Viimane kokkuvõte ilmus 09.10.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Lisati Ubuntu 7.04-lt 7.10-le uuendamise õpetus artiklisse Versiooni vahetus Ubuntus.
* Lisati õpetus Repositooriumite seadistamine Mandrivale.
* Lisati artikkel Swapi liitmise probleemi lahendus Ubuntus.
* Täiendati artiklit tarkvarast OpenOffice.org.
* Täiendati artiklit Vaba tarkvara ühingud.
* Lisati märge, et juhend 3D desktop on vananenud.
* Täiendati õpetust NVIDIA draiverite installimine Suses openSUSE 10.3 variandiga.
* Täiendati oluliselt artiklit ATI draiverid Susele.
* Täiendati artiklit Multimeedia toe parandamine Suses openSUSE 10.3 variandiga.
* Täiendati oluliselt artiklit 3D desktop openSuses.

Lisaks tehti palju pisemaid täiendusi ja parandusi.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* Ain
* Dragut
* Ingram
* PeTzZz
* Sander85
* Spott
* Zen
* V6sa

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

PS! Palun märkige vikis muudatusi tehes alla kasti, mis sorti muudatus on ning pange linnuke vastavasse kasti, kui tegemist on pisiuuendusega. See lihtsustab oluliselt ülevaadete tegemist ning on abiks ka Pingviini Viki viimaste uuenduste uurijatele/jälgijatele. Täname kõiki, kes seda juba teevad!

Phoronix käivitas nädal tagasi spetsiaalse küsitluse, et uurida välja, millist riistvara, X.org versiooni ja draivereid kasutatakse. Mida kasutajad Linuxi graafika juures kõige rohkem hindavad jne. Praeguseks on küsitlusele vastanud juba üle 10 000 inimese ja avalikustatud on ka esimesed vahekokkuvõtted. Tähtsamateks andmeteks oleksid vast:
Videoadapteri kasutus:
Dedicated - PCI: 5.36%
Dedicated - AGP: 30.39%
Dedicated - PCI-E: 30.82%
Integrated - Desktop: 9.28%
Integrated - Notebook: 24.13%
Videokaardi tootja eelistused:
Intel: 15.17%
ATI: 31.87%
NVIDIA: 48.16%
Matrox: 1.41%
SiS / XGI: 1.61%
Muud: 1.75%
Draiverite eelistused:
Intel: 13.23%
Radeon: 12.89%
ATI fglrx: 18.81%
Avivo: 0.33%
RadeonHD: 0.95%
NVIDIA: 42.22%
NV: 4.51%
Nouveau: 0.72%
VESA: 3.37%
XGI: 0.13%
Muud: 2.79%

Kui kellegil on samuti huvi küsitluses osaleda, siis küsitluse ankeedi leiate siit, mingit registreerimist ei nõuta.

Keda aga praegune vahekokkuvõte rohkem huvitab, siis tasub vaadata kindlasti Phoronixi vastavat artiklit.

Apple on puurist välja lasknud oma uusima operatsioonisüsteemi - Mac OS X 10.5 Leopardi. Uus versioon on nüüdseks saadaval juba kõikjal maailmas ja Apple fännid juba ootavad kannatamatult, millal nende koopia kohale jõuab. Keda lähemalt uus Mac OS X huvitab, siis tasub lugeda vastavat eMugi foorumi teemat, kus uuest Leopardist juttu.

Allikas OSNews

ONLamp.com lehel on ilmunud huvitav Gnome 2.20 ja KDE 3.5 võrdlus. Tegu pole tavapärase võrdlusega, kus püütakse leida parimat aknahaldurit, vaid just on võetud vaatluse alla viimaste versioonide uued omadused ja Gnome ja KDE omavahelised erinevused. Suurt tähelepanu on pööratud Gnome 2.20 uutele võimalustele ja täiustusele, samas on vaadeldud ka KDE 3.5 viimast stabiilset versiooni ja vaadatud tuleviku poole, mida toob endaga kaasa KDE 4.0. Vaatluse alla on võetud ühised omadused ja loomulikult ka millised erinevused on. Millised on kummagi aknahalduri plussid ja miinused. Kogu artikli juures meeldis mulle tema neutraalsus ja just sellel põhjusel soovitan ka teistel seda lugeda. Tegu pole pelgalt tavalise vaidlusega, et kumb siis ikka parem on - kas KDE või Gnome.

