70 huvitavamat tasuta tarkvara
Steven York kirjutas augustis esimese artikli 40 erinevast tasuta saada olevast tarkvarast, mida kasutajatel kindlasti tasuks uurida. See artikkel kujunes vägagi edukaks ja nii kirjutas ta nüüd juba uue artikli, kus juba kajastatud 70 erinevat tasuta tarkvara, mis väärivad tähelepanu. Antud nimekirjas on nii ainult Windowsile sobivaid tarkvarasid, kui ka mitmele platvormile olemasolevaid. Kõik nad on jaotatud ilusti kategooriatesse:* Pildid, piltide töötlus ja graafika
* Kontoritarkvara
* Veeb ja veebiarenduse tarkvara
* Arendustarkvarad
* Operatsioonisüsteemid
* Video mängijad
* Audio
* Anti viirused ja turvalisus
* Alla laadimise haldurid
* Kaughaldus
* Kasulikud rakendused, mis mujale ei sobinud
* Mängud
Seega, kui kellegil on huvi, siis tasub kindlasti vaadata antud artiklit.
Vaadatud 4263 korda • 1 kommentaari • Loe ja kommenteeri
Nagu mõningad juba teavad, siis on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus otsustanud parendada ID kaardi tuge alternatiivsetel operatsioonisüsteemidel. Nüüd on lõpuks asi siis nii kaugele jõudnud, et välja on kuulutatud vastav hange, millest sõltub, kas ja kuidas Eesti ID kaart edaspidi Linuxis töötama hakkab.
openSuse 10.3 on ametlikult välja lastud. Sellest andis teada Novell, kes openSuse arendust koordineerib. Uus versioon sisaldab endas kõige uuemaid Gnome ja KDE versioone, seal hulgas ka KDE4 mõningaid komponente huvilistele. Ka on lisatud OpenOffice.org 2.3 ja uusim AppArmori versioon süsteemi turvalisuse tagamiseks. Ka on kohe kaasas ka MP3 failide toetus, kuid seda küll hetkel ainult Banshee ja Amaroki jaoks, mis on vaikimisi multimeedia mängijad openSuses. Lisaks sellele on loomulikult ka kõik teised rakendused uuendatud oma uusimatele versioonidele. Lähemat infot erinevate muudatuste kohta saate
Singapuris toimunud Gelato Itanium Conference & Expol esines ettekandega ka Randy Hergett, Hewlett-Packardi (HP) vaba tarkvara ja Linuxi arenduse juht. Tema sõnul on Linux valmis enda peale võtma praktiliselt kõik rakendused. Seda isegi kriitilistes lahendustes, kus katkestusi olla ei või. Tema sõnul pole Linuxil turvalisusega küll probleeme, kuigi üks suur firma pidevalt vastupidist püüab väita. Seega ei näe HP mingit põhjust vältida Linuxi kasutamist ettevõtetes.
Puppy Linux on teinud oma arengus suure sammu edasi. Välja on lastud uus versioon 3.00, mille näol on tegemist suure edasisammuga viimasest stabiilsest Puppy versioonist 2.17.1. Kõige tähtsamaks uuenduseks on kindlasti Slakware 12.0 pakettide toetuse lisamine, mis tähendab, et neid on nüüd võimalik Puppysse lisada kerge vaevaga. Ka kõik tähtsamad komponendid on võetud Slakware 12.0 versioonist nagu glibc 2.5, GCC 4.1.2 ja GTK+ 2.10.13. Sega enamus teeke on nüüd Slakwarega ühilduvad. Samuti on täielikult ümber kirjutatud skript, mis kontrollib ja juhib Puppy buutimis protsessi, seadistab Puppy ja pärast lülitab süsteemi välja.