Linuxi kerneli 2.6.22 seeria esimene parandusversioon on väljas. Nimelt oli stabiilsest versioonist mingil põhjusel välja jäänud SCTP turvavea parandus. Nüüd on see aga parandatud 2.6.22.1 versioonis.

Allikas LWN.net

Samba andis teada, et võtab järgnevatel versioonidel kasutusele uue GPLv3 ja LGPlv3 litsentsi. Sellest andis teada Samba üks peaarendajaid Jeremy Allison. Uus litsents tuleb kasutusele järgmiste väljalasetega. Praeguste plaanide kohaselt oleks pidanud järgmiseks Samba versiooniks olema 3.0.26, kuid seoses litsentsi muutumisega otsustati muuta ka numeratsiooni. Seega järgmine Samba kannab hoopis numbrit 3.2. Sellega on ka kasutajatel lihtsam aru saada, et kõik Samba versioonid 3.0.x ja varasemad on GPLv2 all ja alates 3.2 ja üles kõik GPLv3 all.
Samba arendajate sõnul on GPLv3 suur samm edasi vaba tarkvara arengus ja uus litsents on loodud selleks, et veelgi parandada ja kaitsta vaba tarkvara õiguseid.

Allikas Linux-Watch.com

Mozilla Firefox 3 beeta väljatulekut lükati vähemalt kuue nädala võrra edasi. See tähendab, et esimene Firefox 3 beeta ei ilmu enne septembrit. Esialgsete plaanide kohaselt oleks esimene beeta pidanud ilmuma juba 31 juulil. Põhjus beeta väljatuleku edasi lükkamiseks on lihtne - arendajate sõnul pole uus Firefox veel piisavalt stabiilne ja vajab veel põhjalikumat testimist, enne kui ta saab üle viia beeta staadiumisse. Seda, kas beeta staadiumi edasilükkamine tähendab ka seda, et lõppversioon väljatulek lükatakse 2008 aastasse pole hetkel veel öeldud. Eks seda näitab aeg.

Allikas LinuxWorld

Ubuntu arendamist toetav ja koordineeriv Canonical omab mitmeid huvitavaid tarkvarasid. Üheks selliseks on Ubuntu arendamisel laialdaselt kasutatav Launchpad. Kuid kahjuks polnud tegu vaba tarkvaraga ja teistel polnud võimalik seda kasutusele võtta. Nüüd on aga Canonical astunud esimese suuurema sammu, et ka Launchpadi kood avalikuks ja kõigile kättesaadavaks teha. Nimelt lasti Launchpadi komponendi Storm kood avalikult välja LGPLv2 litsentsi all.
Millal Canonical järgmised Launchpadi komponendid vaba tarkvarana välja laseb pole hetkel teada. Kuid loodetavasti ei jää need tulemata.

Allikas Linux-Watch

Ubuntus on tarkvara lisamiseks paketihalduri abil üsna palju erinevaid mooduseid. Mõned näited - apt, synaptic, gdebi, gnome-app-install, update-manager, lisaks nende Qt/KDE versioonid. Kuid sellegi poolest on praegu arendamisel olevas Ubuntu Gutsys taas üks uus versioon paketide paigaldamiseks. Nimeks on tal apturl. Milleks veel ühte uut rakendust vaja küsivad kindlasti paljud. Tegelikult polegi vaja ja ega millegi täiesti uuega tegu ka pole. Tavaline APT-i kasutajaliides, kuid mis töötab brauseris. Ehk kasutajad saavad anda hädalistele näiteks lingi [url=apt://unrar]apt://unrar[/url] ja sellele klikkides käivitatakse automaatselt paketihaldur, mis kasutaja source.list serverites saadud info põhjal ka vastava paketi paigaldab (kui ta selle loomulikult leiab). Ehk näiteks selline suur ja mahukas õpetus nagu UbuntuGuide koosneks edaspidi suuures osas taolistest linkidest. Algajatel pole enam vaja terminali midagi kopeerida vaid lihtsalt klikkida lingil ja korras.

Kes soovivad juba praegu oma Ubuntudel antud lahendust katsetada, siis allikana antud lingil on ka vastav pakett olemas, mis mõeldud Ubuntu Feisty ja Debian Etchile.

Allikas http://www.cypherbios.org/

Nagu teada hakkas Dell hiljuti klientidele pakkuma Ubuntuga arvuteid. Esialgu pakuti ainult paari mudelit, kuid järge mööda on toodete arvu suurendatud. Kuid kuni praeguseni sai vastavaid Ubuntuga arvuteid osta USA-s. Nüüd on aga otsustatud laieneda ka väljapoole USA-d mujale maailma. Ühtlasi on plaan hakata Linuxiga arvuteid pakkuma ka väikefirmadele. Eks ole näha, millal Ubuntuga arvuteid ka meil Eestis osta saab. Igatahes viimased uudised paistavad selle võimaluse taas lähemale toovat.

Allikas InfoWorld

Esimese nädala jooksul on GPLv3 kasutusele võtnud juba 116 erinevat projekti. Vastavat statistikat koostab Palamida leht. (Praeguse seisuga on juba 122 projekti uue GPL versiooni kasutusele võtnud). Lisaks on nö ootel ligi 2800 projekti, mis on kaitstud litsentsiga GPLv2 või uuem. Kuid ametlikult veel oma litsentsi vahetusest teada pole antud. Kuigi antud number võib tunduda väike (ja võrreldes ligi 140 000 vaba tarkvara projektiga, millest üle 70% kasutavad GPL litsentsi), siis kõigi eelduste kohaselt see suureneb. Nimelt paljud tarkvarad võtavad uue litsentsi kasutusele uue versiooni välja laskmisega.

Allikas ITWeek

Linus Torvaldsil on taas rõõm teada anda uue kerneli - 2.6.22 valmimisest. Uus kernel toob endaga kaasa parema riistvara toe. Suurema tähelepanu all on olnud taas erinevad võrgu draiverid. Lisatud on ka ühe uue arhitektuuri toetus - Blackfini oma. Lisaks palju muid uuendusi. Täpsema ülevaate uue kerneli võimalustest saate Kernel Newbies vahendusel.

Allikas KernelTrap