Ikka ja jälle kirjutab mõne arvamuse, kuidas midagi paremaks muuta.
Nüüd on valmis saanud taas üks taoline arvamus Gnome kohta.
Kirja on pandud 10 üsna lihtsat asja, mida võiks muuta ja teha, et Gnome veelgi paremaks muuta. Sinna hulka kuuluvad näiteks sellised soovitused nagu uute paigaldatud tarkvarade menüüdes esile tõstmine, töölaua efektid sõltuvaks sellest, kas süsteem töötab akul või tavatoitel. Parem lahendus taustapiltidele ja muud nipid. Mitmed nendest tunduvad tegelikult üsna lihtsalt lahendatavad olevat ja rohkem asi lihtsalt ajas ja soovis kellegil vastavad lahendused luua.

Kogu kümmet ettepanekut aga saate lugeda VenturaCake lehelt.

Viimane kokkuvõte ilmus 18.06.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Lisati artikkel Kuidas paigaldada E17 Enlightenment Desktop Ubuntus.
* Täiendati õpetust Sources.list alamartikliga Ubuntu 7.04 Feisty Fawn sources.list.
* Lisati artikkel Kuidas tühjendada root prügikasti Ubuntus.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* Spott

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

PS! Palun märkige vikis muudatusi tehes alla kasti, mis sorti muudatus on ning pange linnuke vastavasse kasti, kui tegemist on pisiuuendusega. See lihtsustab oluliselt ülevaadete tegemist ning on abiks ka Pingviini Viki viimaste uuenduste uurijatele/jälgijatele. Täname kõiki, kes seda juba teevad!

Ubuntu arendaja Martin Pitt andis teada teise Ubuntu 7.10 alfa valmimisest. Kutsutakse seda alfat ka kui "Tribe 2". Peamisteks uuendusteks on GNOME 2.19.4. Tribe 2 sisaldab endas viimast Gnome 2.20 arendusversiooni. Gnash - kaua oodatud GNU vaste Flashile. XDG kasutajate kataloogid home kataloogis. Firefox 3 Alpha ja ka Compiz Fusion on kohe sisse lülitatud. Lisaks loomulikult muud uuendused ja täiustused.

Allikas DistroWatch

Google on välja lasknud lõpuks Google Desktopi Linuxi versiooni. Kahjuks pidid Linuxi kasutajad ootama pikemalt, kui Windowsi või Maci kasutajad, kuid nüüd on Google Desktop lõpuks ka neile saadaval.
Google Desktop võimaldab kasutada Google otsingumootorit nii veebis otsimiseks kui ka arvuti kõvakettalt failide otsimiseks. Google Desktop on võimeline otsima nii failide pealkirjadest kui ka sisust. Tänu sellele peaks olema suhteliselt lihtne erinevate dokumentide leidmine. Lisaks on olemas ka erinevad kiirotsingu võimalused.
Google Desktop peaks ilusti töötama Red Hati, Fedora, openSuse, Mandriva, Debiani ja Ubuntuga.

Allikas Google veebipäevik
Keda huvitab, kuidas Google Desktop välja näeb, siis saab seda vaadata OSDir lehel avaldatud kuvatõmmiste kogust.

Kõik me teame, mis juhtus Novelli SuSe Linuxi fännidega peale Microsofti patendilepingu ratifitseerimist. Sama jama võib kerkida päevakorrale RedHat-iga. Keda see huvitab, saab juurde lugeda siit:

http://www.reuters.com/article/technolo ... 2320070628

Arvo Mägi on paljudele tuntud, kui kirjamees, kes avaldab oma artikleid Delfi portaali arvutiuudiste rubriigis. Üsna palju on ta seal sõna võtnud ka Linuxi teemal ja üsna positiivses toonis. Ka on ta igati püüdnud aidata Eesti Linuxi kasutajaid, kirjutades ka neile erinevaid õpetusi. Üks seline Ubuntu lühiõpetus saadeti ka Pingviinile, et seda kasutajatele jagaksime.

Nüüd on ilmunud aga Delfis uudis Sülearvuti kestvusest, taas Arvo Mägi sulest. Ja selle lõppu on pandud kirja järgmised read:

Hea lugeja. See jääb minu viimaseks looks, kuna lõpetan töö Delfi Arvutiuudistes. Tänan kõiki neid, kes on saatnud sisukohaseid asjalikke kommentaare, eriti aga neid, kes on mulle aeg-ajalt moraalset toetust avaldanud. Uskuge, ilma teieta poleks ma seda tööd suutnud seitse ja pool aastat teha.

Seega Delfi uudistes me enam niipea Arvo Mägi uudiseid ei näe. Loodetavasti jätkab ka uus uudiste kirjutaja siiski neutraalset hoiakut ja toob välja erinevate operatsionisüsteemide plusse ja miinuseid. Mitte ei ole mõjutatud ühe teatud firma toodetest.

Allikas Delfi

Microsoft on taas pärjatud uue auhinnaga. Nimelt mainekas maailma teadusajakiri koostanud nimekirja kõige viletsamatest ja raskematest töödest. Sinna hulka kuuluvad nad näiteks vaala fekaalide kogujad, elevantide steriliseerijad, mürgi sukeldujad (sukeldujad, kes erinevaid mürgiseid kemikaale meres likvideerivad) ja üllatus üllatus - seal hulgas on ka vaesed Microsofti töötajad. Nimelt loetakse üheks raskemaks ja viletsamaks tööks Microsofti turvalisuse eest vastutava osakonnas töötamist. Nimelt on nende töö päevast päeva parandada neid Microsofti tooteid, millel vigu esineb. Ja nagu teada - neid pole just vähe. Lisaks on need vead alati paljudel versioonidel koos. Ja kui üks viga saab lõpuks kõigis versioonides parandatud - siis leitakse kohe uus. Seega tööta need mehed ja naised ei jää. Microsoft ise annab neile kõvasti juba tööd.
Seega soovime edu neile nende raskes ja mõttetus töös.

Allikas Computerworld, kõik 10 maailma kõige raskemat, mõttetumat ja hullemat tööd leiate aga siit.

Pärast 16 aastast vahet on lõpuks kohe kohe ilmumas uus GNU GPL litsents, mis kannab järjekorra numbrit 3. Eelmine versioon GNU GPL litsentsist, mida praegu vaba tarkvara maailmas kõige rohkem kasutatakse, lasti välja 1991. aasta juunis.

Kuid kuni praeguse seisuni pole veel päris täpselt selge, millised tarkvarad lähevad üle GPLv3 litsentsile ja milliseid mitte. Linuxi kerneli looja Linus Torvalds on näiteks selgelt öelnud, et tema Linuxi kerneli litsentsi muuta ei taha.

Samas toob uus litsents endaga kaasa mitmeid uuendusi, mis peaksid vaba tarkvara tõsistele austajatele kindlasti headmeelt tegema. Näiteks peab nüüd tarkvara looja andma ka piisavat infot, et tema GPLv3 litsentsiga kaitstud tarkvara ka teised tõesti kasutada saaksid ja ei jäta võimalust lisada mingeid riistvaralisi tõkkeid. Ka muutuvad tulevased Microsoft-Novelli stiilis patendi kaitse lepingud võimatuks. Lisaks loomulikult suurel hulgal muid parandusi ja täiendusi, mis muudavad uue GPL litsentsi tänapäeva tingimustele vastavaks.

Allikas: LinuxWorld.