Microsoft on esitanud oma OpenXML dokumendi formaadi nüüd samuti rahvusvahelisele ISO (”International Standards Organisation”) standardi organisatsioonile, et see ODF kõrval samuti standardiks tunnistataks. Praeguse seisuga on küll USA ja Lõuna-Aafrika teatanud, et hääletavad kindlasti vastu, kuid hääleõigus on veel tegelikult ligi 150 riigil. Tavaliselt on neist sellistel hääletustel osalenud umbes 40. Samas on Microsoft teinud väga suurt lobitööd erinevates riikides - isegi sellistega, kes üldjuhul ISO hääletustest midagi ei tea ega kohal ei käi. Eesmärgiks on saada kindlasti kohalolevate riikide poolt 75% või suurem toetus. Kui alla selle toetus jääb, siis OpenXML standardiks ei tunnistata.

Nii kutsubki Mark uurima erinevate riikide standardi ametitest, kas nad osalevad ja kui jah, siis tegema selgitustööd OpenXML vastu. Samas märgib ta veel eraldi ära, et seda ei saa kindlasti võtta kui Microsofti vastast vandenõud vaid hoopis ODF toetuskampaaniana. Nimelt leiab ta, et üks korralik standard on tunduvalt efektiivsem, kui mitu nõrka. Samuti hoiatab Mark, et standardi ametites selgitustööd tehes tuleb oma sõnu väga hoolikalt kaaluda, sest tegu on tehniliste inimestega, kes oma otsuseid teevad vastavalt faktidele, mitte emotsioonidele. Seega asjatut pommitamist stiilis - "Microsoft on paha" ei tohi kindlasti ette võtta.

Mark Shuttleworth on Canonicali omanik, kes on loonud Ubuntu distributsiooni ja toetab Ubuntu Linuxi kommuuni ning selle arendamist. Lisaks toetab ta aktiivselt ka teisi vaba tarkvara projekte.

Allikas Mark Shuttleworthi blogi

Kes on lugenud juba Ubuntu nädala uudiskirja, siis see vast teab, et Ubuntu kommuuni serveritesse murti sisse. Nimelt oli Canonicali poolt antud kasutada kaheksa serverit erinevatele Ubuntu kommuunidele. Kuid nendest viite murti sisse ja üsna lihtlabasel põhjusel. Nimelt pidi serverite eest hoolitsema vastav kommuun ise. Kahjuks nad seda aga ei teinud. Canonicali poolt läbi viidud uurimine näitas, et kasutati laialdaselt vananenud veebi skripte. Lisaks sellele, et tegu oli vananenud versioonidega - neid oli ka üsna palju erinevaid. Kasutati tavalist FTP-d, sftp asemel. Ja mis kõige hullem - masinad olid jäänud pidama Ubuntu Breezy versioonile, kuna uuemates kernelites polnud toetatud vastavad võrgukaardid. Nii saidki pahalased võimaluse masinad üle võtta.

Canonical pakkus hetkel välja lahenduseks, et uued masinad jääksid nende hallata ja nende andmekeskusesse, nad piiravad ligipääsu võimalusi ja kommuun peab tegema kasutatava veebirakenduste osas kindla valiku, mida nad kasutama jäävad.

Allikas Ubuntu meili list

Gnomel on täitunud ilus ümmargune number. Nimelt saatis 15 augustil 1997 aastal Miguel de Icaza välja meili, millest andis teada Gnome projekti sünnist. Ehk Gnome projekt on saanud juba kümmne aastaseks. Projekti eesmärk oli lihtne:
We want to develop a free and complete set of user friendly
applications and desktop tools, similar to CDE and KDE but based
entirely on free software
Ehk sooviti arendada komplektne kogum rakendustest ja töölauast nagu seda oli CDE ja KDE, kuid mis põhineks täielikult vabal tarkvaral.
Kümmene aastaga on Gnome teinud läbi suure arengu ja praegu on ta vaieldamatult suurim konkurent KDE-le. Lisaks tuleb tunnustada Gnome panust vaba tarkvara arendamisesse.

