Andrew Morton kutsub Linuxi kernelit rohkem testima
LinuxWorld Expo avamisel kutsus üks peamisi Linuxi kerneli arendajaid kutsus kasutajaid julgemalt testima ja katsetama arendamisel olevaid Linuxi kerneleid. Seda selleks, et kiiremini leida juba arendus perioodil üles võimalikud vead ja luua kvaliteetsem kernel. Lisaks ennustas ta, et virtualiseerimine on Linuxi kerneli kindel tulevik.Andrew Morton kutsuti LinuxWorld Expol esinema just sellel põhjusel, et ürituse korraldajad on kuulnud, et LinuxWorld on liiga kommerts ürituseks muutunud ja tehnilisel personalil pole seal midagi teha. Tema esitlus oli ligi tunnine ja annab üsna huvitavat informatsiooni Linuxi kerneli kohta. Lisaks kummutab ta müüdi, et keegi võiks täiesti uue Linuxi kerneli haru luua. Tema sõnul ei ole sellel mõtet ja asi võiks tõesti võimalik olla, kui mitu suurt organisatsiooni asjaga liituksid ja nö oma liini ajama hakkaksid.
Igatahes on tegu huvitavate arvamustega, millest saate lähemalt lugeda juba Linux.com vahendusel.
Vaadatud 2638 korda • 0 kommentaari • Loe ja kommenteeri
Kõigil Mandriva fännidel on taas põhjust rõõmustada. Nimelt andis Adam Williamson teada uue Mandriva Linux 2008, koodnimega Cassini esimese beeta valmimisest. Uus beeta on saadaval ainult tasuta versioonina (ei sisalda omanduslike draivereid või tarkvara) 3 CD-l x86-32 arhitektuurile. Tulevased beetad peaksid olema aga juba 1CD versioonid, mis on siis korraga nii LiveCD kui ka paigaldus CD. Lisaks peaksid tulevased versioonid sisaldama ka omandusliku tarkvara ja valmima peaks ka x86-64 versioon. Esimeses beetas väärib aga eraldi ära märkimist lisatud NTFS kirjutamise toetus, AppArmor, modulaarsed IDE draiverid, Beryl on asendatud Compiz Fusioniga, Linuxi kernel 2.6.22, GNOME 2.19, KDE 3.5.7 ja KDE 4 eelversioon, Xfce 4.4.1.Täpsema info saamiseks tasub lugeda
Linspire lasi välja uue versiooni nende tasuta distributsioonist Freespire. Tegu on Ubuntu 7.04 baseeruva distributsiooniga, mis on modifitseeritud ja täiendatud Linspire ning kommuuni poolt. Lisaks on kaasa pandud suurel hulgal erinevat tarkvara, mida tavaliselt teistest distributsioonidest ei leia. Peamiselt on siis tegu erinevate mitte vaba tarkvara rakendustega. Kuna Linspire on sõlminud Microsoftiga koostöölepingu, siis on ka Freespire kasutajatele kaasa pandud Open XML konverter, mille abil on võimalik muuta ja salvestada OpenOffice.org kasutades Microsoft Wordi .docx faile. Ka on kohe vaikimisi kaasas mp3 tugi, flashi tugi, Java, Acrobat Reader ja palju muud. Kes Linspirega lähemalt tuttav, see teab kindlasti ka CNR teenust, mis võimaldab internetist ühe klikiga tarkvara paigaldada. Vastav võimalus on olemas ka Freespirega.
Robert "KaiRo" Kaiser andis teada uue SeaMonkey 1.1.4 versiooni valmimisest. Tegu on siis tavapärase hooldusväljalaskega SeaMonkey 1.1 seeriale, mis parandab erinevad leitud vead. Peamisteks parandusteks on kindlasti samad, mis parandati ka Thunderbirdis ja Firefoxis. Neist vast kõige ohtlikumaks loetakse Windowsi kasutajatele firefoxurl:// turvaviga. Kõigil SeaMonkey kasutajatel soovitatakse esimesel võimalusel uuendada oma brauser viimasele versioonile. Lisaks tuletatakse meelde, et SeaMonkey 1.0 seeria tugi on lõppenud ja kõik selle versiooni kasutamise juurde jäänud kasutajad peaksid uuendama SeaMonkey 1.1 seeriale. Samuti ka Mozilla Application Suite, Netscape 7, Netscape 6 ja Netscape Communicator 4.x kasutajad.
Nagu teada meeldib paljudele uutele kasutajatele, kui on olemas kuskil võimalus paigaldada tarkvara ainult ühe klikiga. Mitmel distributsioonil on see võimalus juba olemas, kuid nüüd lisandus ka openSusele vastav võimalus. Nimelt on täielikult uuendatud Software.opensuse.org lehte, kus nüüd on kasutajatel võimalik otsida endale tarkvara ja see tõesti ühe klikiga paigaldada. Tarkvara saab otsida:
Kuigi väikse hilinemisega, kuid siiski on kasutajateni lõpuks jõudnud uue Fedora 8 esimene testversioon. Uus testversioon on välja lastud i386, x86_64, ja ppc(64) arhitektuuridele. Samuti on olemas ka LiveCD nii tavalise Fedora töölauaga (Gnome), kui ka KDE versiooniga. LiveCD on saadaval ainult i686 ja x86_64 (LiveDVD siiski) arhitektuurile.
Erinevaid BSD versioone pole just kuigi palju. Üldjuhul teatakse ainult nö kolme suurt - FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD. Kuid sellegi poolest on olemas ka väiksemaid BSD versioone, mida samuti aktiivselt arendatakse. Üheks selliseks BSD versiooniks, mis siiski elab ja kasutamist leiab, on DragonFly BSD, mis asutatud 2003 aastal. Välja on ta kasvanud FreeBSD ja tema loomise põhjus oli lihtne - Matthew Dillon, kes antud versiooni asutas soovis lihtsalt jätkata FreeBSD 4.x seeria baasiga.