Ilmunud on järgmine Debiani projekti uudiseid kajastav uudiskiri. Selle numbri peamisteks teemadeks on:
* Debian ja Googles Summer of Code
* Debiani arendus järgmise stabiilse versiooni suunas
* Debiani projekti juhi intervjuu
* debimg - uus tarkvara, mis asendab debian-cd tarkvara
* 19 uue arendaja liitumine Debianiga nädala jooksul
* Debian osaleb Swiss Linux Day 2008 üritusel
* Debian osaleb LinuxTag 2008 üritusel
Lisaks teised Debianiga seotud uudised.
Lähemalt võite juba lugeda FreeSoftNewsi lehelt.

Red Hat andis teada, et New York Stock Exchange (NYSE) Euroopa osa on edukalt lõpetanud oma serverite Linuxi peale kolimise. NYSE Euronext kasutab Red Hat Enterprise Linuxit (RHEL) oma ülitähtsa kauplemissüsteemi serverites. NYSE Eurotexti sõnul valisid nad Linuxi, kuna viimane omab paremat paindlikust, ei ole seotud nii kindlalt mõne firmaga ja võimalus taluda suuri koormuseid. Red Hati valimise põhjuseks oli kindlasti nende korralik tugiteenus ja ka Security-Enhanced Linuxi (SELinux) kasutamine.
Red Hat Linuxi süsteem jookseb hetkel 200 HP ProLiant DL585 nelja protsessoriga serveril ja 400 ProLiant BL 685c blade serveril (labaserver). Lisaks on plaanitud lähima pooleteise aasta jooksul masinaid veel juurde paigaldada.

Red Hat on ka varem valituks osutunud erinevate suursüsteemide ja kriitiliste süsteemide puhul. Hetkel on tegu maailma ühe suurima Linuxi firmaga.

Allikas DesktopLinux

openSUSE arendusega ollakse jõutud nii kaugele, et kasutajateni on toodud uue openSUSE 11.0 versiooni kolmas beeta.

Keda lähemalt uus versioon huvitab, siis juba on avaldatud ka kuvapildid uuest versioonist.
Arendajad tuletavad meelde, et tegu on beetaga ja nii ei sobi ta igapäevaseks kasutamiseks. Küll aga oodatakse julgetelt kasutajatelt, kes uut versiooni testida julgevad, aktiivset tagasisidet ja vigadest teatamist.
Erinevate täiustuste ja muudatuste nimekiri on üsna suur ja selle kohta saate infot juba openSUSE 11.0 beeta 3 enda lehelt.

Allikas FreeSoftNews

Adobe lasi välja Adobe Flash Player 10 esimese beeta Linuxile (lisaks ka Mac OS X-le ja Windowsile). Uus versioon toob endaga kaasa palju erinevaid uuendusi ja täiustusi, kuid kahjuks mitte kõik pole neist saadaval Linuxile. Näiteks puudub Linuxil võimalus luua ja kasutada ise tehtud efekte ja filtreid. Põhjus selles, et kõikide võimaluste ära kasutamiseks peaks kasutama Adobe Pixel Bender tarkvara, mida aga Linuxile pole. Samas on aga lubatud, et osad võimaluse lisatakse Adobe AIR tarkvarasse, mille esimene alfa Linuxile on olemas.

Lähemat infot, mida uut uus Adobe Flash Player endaga kaasa toob ja millised võimalused Linuxi kasutajatele hetkel veel kättesaamatuks jäävad, saate Linux.com lehelt.

Selle nädala openSUSE uudiskirjas:
* Linuxtag 2008 - viimane info
* openSUSE inimesed - Marcus Hüwe
* Lähenev openSUSE 11.0beta3
Lisaks muud openSUSEga seotud teemad. Uue uudiskirja leiate http://en.opensuse.org/OpenSUSE_Weekly_News/22 lingilt.

Olete oodatud allkirjastama Haagi deklaratsiooni, mis sai ka enam-vähem viisakalt eesti keelde pandud (mõningane sõnastuse korrektuur täna hiljem).
http://www.digistan.org/hague-declaration:et
Jutt on siis üleskutsest riigivõimudele, et need kasutaksid avalike teenuste tarbeks ja oma töös vabadele ja avatud digitaalsetele standarditele vastavaid lahendusi.

Välja on lastud uus stabiilne kernel 2.6.25.4, mis sisaldab endas mitmeid erinevaid vigade parandusi. Üks nendest on märgitud ka võimaliku turvariskina.

Täpsem info LWN.net lehelt.

Linspire üks peamiseid tuluartikkleid ja populaarsemaid tooteid on olnud CNR tarkvaraportaal. Selle abil said kunagi Linspire kasutajad endale lihtsalt tarkvara paigaldada ja kommertstarkvara osta. Nüüd on Linspire aga oma haaret laiendanud ja püüab oma positsioone veelgi kindlustada.
Nimelt alates 2007 aastast baseerub Linspire samuti Ubuntul ja sellest hetkest hakati tegema ka koostööd Canonicaliga, laiendamaks CNR teenust ka Ubuntule. Nüüd on aga hakatud ka lisaks Ubuntule toetama ka Ubuntu derivaate, kellest esimeseks (v.a Freespire ja Linspire) on Linux Mint.
Linspire pakub vastavatele distributsioonidele CNR klienti ja portaali/poe kasutamise võimalust, uue tarkvara lisamiseks. Kui Ubuntu või Mint-i kasutaja ostab Linspire poest mõne toote, siis jagatakse saadavat tulu ka vastava distributsiooniga. Seega on ka igati arusaadav, miks nii Ubuntu kui ka Linux Mint Linspiret igati aitavad.
Tegu on nagu näha Linspire strateegiaga, kuidas muutuda tavalisest distribuutorist, tarkvara tugiteenuse pakkujaks. Ja paistab, et tal õnnestub see hästi.

Allikas Linux.com