Hiljuti tehtud uurimusel on näha, et 2007 aasta kahe esimese kvartali seisuga võitleb AMD ikka liidrirolli pärast protsessorite turul. Maailma suurim arvuti tootja on Dell ja temale järgneb kohe Hewlett-Packard. Kuid esimest korda antud uurimuses on kajastatud ka Linuxiga arvutite pakkujate top ja seda juhib praegu samuti kindlalt Dell. Vastavalt statistikale on Linuxiga arvutite osakaal jätkuvalt tõusuteel. Praeguse seisuga on Linuxiga arvutite osakaal pea 15% ja on hetkel sellele tasemele ka natukeseks ajaks püsima jäänud. Kuid kuna suurimad arvuti tootjad hakkavad järjest pakkuma uusi eelpaigaldatud Linuxiga arvuteid, siis on see osakaal arvatavasti varsti tõusmas.

Allikas The Jem Report

Gnome on huvitav ja võimalusterohke töölaua keskkond, millel on väga suur kasutajate hulk. Samas paljud kasutajad on jäänud pidama tavaliste põhiasjade juurde ja on loobunud sügavuti uurimast Gnome tegelike võimalusi.See on tihti tingitud sellest, et Microsoft Windows lihtsalt ei võimalda korralikult töölauda oma järgi seadistada. Nii ongi Bruce Byfield pakkunud välja 12 tähtsamat nippi Gnome kasutajatele, kuidas oma töölauda veelgi huvitavamaks ja lihtsamaks muuta. Kuna tegu on üsna pika artikliga, siis ei hakka eraldi ära seda kõike tõlkima. Küll aga anname nende 12 nipi pealkirjad teada, et kui keegi näeb midagi huvitavat, siis saab juba ise edasi uurida. Need 12 nippi on siis:
1) Heliseadistus võimalused
2) Printeri seadistus
3) Töölauad
4) Paneelid
5) Paneeli rakendused
6) Kalender
7) Alacarte menüü redaktor
Klaviatuuri kiirkäsud
9) Faili haldur
10) Töölaua taust ja teemad
11) Eelistatud rakendused
12) Kättesaadavuse võimalused

Juhul, kui kellegile pakuvad nimetatud teemad rohkem huvi, siis tasub kindlasti siit juurde lugeda.

Linux.com annab teada, et Linuxi kasutajatel on oodata selle aasta lõpuks uut kommerts mängu. Tegu on meeldiva uudisega, sest üldjuhul Linuxi kasutajaid kas lihtsalt ignoreeritakse, unustatakse või pakutakse mängudest mingit vananenud ja viletsamat versiooni. Kuid nüüd on Hothead Games otsustanud oma Penny Arcade mängu luua ka Linuxi platvormile. Mitte ainult Windowsile või Macile. Joel DeYoung, Hothead Game juht ütles, et nad tahavad olla mängude arendaja, kes ei dikteeri oma fännidele ette, mis operatsioonisüsteemi nad kasutama peavad. Iga üks mängigu just sellel platvormil, mis talle kõige enam meeldib. Antud otsus põhineb lihtsalt tavalisel tundel, et nii on õige. Mingit turuuuringut ega finantsanalüüsi selle kohta ei tehtud, et kas üldse tasub Linuxile mängu loomine ära või mitte. Uus mäng peaks kõigile kasutajatele kättesaadav olema selle aasta lõpuks.

Allikas Linux.com

Teine Fedora 8 testväljalase on kasutajate ette jõudnud. Fedora 8 peaks praeguste plaanide kohaselt kasutajateni jõudma selle aasta 8 novembril. Kas neil õnnestub ka tähtaegadest kinni pidada - eks seda näitab aeg. Kindlasti mängivad selles väljatuleku ajagraafikust kinnipidamisel aga olulist rolli just erinevad testversioonid, mille abil kasutajatel on võimalik anda oma panus uue Fedora arendamisele. Tähtsamatest uuendustest selles versioonis - Gnome 2.20 (kuid mitte kõige viimane RC), Linuxi kerneli 2.6.23 eelväljalase, uus süsteemi logimise deemon Rsyslog ja PulseAudio. Viimase näol on tegemist uue heliserveriga, mis on ühilduv pea kõikide Linuxi helisüsteemidega.