Allikas ONLamp.com

Oliver Alexy, Technische Universitat Munchen (TUM) Business Schoolist on uurinud, millised on olnud erinevate firmade open source äristrateegiate kasutusele võtu tulemused. Kuidas on sellele näiteks reageerinud turg ja millistel puhkudel antud samm tasub ennast ära ja millistel mitte. Tema uuringust selgub, et turg on firmade vastavatele teadetele reageerinud väga erinevalt. 1999 ja 2000 aastal andis vastav teade, et mingi firma avab mõne oma toote lähtekoodi, üldjuhul ka positiivse suuna aktsiatele. 2002-2004 asjad enam nii roosilised polnud - turg suhtus avatud lähtekoodisse tunduvalt skeptilisemalt. Praeguseks ollakse taas nö mõõnast üle saadud ja vastavad teated võetakse üldjuhul vastu positiivselt.

Samuti avastas Alexy, et Wall Street võtab tunduvalt paremini vastu neid uudiseid vaba tarkvara arenduse kohta, kus vastava firma eesmärgid on kulude vähendamine ja pikaajalistele teenuste pakkumisele keskendumine. Või siis olukord, kus avatud lähtekood pakub eeliseid näiteks ametlikuks standardiks saamisel. Seega päris tavaline tarkvara firma, kes teatab, et avab mõne oma toote lähtekoodi ja oma tegevust ei põhjenda - midagi positiivset kaasa ei saa finantsturgudelt. Sellises sammus nähakse lihtsalt katset muuta oma toodet populaarsemaks konkurentide omast -samas puudub aga strateegia teenimiseks. Heaks näiteks võib siinkohal tuua vast Xara Xtreme, mille lähtekoodi avamine ei andnud tootjafirmale tegelikult midagi juurde.

Loomulikult võib uurimuse üheks miinuseks tuua, et keskendutud on suurtele ja tuntud firmadele, kes on esindatud avalikel börsidel. Paljude jaoks seostub avatud lähtekood ja vastavad firmad just väiksemate alles alustavate firmadega. Sealsel turul kehtivad teised reeglid. Kuid sellegi poolest tasub antud uurimust lugeda huvilistel, kelle meeltes mõlgub Open Source ärimudeli kasutamine.

Allikas Techdirt

Keegi ei vaidle arvatavasti vastu, et Linuxi kerneli seadmete tuge on vaja parandada. Mida rohkem seadmeid Linuxi all töötab, seda parem. Nii ongi Novellist Greg Kroah-Hartman asunud juhtima projekti, mille eesmärgiks on luua paremad draiverid Linuxile. Antud projekt on osutunud väga edukaks, nimelt on sellega liitunud rohkem kui 300 programmeerijat, kes on valmis oma aega kulutama selleks, et parendada Linuxit. Ja nii ongi esile kerkinud uus probleem - pole lihtsalt piisavalt tööd kohe võtta. Seega kutsutakse nüüd üles rohkem firmasid antud kampaaniaga liituma, et oleks võimalik uusi draivereid luua. Lisaks on paika pandud ka spetsiaalne Viki leht, kuhu saab lisada oma soovitud riistvara. Edasi võetakse juba ühendust vastava tootjaga ja katsutakse saada kokkulepe Linuxile draiverite loomisel. Seega on siin võimalus ka kõigil meie Linuxi kasutajatel oma infot jagada.

Allikas DesktopLinux.com

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) valitsus kinnitas Open Document formaadi (ODF) ametlikuks standardiks. Nimelt lisati ODF Mininimum Interoperability Standards for Information Systems in government (MIOS) määrusesse, mis tähendab, et riigiasutused peavad olema suutelised ODF dokumente kasutama ja ka dokumente vajadusel antud formaadis levitama.
Selleks, et tagada ka ODF formaadi levikut LAV-is on paika pandud kindlad juurutamise etapid. Esimesena tehakse kindlaks, et kõik riigiasutused suudavad lugeda ODF formaadis dokumente. See etapp peaks lõppema 2008 aasta märtsiks. Teise etappina algab kõigi valitsuse dokumentide (määrused, eelnõud jne) ODF formaati või muusse mitteomanduslikusse formaati viimine. Sellega loodetakse toime tulla 2008 aasta lõpuks. Kolmanda etapina peavad kõik sisesed dokumendid olema ODF formaadis, see etapp peaks valmis saama 2009 aasta märtsiks. Ja viimaks , 2009 aastaks peavad kõik riigiasutuste dokumendid olema ODF formaadis.

Loodetavasti võtavad ka teised riigid LAV-ist eeskuju.

Allikas
Tectonic

Peale viit eelväljalaset andis Robert Shingledecker lõpuks teada Damn Small Linux (DSL) 4.0 versiooni valmimisest. Tähtsamateks uuendusteks on kindlasti Linuxi kerneli 2.4.31 kasutuselevõtt vana 2.4.26 asemel. Lisatud on uusi ja täiustatud kerneli mooduleid (cloop, unionfs, ndiswrapper, fuse, madwifi). Failihaldurina on võetud kasutusele DFM, Getting Started skripti on uuendatud, lisaks on uuendatud ka kaasas olevate tarkvarade versioone.

Allikas DistroWatch