Uuriks, kuidas Pingviini Webi kasutajatel on häälestatud hiir. Kas programm/kaust avatakse ühe klõpsuga (vaikimisi KDE stiil) või kahe klõpsuga (nagu Windowsis)?

Kõigile Pingviini foorumi uutele ja vanadele Linuxi kasutajatele soovin portaali poolt head vana aasta lõppu ja uue algust.

2007 aasta oli Linuxi jaoks paljuski murranguline. Järjest rohkem inimesi vaatab Microsoft Windowsi asemel teiste operatsioonisüsteemide poole ja üheks tugevaimaks alternatiiviks on kindlasti Linux. Sellel aastal on palju edasi arendatud Ubuntut, mille ühe alamdistributsioonina on aasta lõpus ka laiema avalikuse tähelepanu pälvinud Estobuntu. Kuid ka Fedora, Mandriva ja openSuse oma kommuunidega on palju vaeva näinud ja edasi arenenud. Kuigi Linuxi maailma peetakse väga killustatuks ja mõnes mõttes ta seda ongi. (Erinevaid distributsioone on sadu) Siis hoolimata killustatusele arenevad tegelikult erinevad Linuxi distributsioonid ühiselt edasi. Kui midagi uut ja huvitavat luuakse openSuses, siis varsti kaasatakse see näiteks Fedoras jne. Nii ei eksisteeri aktiivsete distributsioonide vahel siiski suuri erinevusi ja nende areng toimub üsna sarnaselt. Seega pole vaja karta, et Teie töö, mis teete näiteks Ubuntu juures läheb kaotsi ja seda mujal ei kasutata. Kui huvi ja vajadust on, siis Linuxi kommuunid võtavad alati üksteiselt parimaid komponente, et luua parim distributsioon.

Ka tarkvara osas on lõppev aasta toonud suuri edusamme. Kindlasti suur samm edasi tuleb jaanuaris KDE 4.0 väljalaskega, kuid ei ole oma arengus peatunud ka Gnome ega Xfce. Ka Enlightenment on aasta teises pooles aktiivsemaks muutunud. Mozilla on jätkanud oma toodete võidukäiguga ja rekonstrueerib oma organisatsiooni. OpenOffice.org on samuti kiiresti edasi arenenud ja kunagise 1.0 versiooniga ei saa seda enam kuidagi võrrelda. On hea näha, et avatud lähtekoodiga tarkvara, mida on tegelikult väga palju, areng jätkub ja tema kasutamine laieneb. Sest mis saab veelgi meeldivam arendajatele olla, kui nende loomingu kasutajaskond suureneb. Ja kasutajaskond suureneb aasta aastalt.

Seega soovin kõigile head vana aasta lõppu ja uue algust. Uuest aastast loodame, et maailmas jätkub Linuxi levik ja vaba tarkvara kasutamine saab veelgi laiema kasutajaskonna. Lisaks arendame edasi Pingviini portaali ja Vikit, et uutel kasutajatel oleks ikka kuhu oma muredega pöörduda.

Pingviini Web
spott

Arvo Mägi on avaldanud ubuntu.pingviin.org lehel järjekordse uue artikli. Nimelt Estobuntu lühikese ülevaate.

Vana aasta lõpetuseks käivitus Pingviinifoorumis arutelu uue lapsukese Estobuntu üle. Estobuntu on eestikeelne, Kubuntu 7.10 põhinev Linuxi distro, millel LiveCD saab alla laadida Estobuntu kodulehelt. LiveCD-lt arvutit käivitades ilmub KDE töölaud, mille menüüd on valdavalt eestikeelsed, samuti ka veebisirvija Firefoxi menüüd. Kohe on paigaldatud Firefoxi pluginad ja multimeediafailide (mp3, DivX jt) mängimiseks vajalikud kodekid. Paneelil on Konquerori asemel Firefoxi ikoon ja menüüsse on lisatud MPlayer. LiveCD toetab Eesti ID-kaarti.

Antud ülevaadet saate lähemalt lugeda ubuntu.pingviin.org lehelt. Kindlasti tasub lugeda ka teisi Arvo Mägi kirjutisi samal lehel.

