Innustatuna sellest uudisest tekkis mõte uurida ka Pingviini kasutajate tekstiredaktori eelistusi.

Endast alustades võin öelda, et peamiselt kasutan nano't

Inimese iseloomu ja tegeliku palet on alati väga raske hinnata. Leiutatud on palju erinevaid teste ja võimalusi, kuidas natukene seda lihtsustada. Võimalus on alati jälgida ka inimese harjumusi ja selle järgi kindlaks teha, mis tüüpi inimesega meil tegemist on. Üheks võimaluseks on vaadata ka, millist tekstiredaktorit inimene kasutab. Terminally Incoherent lehel on kirja pandud huvitav ülevaade, kuidas hinnata inimest tema lemmik tekstiredaktori järgi. Iseloomustused on antud Vi, nano, Emacsi, Notepadi jne kasutajate kohta. Mõelge ka ise viivuks, millist tekstiredaktorit Teie peamiselt kasutate ja vaadake, kas vastav iseloomustus vastab tõele või ei.
Antud artiklit võite lugeda Terminally Incoherent lehelt.

Ja loomulikult ei tasu sellesse suhtuda, kui teadusliku kirjatükki vaid asja tuleb võtta ka huumoriga.

Paar päeva küll hiljem, kuid siiski õnnitleme Debiani tema 14. aastase sünnipäeva puhul. Nimelt 16. augustil 1993 aastal pani Ian Murdock aluse Debianile. Linuxi distributsioonile, mis pidi jätkama GNU ja Linuxi vaimu. Praeguseks on Debian muutunud üheks olulisemaks distributsiooniks maailmas. Nimelt kui vaadata DistroWatchi lehte, siis TOP10 distributsiooni seas leiame nii Debiani kui ka veel otseselt Debianil baseeruvat distributsiooni. Seega palju õnne Debianile veel kord ja soovime pikka iga.

Kuid lisaks oma sünnipäevale lasi Debian välja ka esimese hooldusversiooni oma hetkel stabiilsest versioonist "Etch", ehk Debian GNU/Linux 4.0. Uus versioon on siis nüüd ametlikult Debin 4.0r1. Kasutajatele ei muutu tegelikult midagi, peale selle, et uued Debiani huvilised saavad ISO-sid tõmmates nüüd kaasa ka mitmed lisatud uuendused. Kõik Debiani kasutajad, kes pidevalt erinevad uuendused on paigaldanud - nemad tegelikult juba kasutavad uut versiooni. Lähemalt uuest versioonist võite lugeda DistroWatchi vahendusel.

LinuxMCE on uus Linuxi distributsioon, mis baseerub Kubuntul. Tegu on distributsiooniga, mis mõeldud just multimeedia keskustele, mille abil vaadatakse telekat. LinuxMCE arendajad on aru saanud, et tavaline arvuti liides teleka ekraanile ei sobi ja nii ongi praeguseks välja arendatud korralik täisekraan liides, mis sobib just telekatele.
Nii saidki kokku ka LinuxMCE ja KDE Plasma arendajad, et ühiste teadmistega midagi korraliku ette võtta. Nii näitabki LinuxMCE hiljutine 0704 väljalase KDE 3.5 ja LinuxMCE liidese koostööd. Hilisemad eesmärgid on aga veelgi tugevamalt LinuxMCE ja KDE Plasma omavahel ühendada. Kasu saavad ühisest arendamisest aga kindlasti mõlemad projektid.

Loomulikult ei koosne LinuxMCE ainult KDE ja kasutajaliidesest. Kaasatud on ka mitmeid teisi tarkvarasid nagu näiteks MythTV ja palju teisi täiustusi. Nii on ka esimesed LinuxMCE baseeruvad multimeedia arvutid müüki paisatud.

Allikas KDE.news

Linuxi kerneli meeskond andis teada 2.6.22.3 versiooni valmimisest. Nimetatud versioon sisaldab erinevaid vigade parandusi ja nii soovitatakse kõigil 2.6.22 seeria kerneli kasutajatel uuendada oma kernel viimasele versioonile. Eriti läptopide omanikud, kelle jaoks on uues kernelis mitu olulist vooluhaldusega seotud parandust.

Allikas LWN.net

Microsoft esitas kaks oma loodud litsentsi Open Source Initiativele (OSI) üle vaatamiseks ja kinnitamiseks, kui vaba tarkvara definitsiooniga vastavuses olevad litsentsid. Esitatud litsentsid on Microsoft Permissive License (Ms-PL) ja Microsoft Community License (Ms-CL), mis esitati OSI-le üle vaatamiseks reedel.
Juhul, kui keegi esitab OSI-le mingi litsentsi üle vaatamiseks ja vaba tarkvara litsentsina kinnitamiseks, siis peab ta alati ka ära näitama, millise olemasoleva vaba tarkvara litsentsiga esitatud litsents kõige sarnasem on ja milliste litsentsidega ta ei ühildu.
Microsofti esitatud Ms-PL pidi olema kõige sarnasem uue BSD litsentsiga ja Apache 2.0 litsentsiga. Samas, kui Ms-CL peaks sarnanema kõige rohkem Mozilla Public Licensega, samas kui Ms-CL peaks olema lühem ja selgemini arusaadavam.
Mõlemad litsentsid ei luba aga sarnaselt MPL litsentsiga originaalset tööd või selle muudatusi litsenseerida mingi teise litsentsi all.
Kuigi arutelu antud litsentside tunnustamise kohta alles käib on praeguse seisuga OSI poolne hoiak igati positiivne, sest täidetud on peamised neli vaba tarkvara tingimust.

Allikas CBR

Free Software Foundation andis teada teise ja ühtlasi viimase AGPLv3 versiooni valmimisest. Tegu on siis GNU Affero GPL litsentsiga, mis põhineb GPLv3 litsentsil. Lisatud on ainult 13. punkt, mille kohaselt tuleb internetis saada olev vastava litsentsi all oleva tarkvara muudatusi samuti levitada interneti teel. Ehk kui keegi võtab ja muudab AGPL all olevat koodi, siis peab ta oma muudatused ka internetis saadavaks tegema. Mitte ei jää võimalust, et lähtekoodi huvilised peavad näiteks vastava DVD või CD tellima. Mõeldud on antud litsents just erinevatele veebirakendustele, mis levivadki internetis.

Allikas Free Software Foundation.

Uues Gentoo nädala uudiskirjas võite lugeda täpsemalt Baselayout-2 stabiliseerimise plaanidest. Lisaks on selles numbris avaldatud intervjuu Christian Heimiga ning Tobias Scherbaumi uue raamatu "Gentoo Linux - Die Metadistribution" lühiülevaade. Lisaks sellele loomulikult tavapärane vigade statistika, paketide uuendused jne.

Uue Gentoo nädala uudiskirja leiate Gentoo kodulehelt.