Ubuntul baseeruv Linux Mint on valmis saanud uue 3.0 versiooniga. Tegu on siis Ubuntu 7.04 baseeruva versiooniga, millel mitmeid uusi lisasid ka Linux Mint meeskonna poolt lisatud. Tähtsamateks on uus mintInstall skript ja Linux Mint Software Portal. Lisaks on kaasas GNOME 2.18, kernel 2.6.20, OpenOffice.org 2.2, Thunderbird on nüüd vaikimisi meili klient,, Sunbird ja GIMP on samuti kohe paigaldatud, GNOME Control Center asendas mintConfigu. mintMenule on lisatud võimalus uute rakenduste nö lohistamisega (drag and drop) lisamisega. Lisaks on Sun Java 6, Compiz, Beryl ja Emerald samuti kohe paigaldatud.

Linux Mint näol on tegemist väikeste muudatustega Ubuntus, mis peaks olema eriti sobilik just algajatele kasutajatele, kes esimest korda Linuxiga tutvuvad. Kasutatavad tarkvara varamud on endiselt Ubuntu omad.

Allikas DistroWatch

Mozilla Firefoxi arendajad on välja lasknud uuendused oma brauseri 2.0 ja 1.5 seeriale. Kuna lisatud on mitmeid turvaparandusi, siis soovitatakse kõigil kasutajatel esimesel võimalusel uuendada oma brauserid kõige viimasele stabiilsele versioonile. Ühtlasi on tegu kõige viimase uuendusega Firefox 1.5 seeriale. Seega kõigil vanema versiooni kasutajatel soovitatakse uuendada oma brauser igal juhul 2.0 seeriale. Kõik, kes kasutavad Firefoxi sisse ehitatud uuendust peaksid vastava teate uuendamise vajalikuse kohta saama lähema paari päeva jooksul. Erinevatele distributsioonidele mõeldud paketid peaksid samuti lähiajal valmima.

Allikas FreeSoftNews

Täna, kell 17:00 kohaliku aja järgi lasti välja järjekordne versioon Fedora seeriast. Eelmisest, Fedora Core 6-st, on möödas 7 kuud ning vahepeal on ühendatud Fedora Core ja Fedora Extras projektid. Täpsem info Fedora projekti kodulehelt.

Hetkel on paljud FTP ja HTTP serverid umbes, seega soovitan kasutada bittorrenti lahendust. http://torrent.fedoraproject.org/

Mozilla Firefox on nagu teada järjest enam populaarsust koguv interneti brauser. Üks Firefoxi häid omadusi on aga tema seadistatavus ja erinevate lisade olemasolu. Firefoxi üks peamiseid seadistus kohtasid on about:config fail (kui seda failiks saab nimetada). Nimelt kirjutades Firefoxi aadressi reale about:config avaneb teile aken, kust saate muuta praktiliselt kõike. Kuid niisama erinevaid muudatusi pole ka sisse mõtet viia. Kuid samas on seal võimalik oma Firefoxi seadistada tunduvalt käepärasemaks.
Computerworldi lehel on ilmunud vastav õpetus 20 tähtsamast about:configu seadistusest, millega saab Firefoxi paremaks muuta. Õpetus on küll kirjutatud Windowsi baasil, kuid suuremalt jaolt kehtib see ka Linuxi kasutajatele.

Õpetuse leiate Computerworld lehelt.

Linux.com lehel on avaldatud järgmine video intervjuust Eben Mogleniga. Selles klipis on avaldanud Eben Moglen arvamust, miks Microsoft peaks eemaldama oma Novelliga tehtud lepingust patentide osa. Ning milline mõju on GPLv3 litsentsil antud lepingusse.
Intervjuud Eben Mogleniga on kõigil võimalik vaadata Linux.com lehel OGG formaadis.

Maailma serverite turul on tõusmas taas Linuxi osatähtsus. Kuigi üheks suurimaks tegijaks on ka seal Microsoft on Linuxiga servereid rohkem juurde tulnud kui Microsofti servereid. Kokku peaks Linuxi servereid olema 12,7% kogu serverite turust. Microsofti vastav näitaja on 38,8%.
Lisaks on antud statistikas vaadeldud ka erinevate riistvara tootjate osakaalu ja seal on peamisteks tegijateks HP, Dell ja Sun.
Linuxile ennustatakse aga veelgi kiiremat tõusu edaspidi, tänu virtualiseerimise võimaluste lisandumisele.

Allikas Linux-Watch

Praegusel hetkel on üheks kõige levinumaks võimaluseks multiplatvormsete rakenduste kirjutamisel Java kasutamine. Kuid seda ei saa kasutada iga programmi puhul. Nüüd on väike alustav tehnoloogiafirma loonud uue lahenduse LINA, mis peaks võimaldama kasutada erinevaid rakendusi kõigis operatsioonisüsteemdies. Ehk näiteks oma koduses Linuxi arvutis oleva Firefoxi või mõne muu programmi võite kompilleerida LINA abil ja siis seda ka Windows'is või Mac OS X-s kasutada.

LINA kasutab kahe litsentsi poliitikat ja nende sõnul on mitteärilistel eesmärkidel programm kasutada GPLv2 litsentsi alusel (tundes GPL litsentsi, siis tekkis mul kohe küsimus, et kuidas nad seda limiteerida saavad - kui asi on GPL litsentsi all, siis lisatermineid enam esitada ei saa) ja ärilistel eesmärkidel siis kommertslitsentsi alusel.

Igatahes tundub tegemist olevat huvitava lahendusega, mis peaks võimaldama paljusid vaba tarkvara programme võtta kasutusele ka teistes operatsioonisüsteemides. Keda LINA lähemalt huvitab, siis tasub vaadata nende kodulehte http://www.openlina.com/, kus ka näidisvideo olemas.

Allikas All about Linux

Ühe vastusena Microsofti süüdistusele, et Linux ja vaba tarkvara rikub ligi kahtsada erinevat Microsofti patenti on Linux Foundation andnud teada, et vajadusel võtavad nad kasutusele oma patentide arsenali. Nimelt on Linux Foundation käsutuses samuti üsna suur patentide arsenal. See on kokku kogutud nii Open Innovation Networki abil, vaba tarkvara arendajate abil kui ka otseselt Linux Foundationi poolt. Kuid erinevalt Microsoftist ei torma nemad oma patentidega vehkima vaid nende eesmärk on kaitsta just vaba tarkvara arendajaid. Kuid vajadusel võetakse kogu see arsenal kasutusele Microsofti vastu, kui viimane ei lõpeta oma laimamisi. Sest nagu Microsoftile tavaks - suure kisa ja käraga teatatakse kogu maailmale, kui paha vaba tarkvara on ja kuidas nende õiguseid rikutakse. Kuid kui küsitakse konkreetseid patente, et kontrollida siis rikkumist. Siis seda ei esitada ei suudeta.

Allikas BetaNews