Välja on lastud taas uued stabiilsed kernelid. Seda nii 2.6.20 seeriale - 2.6.21.13 kui ka 2.6.21 seeriale - 2.6.21.4. Mõlemad versioonid sisaldavad endas mõningaid vigade paranduis, millest kõige tähtsam vast /dev/random parandus. Samas suuremale osale kasutajatest mingeid muutusi pole.

Allikas LWN.net

Valmistamisel on järjekordne Ubuntu derivaat - Mythbuntu, mille 7.04 versioon on jõudnud esimese alfani. Millega siis tegu on. Nagu juba nimest aimata võib, tegu on Ubuntu Feisty Fawn 7.04 baseeruv distributsioon, mille peamiseks lisaks on MythTV v0.20. Kaasas on kõik MythTV lisad ja kogu süsteemi paigaldamine peaks olema jõukohane ka algajatele. Seega, kellel huvi oma kodune meediaarvuti valmis ehitada, siis tasub kindlasti vaadata ka seda distributsiooni.

Allikas http://www.mythbuntu.org/

PHP õppimisega seostub tavaliselt enamikule inimestest suured paksud raamatud või siis keerulist teksti täis veebilehed. Nüüd on otsustanud seda tava murda http://inpics.net/ veebileht, kes avaldab erinevaid õpetusi, mis kõik piltidel baseeruvad. Nii on nüüd valmis saanud ka PHP programeerimise õpetus algajatele. Tegu on küll Windowsis kirjutatud (pildid võetud) õpetusega, kuid kindlasti on sellest palju kasu ka paljudel Linuxi kasutajatel.
Õpetuse leiate http://inpics.net/phpbasics.html lingilt.

Uue Ubuntu 7.10 Gutsy Gibboni arendamisega on jõutud nii kaugele, et avalikuse ette on toodud esimene alfa väljalase antud versioonist. Võrreldes Feistyga on praegu tähtsamaks muudatuseks erinevate Debiani uuenduste lisamine. Lisaks sellele on vahetatud välja ka kernel 2.6.22 versiooni vastu. Ka Gnome 2.19 on kasutusele võetud. Samas sõnavad arendajad, et palju tuleb veel teha ja seega täit ülevaadet antud versioon veel kasutajatele uutest võimalustest ei anna.

Allikas DistroWatch

Asus tutvustas Computexil oma uut toodet. Väikest odavat läptopi, mis hakkab maksma umbes 190USD ja mille operatsioonisüsteemiks on Linux. Nimeks on praegu sellele läptopile pandud 3ePC, kõvaketast ta ei oma ja kogu süsteem töötab 2GB flash mälul. Käivitamine pidi aega võtma ainult 15 sekundit.
Operatsioonisüsteemina kasutusel olev Linux on püütud teha nii kasutajasõbralik kui võimalik. Osaliselt on püütud matkida ka Windowsi välimust ja olemust. Seda selleks, et kõigil oleks võimalik antud läptopi kasutada.
Turustati lubati seda läptopi samuti üle maailma, seega on lootust, et ta jõuab ka meie turule.

Allikas LinuxDevices

Uuriks, mis kernel on hetkel Pingviini kasutajatel kasutusel. Kes veel ei tea, siis kõige lihtsamaks mooduseks kerneli versiooni teada saamiseks on anda terminalis järgmine käsk: 2.4 seeria kernelid olen kokku koondanud 2.4 alla. Lisaks ka vanemad kernelid on kokku koondatud. Valige lihtsalt lähim.

2007 aasta juuni Linux Gazette on välja lastud. Tegu on tasuta online Linuxi ajakirjaga, mis toimetatud vabatahtlike poolt. Selles numbris on avaldatud järgmised teemad: protsessi loomine, mida ei saa killida, dotProject, Perli moodulite paigaldamine mitte root kasutaja õigustes, PostgreSQL funktsioonide kirjutamine C keeles ja palju muud huvitavat. Seega, keda antud teemad lähemalt huvitavad, siis saate lähemalt lugeda juba http://linuxgazette.net/ lehelt.

Creative Commons andis teada, et kaks nende litsentsi on nüüd nö pensionile saadetud. Oma aja on ära elanud Developing Nations ja Sampling litsentsid. Põhjuseks, miks kahe litsentsi edasisest kasutamisest otsustati loobuda on esmalt nende vähese huvi tõttu. Seega on nende edasine arendamine olnud sisuliselt ka mõttetu. Samuti ei vasta kumbki litsents järjest suurenevale Open
Access Publishing liikumise nõuetele. See tähendab, et ka edaspidi poleks need litsentsid populaarsust kogunud, pigem vastupidi.
Nii otsustatigi need litsentsid aktiivsest kasutamisest kõrvaldada. Samas ei tähenda see mingeid muutusi nendele teostele, mis on juba litsenseeritud antud litsentside all. Nende kõik õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lihtsalt uutel kasutajatel ei soovitata enam neid litsentse kasutusele võtta oma teoste puhul.

Allikas LWN.net