Linux Gazette augusti number on välja lastud. Selles numbris on artiklid järgmiste teemade kohta:
* Milikasti vastuseta küsimused
* Arutelu vaba tarkvara litsentside üle
* 2-Cent nipid
* Erinevaid uudiseid maailmast
* GRUB, PATA ja SATA
* NSLU2 (Slug) server
* Kes kasutab Teie võrku?
* Kodune server Ubuntu baasil
* One Volunteer Per Child - GNU/Linux and the Community
* HelpDex
Uue Linux Gazette leiate linuxgazette.net lehelt.

Pidgin 2.1.0, mis toob endaga kaasa mitmeid kasutajaliidese täiustusi on välja lastud. Kuigi Pidgin 2.0.0 lasti välja mais on nüüd Pidgini arendajatel plaanis tunduvalt tihedamalt uusi versioone välja lasta. Ka Pidgin 2.1.0 toob endaga kaasa mitmeid olulisi täiustusi, mis ka kasutajatele näha on. Nii on ümber tehtud näiteks töörista riba, ka on lisatud uus staatuse indikaator ja lisaks muud huvitavad väiksemad täiustused.

Allikas Arstehnica

KDE arendajatel on võimalus oma fänne rõõmustada. Nimelt lasti välja esimene beeta uuest arendamisel olevast KDE 4.0 versioonist. Beeta staadium tähendab, et uue KDE arendus on jõudnud järgmisele etapile. Nüüd keskendutakse juba hoopis rohkem lisatud võimaluste korralikule tööle saamisele ja omaduste silumisele. Uusi mooduleid enam praegu ei lisata. Ka algavad ettevalmistused suurema hulga programmide portimiseks KDE 4.0 jaoks. Paari nädalaga loodavad arendajad uue beeta edasi arendamisega jõuda nii kaugele, et võidakse välja lasta ka teine beeta. Peale seda enam uusi võimalusi KDE-le ja rakendustele ei lisata.

Kes soovib uut KDE 4.0 katsetada, siis olemas on Kubuntu, Mandriva ja openSuse paketid. Samas ei soovitata kindlasti KDE 4.0 veel igapäevaseks tööks.

Allikas KDE.news

Sarnaselt Mozilla Firefoxi uuendustele lasti välja ka Thunderbirdi vastav paranduste versioon. Nii Linuxi, Maci kui ka Windowsi kasutajad saavad uue Thunderbirdi alla laadida http://getthunderbird.com/ lehelt või siis oma distributsiooni paketihaldurist.

Kuna parandatud on paar olulist turvaviga, siis soovitatakse kõigil kasutajatel esimesel võimalusel oma meilikliendid uusimale versioonile uuendada. Mis vead täpsemalt parandatud on, selle kohta saate infot versiooni märkmetest.

Allikas FreeSoftNews

Gnome 2.20.0 arendamisega on jõutud lõpuks ametlikult kuuenda arendusväljalaskeni, ehk siis Gnome 2.19.6 on välja lastud. Seoses uue arendusversiooni välja tulekuga ja Gnome 2.20.0 ametliku väljatuleku aja lähenemisega (uus Gnome 2.20.0 peaks välja tulema septembris) kutsutakse kõiki huvilisi uut versiooni katsetama ja proovima. Samas hoiatatakse aga siiski, et tavatööks antud versioon veel kindlasti ei sobi, samuti tasub ettevaatlik olla kasutajatel, kelle teadmised Linuxist ja Gnomest pole kõige paremad.

Allikas FreeSoftNews

Mandriva ja PCLinuxOS suhte kohta on mitmeid erinevaid müüte. Kõigile on teada, et PCLinuxOS baseerub Mandrival, kuid sellegi poolest on inimesi, kes arvavad, et PCLinuxOS püüab seda infot peita ja eemaldab meelega Mandriva spetsifikatsiooni faile. Ka olevat PCLinuxOS-il väga vilets keelte tugi (v.a inglise keel) ja sallimatu kommuun IRC kanalites ja foorumites. Lisaks süüdistatakse PCLinuxOS-i, et nad üritavad oma kohta DistroWatchi edetabelis kunstlikult tõsta, Loomulikult leidub ka inimesi, kelle arust on PCLinuxOS Mandriva otsene koopia ja koodivaras ning Texstar (PCLinuxOS looja)ja tema meeskond vihkavad Mandrivat.
Linux-blog.org lehel on antud müüdid põhjalikult ja selgelt läbi arutatud. Mõned neist vastavad osaliselt tõele, mõned on aga täiesti valed. Seega, kui Teid huvitab Mandriva ja PCLinuxOS tegelikud omavahelised suhted, siis tasub kindlasti lugeda antud linux-blog.org artiklist.