Allikas OSNews

Printimine Linuxis muutus veelgi lihtsamaks. Nimelt lasti välja CUPS 1.3, mis toob endaga kaasa suurel hulgal uusi võimalusi ja täiustusi. Tegu on esimese väljalaskega peale seda, kui Apple omandas CUPS-i ja palkas selle arendajad. Peamisteks uuendusteks uue versiooni juures on audentimise võimalus Kerberose abil, Zeroconf toetus, uus veebiliides, internetis printeri jagamise võimalus, lokaliseeritud printeri draiverid ja uued funktsioonid erinevatele teistele CUPS-i liidestele. Kokku on ligi 30 erinevat lisatud uut võimalust või täiustust.

Allikas Phoronix

DesktopLinux.com korraldab järjekordse küsitluse, et välja selgitada, mis distributsiooni kõige rohkem kasutatakse, millist töölauda eelistatakse, milline veebibrauser ja meiliklient on rahva seas kõige populaarsemad ja kas ja kuidas käivtatakse Windowsile mõeldud programme Linuxis. Küsitluses on oodatud osalema kõik kasutajad. Täna hommikuse seisuga on küsitluses osalenud juba üle 14000 kasutaja. Keda huvitab, milline kokkuvõte küsitlusest tehakse, siis tasub lugeda kindlasti DesktopLinux.com 2006 aasta küsitluse kokkuvõtet.

Küsitluse leiate aga DesktopLinux.com lehelt.

Peale Compizi ja Beryli taasühinemist on nüüd välja lastud esimene arendusversioon uuest Compiz Fusionist. Tegu on siis Compiz Fusion Release 0.5.2 versiooniga, mis sillutab teed uuele 0.6.0 versioonile. Tegu ei ole veel ametliku stabiilse väljalaskega vaid testversiooniga, kuid sellegi poolest kutsutakse huvilisi uut versiooni proovima.
Uus versioon sisaldab endas nii "Compiz Extras" komponente kui ka Beryli komponente. Eesmärgiks on luua Linuxi all seliste võimalustega 3D töölaud, mis jätab kõik teised operatsioonisüsteemid kaugele taha. Kuna mõlemad projektid olid oma arendusega juba üsna kaugele jõudnud, siis võib tõesti loota, et tänu ühinemisele tekkinud versioon toob endaga kaasa nii mõndagi huvitavat.
Palju loodetakse ära teha stabiilsuse tõstmisel, riistvara toe parandamisel, erinevate võimaluste lisamisel. Ka erinevate distributsioonide toe lisamine ja laiem levitamine on nüüd tänu uuesti ühinemisele võimalik.

Allikas Compiz Fusion

AMD/ATI lasi Linuxile taas uued grafika draiverid välja, mille tähiseks on nüüd 8.40.4. Varem spekuleeriti selle üle, et kas 8.40 seeria draiverid tulevad juba uue koodibaasiga või mitte. Praeguseks on selgunud, et vähemalt 8.40.4 jätkab vanal baasil. Parandatud on näiteks Qt rakendustes esinenud viga, kui oli määratud käsurealt Xserveri DPI. Lisatud on TV-out toetus AMD Catalyst Control Centrisse (viimane on uuendatud versioonile 1.3). Ka on parandatud eelmisel versioonil ilmunud AMD draiverite allkirja probleem, mis näitas paljudele, et nende riistavara pole toetatud. Viga oli /etc/ati/signature failis, mis nüüd genereeritakse ilusti paigaldusel.

Praeguse seisuga ei oma uued draiverid veel Linuxi kerneli 2.6.23-rc2 tuge, seega Fedora 8 test kasutajad uusi draivereid veel proovida ei saa. Ka pole lisatud AIGLX ega ka Radeon HD 2000 "R600" seeria kaartide tuge.

Allikas Phoronix

UbuntuBackstage.org leht on nüüd ametlikult avatud. Avaldatud on ka esimesed kaks intervjuud. Tegu on uue lehega, kus on võimalik koguda infot nende inimeste kohta, tänu kellele Ubuntu, Kubuntu, Xubuntu ja Edubuntu üldse võimalikuks on saanud. Kes nad on, mida nad teevad, kas nad on täielikult vabale tarkvarale pühendunud jne. Seega, keda huvitab, kes arendavad Ubuntut, mis inimesed nad on jne, siis tasub kindlasti uurida UbuntuBackstage.org lehte.