Arvutitootjatele on teatatud, et Windows XP OEM kaob aasta lõpus, hoolimata paljude kasutajate vastuseisust Vistale ning selle pidevatest ühilduvusprobleemidest riistvaraga. 2008 algusest lubavad Microsofti lepingud müüa vaid Vistaga varustatud arvuteid. Uudist kinnitab Lenovo Thinkpad sülearvutite tootehaldur Frank Luburic ning ka Dell on saanud vastava teatise. Arvutitootjad on ühisel arvamusel, et Vista pole senini tekitanud mingit suuremat nõudlust arvutite müüginumbrites ning riistvaradraiverite ja kõrgete nõudmiste tõttu raudvarale on soov uue operatsioonisüsteemi soetamiseks võrdlemisi väike. Kodukasutajad ja väikefirmad kasutavad rahumeeli edasi Windows XP erinevaid versioone ning taolises konfiguratsioonis ostetakse ka täiesti uusi arvuteid. Delli poolt tulnud kommentaar vihjab, et koduseks kasutuseks nad Vistat ei reklaami ning alles järgmise aasta alguses teevad muudatuse oma pakkumistes.
Lähemalt võite lugeda minut.ee vahendusel.

Mõned tunnid tagasi lasti välja CentOS 5, mis põhineb Red Hat Enterprise Linuxi 5ndal versioonil.

Mõned märksõnad: Apache-2.2, php-5.1.6, kernel-2.6.18, Gnome-2.16, KDE-3.5, OpenOffice.org-2.0, Evolution-2.8, Firefox-1.5, Thunderbird-1.5, MySQL-5.0, PostgreSQL-8.1, parem compiz'i ja AIGLX'i toetus, Xen, Sabayon.

Rohkem infot väljalaske teatest.

Peeglites pakutakse kuut CD-d või ühte DVD-d.

Lõuna-Korea andis teada, et toetab sellel aastal vaba tarkvara levitamist 4 miljardi won-iga (ligi 4,3 miljonit USD). Antud raha plaanitakse jagada erinevatele ülikoolidele ja riigiasutustele, kui viimased võtavad kasutusele vabal tarkvaral põhinevaid lahendusi. Peamine rõhk on sellel aastal pandud just operatsioonisüsteemide vahetamisele personaalarvutites. Koreas on suurt edu saavutatud serverite puhul vaba tarkvara kasutamisel, kuid personaalarvutite turul on valdav enamus veel Windowsi käes. Nüüd erinevate taoliste programmidega loodetakse seda situatsiooni muuta.
Lähemalt võite lugeda The Korea Timesi vahendusel.

Interneti brauserite turgu valitseb veel hetkel Microsoft Internet Explorer. Teisel kohal tuleb Mozilla Firefox, siis Safari ja neljandal kohal peaks olema Norras loodud Opera. Paljude meelest on viimane üks parimaid brausereid. Tõsi ta on, et mitmete lahenduste osas on Opera juba pikka aega teerajajaks olnud. Nüüd on valmis saadud uus versioon - Opera 9.2. Nagu ikka on olemas versioonid nii Linuxile, Mac OS X kui ka Windowsile. Ubuntu kasutajana meeldib mulle loomulikult, et olemas on kohe ka vastavad paketid Ubuntule.
Tegu pole mitte tavapärase vigade paranduste väljalaskega vaid lisatud ja täiendatud on mitmeid uusi laiendusi, mille poolest Opera just nii tuntud on.
Lähemat infot uue Opera 9.2 kohta saate
www.opera.com lehelt.

Selgunud on Google Summer of Code 2007 projektid. Nimekirjas on paljud tuntud vaba tarkvara projektid nagu näiteks:
* KDE
* Gnome
* Debian
* Gentoo
* Fedora
* FreeBSD
* BZFlag
ja paljud paljud teised. Google toetab praeguse seisuga 900 tudengit suvise stipendiumiga, mida on 300 tudengi võrra rohkem, kui eelmine aasta.
Loodetavasti on sellest abi mitmetele vaba tarkvara programmidele.
Lähemalt erinevate projektide kohta ja mida seal arendatakse võite lugeda Google Summer of Code kodulehelt.

openSuse 10.3 arendamisega on nüüd jõutud kolmanda alfani. Võrreldes eelmise alfaga on x86_64 versioonis nüüd Firefox täielikult 64 bitine. Vajalikud 32 bitised laiendused töötavad nspluginwrapperi abiga. Kerneli paigad on täielikult ümbertöödeldud, kasutusele on võetud Gnome 2.18. Kerneliks on 2.6.21-rc6. Uus openSuse uuenduste haldaja töötab Gnomes, uus YaST ftp serveri moodul ja paketihaldur suudab nüüd toime tulla ka enama kui ühe CD/DVD seadmega. Lähemat infot saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

Kuigi Ubuntu 7.04 Feisty Fawn väljatulekuni on veel natuke aega (täpsemalt 19 aprill peaks uus Ubuntu kõigile kättesaadav olema) teeb Ubuntu meeskond juba aktiivselt ettevalmistusi uue Gutsy Gibbon arendamiseks. Nii antigi täna ka teada, millise ajagraafiku järgi uue Ubuntu 7.10 arendamine pihta hakkab ja millised on uue versiooni peamised suunad. Kõige tähtsamaks uuenduseks on kindlasti see, et uus Ubuntu tõotab tulla paljude meelest väga askeetlik. Nimelt teostatakse arendust koos gNewSense meeskonnaga ja sinna ei liideta mingeid firmwaresid, koodekeid, draivereid, mis pole avaldanud oma lähtekoodi. Kuigi Gutsy ei tule LTS toetusega on antud versioon siiski Mark Shuttleworthi sõnul igati sobilik serveritele. Nimelt pööratakse taas serveri suunale rohkem tähelepanu.
Lähemat infot uue Ubuntu arendamise kohta saate Linux.com lehelt.

Kes veel ei tea, siis avatud on juba eeltellimuste esitamine Ubuntu/Kubuntu 7.04 Feisty Fawn tasuta CD saamiseks. Sisse on viidud nüüd ka muudatus, mida eelmisest tellimusest vähemalt mina ei mäleta. Nimelt on valik hetkel kas 1 või 3 CD vahel. Seda võimalust, et lisada ise mingi kogus nagu varem oli - hetkel pole. Kui vaja rohkem, siis juba eritellimuse alla. Seega Ubuntu fännid - kellel tahtmine saada originaal Ubuntu plaate, siis juba on võimalus hakata tellima. Saatmise peale läheb kindlasti aega - eriti tuleb veel arvestada, et uus Ubuntu pole veel ka ametlikult väljas.
Tellida saate siis:
https://shipit.ubuntu.com/
ja
https://shipit.kubuntu.org/
aadressidelt.