Allikas DistroWatch

PC World on teinud intervjuu Richard Stallmaniga, Free Software Foundationi asutajaga ja GNU projekti eestvedajaga. Intervjuus on uuritud kogu GNU projekti ajalugu, et miks R.Stallmann selle üldse 1983 aastal asutas. Kas ja kuidas suhtub R.Stallamnn Bill Gatesi kirja 1976 aastal, kus avaldati seisukoht, et tarkvara eest tuleb maksta just nagu riistvara eest.
Ka uuriti R.Stallmani käest, mida ta peab olulisemaks GNU projekti puhul, kas suurt kasutajate hulka või suurt arendajate baasi. Stallmani sõnul on mõlemad väga olulised, sest nad ei arenda GNU projekti tarkvara mitte iseendale vaid selleks, et võita kasutajatele vabadus. Seega on mõlemad komponendid väga olulised.
Samas teeb Stallmani murelikuks, et eksisteerib sadu distributsioone, mis sisaldavad endas vähemal või rohkemal määral mitte vaba tarkvara. Kuid vähemalt Ulteo ja gNewSense on täiesti vbad sellest pahest.
Ka täpsustab Stallman, kuidas üldse sai Linuxi kernel üheks osaks GNU operatsioonisüsteemis. Sest 1991 aastal, kui Linus lasi välja esimese Linuxi kerneli, siis selle litsents ei lubanud mingit kommertskasutust. Seega teda ei saanud lugeda vabaks tarkvaraks. Kuid sellegi poolest on Linux ainult kernel ja õige nimi erinevatele distributsioonidele oleks siiski GNU/Linux, sest ilma muude GNU projekti tarkvarata poleks Linux see, mis ta on praegu. Ja mainides ainult Linuxit unustatakse tegelikult ära tohutult paljude inimeste higi ja vaev, mis on pandud GNU projekti komponentide alla. Seda selleks, et tänapäeval saaksid kasutajad nautida Ubuntu, Fedora, Mandrivaja paljude teiste distributsioonide võlusid.
Eraldi on käsitletud ka Linus Torvaldsi ja GNU GPLv3 litsentsi küsimust. Viimases osas on Linus kindlalt veendunud, et Linuxi kernel peaks jääma GPLv2 alla, sest tegu on hea ja lihtsa litsentsiga. Teda ei huvitavat, kuidas tema loomingut kasutatakse ja kas jäävad püsima kõik vaba tarkvara kõige olulisemad vabadused. Just sellel põhjusel ei soovita Stallman järgida Linus Torvaldsi, sest tema seisukohad ei taga vaba tarkvara püsima jäämist.

PC Wordli intervjuus leiate veel paljugi muud huvitavat, mida R.Stallman on öelnud vaba tarkvara ja selle tuleviku väljavaadete kohta.

Allikas PC World.

Varsti ilmuvas openSUSE versioonis 10.3 saab litsentsipiirangutega tarkvara, mida seni pidi ise mööda hoidlaid taga otsima, paigaldada nö. ühe klõpsuga. Veebilehel http://opensuse-community.org/Restricted_Formats/10.3 on antud lingid kahele YaST-i metapaketile: KDE ja GNOME jaoks. Klõps lingil avab YaST-i akna, kus saab täpsemalt valida, milliseid pakette soovitakse paigaldada. Kuna tegemist on beetaversiooniga, ei pruugi praegu kõik veel töötada (pidin ise ka käsitsi siin artiklis esinevaid linke parandama). Täpsemalt saab lugeda siit ja siit.

Technalign andis teada uue Pioneer Explorer 1.1 Serveri valmimisest. tegu on kommuuni toel arendatav serveri distributsiooniga, mis mõeldud huvilistele Linuxi serveriga lähema tutvuse tegemiseks. Explorer Server on LiveCD, mis omab ka paigaldamise võimalust. See muudab lihtsaks kontrolli ja eelneva testimise, et kas üldse sobib seda serverit kasutada. Mis mõneti üllatav on, siis see, et kaasa on pandud KDE nagu kõigil Pioneer Linuxi distributsioonidel. Kasutajatel on küll võimalik see täielikult eemaldada, kuid sellegi poolest on taolise suure ja mahuka graafilise keskonna kaasa panemine serveri distributsioonile küsitav. Serveri administreerimiseks on aga olemas SSH ja Webmin. Kas ka erladi mingi graafiline liides KDE jaoks on - seda pole öeldud. Ka tugiaega pakutakse ainult ühe aasta jooksul. Kuid kuna tegu kommuunile suunatu tootega, siis see vast väga suur probleem pole. Lisaks tasub veel mainida, et Technalign liigub oma Pioneer Exploreri seeriaga Debiani peale, loobudes sellega Ubuntu kasutamisest baasina.

Allikas DistroWatch ja www.tapioneer.com

CLICK-i veebilehel on ilmunud huvtav artikkel Slackware ja Ubuntu võrdluse kohta. Tegelikult ollakse rohkem keskendunud näitamaks,kui palju Sackware erineb siiski Ubuntust ja Debianist. Nende pakettide arv pole võrreldav. Debianil/Ubuntul on umbes 18 000 paketti. Slackwarel kordi vähem (pakutakse umbes 1000 ringis - kuna pole Slackware pole kunagi kasutanud, siis ei saa seda kinnitada - spott). See tähendab, et Slackware kasutajad peavad oma käed tunduvalt mustemaks tegema, kui nad mingit uut tarkvara tahavad lisada. Samas soovitatakse aga siiski põhjalikumalt selle he vanima Linuxi distributsiooniga tutvust teha. Sest kõrvuti mitmetele muudele headele omadustele tasub eraldi ära märkimist ka Slackware kindel ja pikkaaegne tugi, mis võiks ta kõrvutada isegi mitmete väiksemate kommerts distributsioonidega.
Allikas

CLICK