Eile kiitis Hollandi parlamendi ülemkoda heaks plaani, millega hakatakse Hollandis juurutama avatud standardeid. Ühtlasi hakatakse aga ka avalike asutusi, kus vähegi võimalik, üle viima vaba tarkvarale. Asutused, kes soovivad jätkata siiski omandusliku tarkvara kasutamist (nagu Microsoft Windows, Office jne) peavad Hollandi majandusministeeriumile esitama ettekande, miks nad ei saa kasutusele võtta vaba tarkvara alternatiive.
2009 aasta jaanuariks peab igal pool, kus võimalik olema juba kasutusel avatud standarditel põhinevad dokumendid.
Hollandi jaoks pole tegu uue sammuga. Juba neli aastat tagasi töötati välja plaanid vaba tarkvara kasutusele võtuks ja hetkel ollakse jõutud nii kaugele, et 47% ajast kasutatakse vaba tarkvara alternatiive ja ka avatud standardite kasutamine on üsna suur. Ehk paistab, et Hollandi jaoks on tegu i-le täpi panemisega, millega viiakse paari aasta jooksul lõpule vaba tarkvara juurutamine.

Allikas heise online

Microsoft on saanud endale nagu näha uue murekivi Euroopas. Nimelt esitas tuntud veebibrauseri tootja Opera Euroopa komisjonile kartellidevastase süüdistuse Microsofti vastu. Selles nõutakse Internet Exploreri eemaldamist Windowsist ja/või alternatiivsete brauserite kaasamist. Lisaks nõutakse, et Microsoft hakkaks asutama maailmas üldtunnustatud avatud veebi standardeid. Mitte looma ja sunniviisiliselt juurutama oma versioone standarditest, mida on tihti tunduvalt keerulisem järgida ja hallata.
Antud süüdistusel on ka tugev Euroopa poolne toetus juba tegelikult olemas. Sisuliselt samades asjades on Microsofti süüdistanud juba ka European Committee for Interoperable Systems (ECIS), kelle sõnul samuti Internet Exploreri kaasamine kahjustab teiste huvisid ja et Microsoft manipuleerib standarditega.
Praegu pole veel teada, kuidas Euroopa komisjon antud süüdistuse menetlusse võtab ja kas üldse võtab. Microsoft on aga juba oma pressiteates teada andnud, et Internet Explorer on olnud Windowsi koostisosa juba 10 aastat ja nemad selles mingit probleemi küll ei näe. Riistvara tootjad, kes paigaldavad Windowsit võivad alati oma äranägemise järgi lisada ka alternatiivseid brausereid. Ka pole Microsofti sõnul neil mingeid probleeme standardite järgimisega.
Eks aeg näitab, mis antud Taaveti ja Koljati võitlusest taas saab. Operal pole see esimene kord Microsoftiga sõidada. Seda on ka varem tehtud, kui Microsoft sulges MSN portaali Opera kasutajatele.

Allikas Groklaw

7 detsember 2007 oli see päev, mis tähistas ametlikult Fedora Core nime kadumist. Nimelt just siis lõppes viimase Fedora Core 6 ametlik tugi. Fedora Core 6 näol oli tegemist viimase Fedora versiooniga, kus olid lahku löödud Red Hati poolt toetatud Core repositoorium ja kommuuni poolt töös hoitud Extras repositoorium. Alates Fedora 7 on mõlemad liidetud ja nii kaotatigi ära nimest Core.
Ühtlasi tuleb aga meelde tuletada, et kõik kasutajad, kes veel Fedora Core 6 peale on jäänud, kaaluksid kiiremas korras oma süsteemi uuendamist. Sest enam uusi vigade parandusi ja turvauuendusi välja ei lasta.

Allikas O'Reilly Linux DevCenter

phpBB meeskond on lõpuks välja lasknud ametlikult uue stabiilse phpBB 3 versiooni, mis kannab koodnime "Gold". Tegu on kaua oodatud versiooniga, mida pikalt arendati ja testiti. Ainuüksi erinevaid eelväljalaskeid oli üsna palju.
Arendamisel on põhiline rõhk pandud turvalisusele ja selleks telliti isegi sõltumatu turvaanalüüs, et veenduda, et uus phpBB3 on tõesti turvaline.