Käsi püsti, kes on kuulnud midagi eestlaste endi linuxist! Koolilinux, sedant küll, isegi septembrikuu AM's oli väike kihutusartikkel installeerimaks Marek Laane poolt tõlgitud KDE töölauakeskonda kasutavat ja Mandriva Onel baseeruvat. Aga ISO 9660 spetsifikatsioonil põhivaid pakettide asukohta ei leia ma lihtsalt googeldades. Võib-olla ei oska ma siiani infot otsida, eks proovige ka. Kirjutasin ka Koolilinuxi väljatöötavale grupile ja sealt ei ole ma 3 kuu jooksul vastust saanud. Siiski on nn isod olemas ja isegi ühes ftp-s üleval - sellisele tõdemusele aitas mul jõuda Edmund Laugasson Kaido Kikkase vahendusel, aga kuna kohe-kohe pidavat jõudma installeerimis paketid avaliku serverisse, ei soostunud ma tollal infot jagama ja kõik peab ikka ametlik olema. Nüüd on sellest hetkestki 2 kuud möödas.

Loe edasi

AOL, kes omab hetkel Netscape Navigatori kaubamärki ja õigusi, andis teada, et alates 1 veebruarist 2008 aastast, pole Netscapel enam mingit ametliku tuge ja firma lõpetab sellega tegelemise. Kunagine veebibrauserite hiid, mille kasutajaid oli ligi 90% on praeguseks jõudnud tasemele, kus tema kasutajaid on umbes 0,6% ja see väheneb. Kuna AOL ei ole suutnud Netscapet tema hiilguses taastada ega kuidagi tagasi võita teistele brauseritele kaotatud kasutajaid, siis otsustatigi projekt sulgeda. Kuigi paljude arvates oli Netscape juba ammu surnud ja elas viimasel ajal veel tänu Mozilla koodibaasile edasi.

Netscape kaudumine tähistab ühe ajastu lõppu interneti maailmas. Ajastu, mida teatakse, kui suurt brauserite sõja aega, kui omavahel võitlesid Microsofti Internet Explorer ja Netscape Navigator. Ajad on nüüd muutunud. Tänu Netscapele on meil nüüd Mozilla Firefox oma heade ja halbade omadustega. Samuti on olemas endiselt Internet Explorer, mille arendamisega Microsoft taas tegelema on pidanud hakkama, seda just tänu konkurentide (Firefox) arengule.

Allikas BBC News

PCLinuxOS on peamiselt teada tuntud, kui KDE põhine distributsioon. Sellegi poolest on aga kommuun loonud nüüd ka Gnomel baseeruva versiooni, millest nüüd lasti välja Gnome 2.22 viimase beetaga versioon. Mida siis uut antud versioon endaga kaasa toob. Linuxi kernel 2.6.22.15, GNOME 2.21.2, GNOME kontori rakendused, Firefox 2.0.0.11, Frostwire, Azureus, XMMS, Flash, JRE, palju erinevaid multimeedia rakendusi ja palju muud. Kokku pea 2GB jagu tarkvara, mis kõik ühele LiveCD-le kokku pandud ja loomulikult omab ka kõvakettale paigaldamise võimalust. Lisaks sellele on Synapticu kaudu võimalik paigaldada veel ligi 7000 erinevat paketti. Ka on uus buutimismenüü graafika, uued taustapildid ja vaikimisi välimus. See pidi uue versiooni tegema parimaks out-of-the-box välimusega distributsiooniks.

Allikas DistroWatch

Viimane kokkuvõte ilmus 20.12.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Täiendati distributsiooni Arch Linux tähtsamate käskude osa.
* Loodi õpetus Firefox 3.0 Ubuntus.
* Tehti tekstipõhiseid muudatusi artiklis P2P programmid Ubuntus.

Lisaks tehti mitmeid pisemaid täiendusi ja parandusi.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* KristjanS
* Mihkel
* Spott

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

PS! Paar nädalat tagasi sai aasta sellest ajast, kui hakkasime Pingviini Viki viimastest uuendustest teavitama!

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

PS! Palun märkige vikis muudatusi tehes alla kasti, mis sorti muudatus on ning pange linnuke vastavasse kasti, kui tegemist on pisiuuendusega. See lihtsustab oluliselt ülevaadete tegemist ning on abiks ka Pingviini Viki viimaste uuenduste uurijatele/jälgijatele. Täname kõiki, kes seda juba teevad!

Harju maakohus algatas eile arvutifirma AS Beesting pankrotimenetluse.
Kohus määras Beestingi ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Pankrotihalduril tuleb kohtu määruse kohaselt arestida Beestingi arved ning peatada firma vara suhtes toimuv sundtäitmine.

Kahju, kuid üks vanimaid arvutifirmasid on oma tegevust siis lõpetamas. Isegi sealt nii mõnegi jupi ostnud kunagi.

Allikas Postimees