Ilmunud on järjekordne Fedora nädala uudiskiri. Selles numbris väärivad ära märkimist ehk järgmised teemad:
* Fedora 8 FUDCon jäetakse ära
* Fedora Re-Spin versioonide loomine Revisori abil
* Pakettide nime muutused
* Fedora 8 graafika
ja palju muud, mis seotud Fedora ja tema arendamisega. Lähemalt võite kõigest lugeda
http://fedoraproject.org/wiki/FWN/Issue94 lehelt.

Fedora andis teada, et lõpule on jõudnud Fedora Core 5 tugi. See tähendab, et tänasest alates ei lasta enam välja uuendusi Fedora Core 5-le ja Fedora meeskond keskendub hetkel stabiilse Fedora 7 halduse peale. Samuti Fedora 8 arendamisele.
Seega kõigil Fedora Core 5 kasutajatel soovitatakse kiiremas korras uuendada oma versioon Fedora Core 6 peale.

Allikas FreeSoftNews

Välja on lastud taas uus versioon Winest.
Uus versioon toob endaga kaasa järgmiseid uuendusi:
* Palju MSHTML täiustusi
* Mitmeid heli parandusi
* Mitmeid Direct3D parandusi
Lisaks loomulikult suurel hulgal muid väiksemaid vigade parandusi.
Lähemat infot sisse viidud muudatuste kohta saate FreeSoftNews lehel avaldatud väljatuleku teatest.

India Kerala osariik andis teada, et võtab oma IT arendamisel kasutusele ühe peamise komponendina vaba tarkvara. Kerala osariigi esindajate sõnul on nad olnud seni Indias esireas kirjaoskuse poolest. Nüüd plaanitakse sama teha ka e-kirjaoskusega ja just seal loodetakse abi saada vaba tarkvaralt ja nende kommuunist.
Partneriks vaba tarkvara juurutamisel on Kerala osariik valinud Red Hati, kes on alustanud nende IT personali koolitamisega. Koolitust jagatakse peamiselt Linuxi tööjaamade kasutamise osas ja ka teiste vaba tarkvara rakenduste kasutamise osas.
Kes aga arvab, et tegu on mõne üksiku India osariigiga, mis vaba tarkvara kasutusele võtab, siis tegelikult on Kerala viimane osariik Indias, kes vaba tarkvara juurutamise programmi on käivitanud. Mitmel pool Indias on juba antud programmid töös ja erinevaid asutusi on juba 100% Linuxile kolitud.

Allikas news.com

Alanud on KDE igaastane konverents ja arendajate kokkutulek aKademy. Sel aastal toimub aKademy Glasgows. aKademy veebileht
Üritus on kulgenud siiamaani ilusti ja hästi, väljarvatud kohalik internetiühendus kohaletulnutele. Alguses puhverserverite probleemi tõttu internetita jäänud kohaletulnud rõõmustasid ja tervitasid tormilise aplausiga korraldajat kes Linuxi Fondi esindaja ettekande ajal tuli ja võrguvõtme üles riputas.Rõõm jäi siiski üürikeseks, sest tekkis võrgu ülekoormus - liiga vähe võrgupunkte kasutajate arvu kohta.
Kujutage nüüd ette arendajate konverentsi ilma internetiühenduseta...
Koostöötamist kärpivat probleemi kõrvale jättes on aga mulje vägagi positiivne.
Kõik ettekanded on olnud kasulikud ja huvitavad ja Glasgow ise on väga sõbralik linn.
Teen kindlasti veel sissekandeid ja kokkuvõtteid kui internetti saamiseks pole enam internetikohvikusse minna vaja.
P.S. Minust on saanud siis esimene eestlane aKademyl