Allikas: PHP Nuke Eesti

Viimane kokkuvõte ilmus 05.12.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Loodi kategooria OS.
* Loodi artikkel saalealast ehk Swap'ist.
* Loodi artikkel tarkvaraplatvormist Java.
* Täiendati artiklit Kernel'i kohta.
* Loodi artikkel SELinux'i kohta.
* Loodi artikkel failihaldur-veebilehitsejast Konqueror.
* Täiendati artiklit GIMP'st.
* Täiendati oluliselt kategooria Mängud lehte.
* Loodi artikkel muusikaformaadist MP3.
* Loodi artikkel Root kasutaja Ubuntus.

Lisaks tehti palju pisemaid täiendusi ja parandusi.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* KristjanS
* Martin1mest
* Spott
* Tux
* Wk

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

PS! Palun märkige vikis muudatusi tehes alla kasti, mis sorti muudatus on ning pange linnuke vastavasse kasti, kui tegemist on pisiuuendusega. See lihtsustab oluliselt ülevaadete tegemist ning on abiks ka Pingviini Viki viimaste uuenduste uurijatele/jälgijatele. Täname kõiki, kes seda juba teevad!

Microsoftil paistab puudus olevat adekvaatsest tagasisidest, miks muidu korraldati kampaania, mille käigus pakuti tasuta Windows Vista Ultimate (32bit/64bit), Microsoft Office Ultimate 2007, Microsoft Money Plus Premiumi, Microsoft Student koos Encarta Premium 2008 ja Microsoft Streets and Trips 2008 tarkvara. Asjal oli ka konks - soovija pidi olema vähemalt 18 aastane USA kodanik ning nõus sellega, et Microsoft võib jälgida programme kasutaja teadmata.

Allikas: minut.ee

LXer lehel on ilmunud huvitav artikkel, kus juureldakse küsimuse üle - kas Linuxi failisüsteemi ähvardab killustumine või mitte. Kasutajad, kes kunagi Windowsiga kokku on puutunud, mäletavad kindlasti vastavat vahendit - "Disk Defragmenter", mida soovitati ikka aeg ajalt tööle panna. Siis huvitav vaadata, kuidas arvuti oma faile jälle tihendab ja kokku tõstab.
Levinud arvamus on, et Linuxi failisüsteemi ei ähvarda killustumine (fragmentation). Nii otsustati teha test Gentoo Linuxiga, et näha kas see ka tõele vastab. Gentoo Linux valiti välja just oma Portage süsteemi tõttu, mille uuendamisel uuendatakse failisüsteemis tuhandeid väikseid faile. Lisaks luuakse palju faile ka pakettide paigaldamisel emerge abil. Seega on üsna tõenäoline, et seal just killustumine võib tekkida.

Testi tulemusi täies mahus me ümber kirjeldama ei hakka. Kuid lühidalt võib öelda - asi siiski nii roosiline pole. Ka Linuxi kettaid ähvardab killustumine. Kuid hoopis teisel moel, kui Windowsis. Kui alguses arvati ja eeldati (ning selle põhjal ka teste hakati läbi viima), et killustumine ähvardab neid alasid, kus palju väikseid faile. Siis peale teste selgus, et see pole nii. Probleemid killustatusega on hoopis suurte failidega, mis üldjuhul asuvad /home kataloogis. Ehk tõesti - sellisel kujul, nagu Windowsis, killustamine Linuxit ei ohusta. Kuid sellegi poolest on soovitav vahest oma failisüsteemile hooldust teha (vastavad juhendid ka antud LXeri artiklis olemas), et suured failid ühte kokku taas saaks.

Allikas LXer

PS: nagu nähtub, siis testiti ReiserFS failisüsteemiga.

Selle nädala openSuse uudiskirjas:
* openSUSE 11.0 Alpha 0
* Uuendatud 10.3+ Live CD testimiseks saadaval
* KDE Four Live 0.8, KDE 4.0 RC2 paketid ja Koffice Alpha6 paketid
* Indonesian openSUSE igaaastane kohtumine
* openSUSE toetajate küsitluse tulemused
* Näpunäidetes: Kuidas vahetada Gnome või KDE välimust, Kickoff menüü, Fondid: Subpixel Hinting

Uue numbri leiate http://en.opensuse.org/OpenSUSE_Weekly_News/3 lingilt.