLv3 viimase "mustandi" muudatusega seotud parandused. Lisaks sellele on teostatud ka mõned pisemad parandused ja täiustatud on selgitusi osades litsentsi punktides. FSF sõnul on nad saanud hulgalliselt häid soovitusi ja parandusettepanekuid eelmiselt avalikult "mustandilt", kuid kahjuks kõiki pole veel jõutud lisada. Juriidiliselt tuleb asi enne läbi vaadata, et kõik korrektne oleks.
Lähemat infot uue LGPLv3 kohta saate LWN.net lehelt.

Välja on lastud Puppy Linuxi uus versioon 2.15. Täpsemalt on tegu siis Community versiooniga, milles võib leida erinevaid lisarakendusi, mida muidu tavaversioonis ei leia. Sisuliselt on tegu 2.14 versiooni edasiarendusega, mille eesmärgiks on uutele kasutajatele anda parem väljanägemine ja out-of-the-box esmane mulje. Näiteks on lisatud SFS failid, mis paigaldavad OpenOffice.orgi, veebi ja graafika rakendusi. SFS failid on Puppy spetsiaalsed rakenduste paketid, mis paigaldavad ja eemaldavad lihtsalt programme. Lähemat infot uue versiooni kohta saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Nagu mõnedki kasutajad võisid täna ehmatusega näha, oli PHP-Nuke Eesti koduleheküljel, Portal Investi lehel pealkirjas toodud hirmus kiri. Ja tegelikult nii praktiliselt kõigil lehtedel, mis serveris asusid. Kindlasti nii mõnedki mõtlesid, et nüüd on kõik. PHP Nuke Eesti ära häkitud. Päris nii see pole. Mis siis juhtus - kasutati nimelt serveris kõige suuremat turvariski, mis olemas on. Ja selleks on - kasutajad ise. Antud juhul mina, kui ühe skripti katsetaja. Nimelt ühel domeenil olin katsetanud ühte failide üleslaadimise skripti (tegu ei ole www.failid.com lehega) ja selle sinna nö unustanud. Kuid skript oli looja poolt halvasti kirjutatud. Nägin küll hoiatusi juba varem, kuid ei reageerinud sellele kohe vaid siiski proovisin järgi. Tulemus - selle skripti kaudu laeti serverisse PHP skript, mille abiga muudeti juba kõigi domeenide html failid ära või kirjutati uued. Muud paha ei tehtud (nii kinnitas antud häkker ise ja ei ole ka ükski serveri test veel midagi leidnud). Seega hommikul kustutasin index.html failid ära, Apache logidest avastasin kiiresti vigase skripti ja tema domeeni. Ning kustutasin selle skripti.

Loo kokkuvõte - kui katsetate mingeid skripte vms tarkvara - ALATI uuendage ja jälgige neid. Mitte ärge unustage neid niisama kuskile vedelema.

3D töölaudade arendamisega tegelevad projektid Compiz ja Beryl on taas ühinenud. Praeguse seisuga veel palju liitumise kohapealt otsustatud ei ole. Samas on aga paika pandud, et Compiz jaguneb oma arendamisel kaheks. Compiz-coreks ja Compiz-extraks. Compiz-core jätkab Compizi nime all ja tegeleb põhiosa arendamisega, mida on kirjeldatud siin. Compiz-extra jätkab aga koos Beryliga 3D töölaua arendamist. Ajutiseks ühendnimeks saab "Composite Community". Ühendosa võtab kasutusele nii praeguse Compizi kui ka Beryli kõige paremad osad ja liidesed, mille abil peaks loodama veelgi täiuslikum 3D lahendus. Liitunud projektide kodulehed jäävad internetti seni, kuni uus nimi on valitud ja uus ühendleht on valmis. Igatahes peaks kahe projekti ühinemine tooma endaga kaasa suurel hulgal positiivseid tulemusi. Kuna Beryl kunagi lõi lahku Compizist, siis uuesti liitumine ei tohiks kuigi raske olla.

Lähemat infot Compizi ja Beryli liitumise kohta saate Linuxlookupi lehelt.