Eile (meie aja järgi siiski juba täna) lasi USA-s Massachusettis Free Software Foundation (FSF) välja uue GPLv3 litsentsi. Tegu on siis kolmanda versiooniga populaarsest GNU GPL litsentsist. Eelmine versioon, mida tohutult palju kasutatakse, on välja lastud juba 16 aastat tagasi.
Uus GPLv3 litsents peaks FSF sõnul tagama veelgi paremini kõigi vaba tarkvara ideoloogiate säilimise ja tagamise. Nendest peamine on kindlasti õigus uurida, muuta, kasutada koodi.
Lisaks sellele peaks uus GPL litsents olema tunduvalt paremini ühilduv teiste litsentsidega.
Ja hoolimata sellest, et esialgu oli palju vastuseisu uuele GPL litsentsile on ka see hakanud järk järgult muutuma.
GNU projekti 15 tarkvara projekti hakkasid tänasest juba uut litsentsi kasutama. Teised GNU projekti tarkvarad võtavad uue GPL litsentsi kasutusele paari kuu jooksul.
Kõigil tarkvara loojatel, kes kasutavad aga GPLv2 litsentsi soovitatakse FSF poolt esimesel võimalusel võtta kasutusele uus GPLv3 litsents.

Allikas FSF

Sellel nädalal lasi Microsoft välja pressiteate, kus nad väitsid, et kuue kuuga on Microsoft Vistast leitud vähem erinevaid turvavigasid, kui Linuxist või Apple Mac OS X. See pidavat tõestama, et Microsofti Vista on tõesti läbi aegade kõige turvalisem operatsioonisüsteem.
Loomulikult tekitas taoline väide paljudes küsimusi, et kuidas see võimalik on. Nii võetigi Microsofti raport põhjaliku vaatluse alla. Ja mis siis selgus - tegu on täpselt samasuguse jamaga, nagu suurem enamus Microsofti pressiteadetest. Ehk andmetega on manipuleeritud täpselt nii, et need paistaksid Microsofti poolelt paremana. Mõned näited ka. Nimelt - Microsoft Vista turvavigadest on välja jäetud kõik Internet Exploreri (IE) vead - sest need on ju teise toote omad. Mis sest, et IE tuleb vaikimisi Vistaga kaasa. Linuxi puhul on aga igaks juhuks kohe kõik Mozilla Firefoxi vead juurde arvatud. Ega Microsoft ju vahet ei oska teha, kelle tootega tegu - üks pahavara kõik.
Samuti on Microsoft Vista analüüsist välja jäetud ka näiteks Vista Teredo vead. Ka need kuuluvat hoopis mujale.
Samas võrdluseks võetud RHEL4 puhul on loetud turvavigade hulka PostgreSQLi, MySQLi, mailmani, squidi, emaci jne vead. Mis sest, et vaikimisi töölaua paigaldusel mitte ühtegi neist tarkvaradest ei paigaldata.
Ka on loomulikult loetud üliohtlikeks ja pahadeks kõik Linuxi kerneli vead - millest aga suurem enamus on hoopis moodulite vead, mis tulevad välja mõnes üksikus süsteemis. Loomulikult Vista puhul selliseid tühiseid asju vigadeks ei loeta.
Ehk - nagu ikka - alati tuleb skeptiliselt suhtuda kõigisse Microsofti teadetesse.

Allikas Insecure.org ja Bad Windows Vista

Mozilla lasi välja Lightning ja Sunbird 0.5 versiooni. Tegu on siis Mozilla kalendri projektiga, mis loodi peale seda, kui Mozilla Application Suite (rohkem tuntud kui Mozilla) projekt lõpetati ja peamiseks arendatavaks interneti brauseriks jäi Firefox. Meilikliendiks sai aga Thunderbird.
Siis selgus, et täitmata jäi auk kalendri osas. Selle augu täitsidki Lightning, mis Thunderbirdi vastav liides ja täiesti eraldi kalendri programm Sunbird.
Mõlemal on nüüd siis väljas 0.5 versioon. Lightning on nüüd tunduvalt paremini integreeritud Thunderbirdiga ja võimaldab näiteks ka meili teel kohtumisi määrata jne.
Sunbird on täiesti eraldiseisev rakendus.
Kuid mõlemale on nüüd lisatud ka näiteks Google Calendari toetus. Lisaks loomulikult muud väiksemad täiustused. Lähemalt võite nendest lugeda Linux.com lehel avaldatud lühiülevaatest.