IBM andis teada, et hoiab kokku ligi 250 miljonit USD sellega, et koondab oma ligi 4000 serverit kokku 30 suurarvutiks. Operatsioonisüsteemiks on loomulikult nendel arvutitel Linux. Kokku viiakse taoline kokku koondamine läbi kuues IBM andmekeskuses, mille pindala kokku on ligi kaheksa miljonit ruutmeetrit (ligi 140 jalgpalli väljakut). Sellega plaanib IBM kokku hoida ka energia pealt ja pakkuda klientidele soodsamaid lahendusi. Ühtlasi võimaldab antud suurarvutite loomine tõsta andmekeskuste võimsusi ilma lisaenergiata, mis on eriti oluline ka keskonna säästmise poolest.
Linuxi distributsioonina hakkab neid suurarvuteid käitama Red Hat, kellega IBM on vastav koostöö leping.

Allikas Networkworld

Nokia teadur Jamey Hicks esitas hiljuti Open Source Initiativele (OSI) üle vaatamiseks ja aktsepteerimiseks Open Source Hardware License (OSHL).
Hicki sõnul on litsents mõeldud kiipidele ja süsteemidele, mis on välja töötatud Massachusetts Institute of Technology (MIT) ja Nokia koostöö tulemusel. Arendus toimus osaliselt vaba tarkvara põhimõtetel, kus tudengid said ise koodi parendada. Kuna aga MIT ja Nokia leidsid, et antud arendusviis võib veelgi suuremat tulu tuua, siis otsustatigi koostöö viljad osaliselt vaba riistvara litsentsi alla anda. Soov oleks tekitada sama olukord nagu tarkvara puhul on LGPL litsentsi puhul. Uue OSHL litsentsi põhjaks valiti Artistic License 2.0, mida muudeti vastavalt riistvara arendamise põhimõtetele.

Kuid uus litsents tekitas OSI juhtfiguurides kohe küsimuse - miks on vaja siiski uut litsentsi eraldi riistvarale? OSI liikmete seas tekkinud arutelus on nende sõnul tänapäeval väga raske vahet teha tarkvaral ja riistvaral. Ja ka riistvara on kuni viimase hetkeni üldjuhul hoopis tarkvaralisel kujul. Lisaks on mitmel puhul riistvaral võetud samuti kasutusele hoopis tavaline tarkvara litsents nagu GPL.
Samas on tegu põhimõttelise küsimusega OSI jaoks. Kui nüüd öelda jah, siis tuleb varsti üha uusi ja uusi taolisi litsentse erinevatest projektidest, mis aga sisuliselt kopeerivad tarkvara litsentse.
Kuid kui öelda ei - siis mis alternatiivid välja pakkuda. OSI on küll välja pakkunud, et riistvara puhul peaks saama vabalt kasutada MIT, BSD, GPL, Eclipse Public License või CDDL litsentsi, kuid Jamey Hicksi sõnul pole need siiski kasutatavad riistvara peal.

Kuid siiski on selge, et tarkvara arendus ja riistvara arendus on suhteliselt erinevad. Ka vabadused nende puhul. Kui tarkvara puhul on praktiliselt igal ühel võimalik muudatusi sisse viia ja uus versioon nii luua, siis riistvara puhul pole suuremal enamusel kasutajatest siiski kuskilt vastavat tootmistehast võtta. Seega on tegu täiesti erinevate huvigruppidega, mis omakorda võib tõesti tähendada ka eraldi litsentsi vajalikust.

Igatahes käivad hetkel veel aktiivsed vaidlused ja arutelud, et kas on vaja eraldi vaba riistvara litsentse või ei.

Või mis Teie arvate?

Allikas Linux.com