Palju on räägitud uuest müstilisest Gnome 3.0 versioonist, mille väljatuleku tegeliku aega pole aga senini veel paika pandud. Nüüd on aga nagu näha KDE 4.0 väljatulek pannud lõpuks liigutama ka Gnome arendajad. Hetkel Istanbulis toimuval Gnome arendajate kohtumiselt GUADEC on välja imbunud informatsioon, et Gnome 2.30 saabki uueks Gnome 3.0 versiooniks, kuhu kaasatakse kõik soovitud uuendused.
Arendamisel jätkatakse sama kuu kuulist tsüklit nagu praegu ja selle järgi peaks uus Gnome 3.0 välja tulema 2010 aasta alguses. Antud aeg sobib hästi ka Ubuntule, sest see tähendab, et uuele Ubuntu 10.4 LTS versioonile saab kaasa panna juba uue Gnome.
Olulise uuendusena võetakse ka kasutusele GTK+ 3.0.

Allikas Phoronix

Motorola on välja lasknud oma esimese nutifoni (nimetan nii PDA ja telefoni kooslust, ehk inglise keeles smartphone). Motorola Moto A810 on odavama klassi nutifon, mis omab puutetundliku ekraani, käekirja tundmist, Bluetooth liidest ja palju muud. Operatsioonisüsteemina kasutatakse aga Linuxit.
Internetis saavad kasutajad surfata Opera brauseri abil, lisaks on olemas EDGE toetus. Arvutiga saab ühendada telefoni miniUSB abil. Kuidas tema andmete vahetuse võimalused ka Linuxiga on - seda pole veel teada.

Allikas InformationWeek

Selle nädala openSUSE uudiskirjas:
* openSUSE Build Service 1.0 väljas
* openSUSE päev LinuxWorld Expol
* openSUSE tegijad: Joe Brockmeier
* openSUSE Build Service usalduse kontseptsioon
* John Anderson: Sõltuvuste lahendamine zypperi abil
* Michal Zugec: Võrgu dokumentatsioonist
Uue uudiskirja leiate http://en.opensuse.org/OpenSUSE_Weekly_News/30 lingilt.

Debiani arendajate ja kasutajate seas käib üks omalaadne võistlus. Nimelt on panustatud sellele, millal leitakse Debianist viga, mis hakkab kandma numbrit 500 000. Praeguste hinnangute kohaselt peaks see juhtuma kuskil 9 septembri paiku sellel aastal. See põhineb asjaolul, et viga nr 480 000 leiti 7 mail, viga nr 490 000 aga 9 juulil. Seega kahe kuuga 10000 viga leitud süsteemist.

Kasutajatel ei maksa nüüd nende suurte numbrite pärast muretseda. Nimelt tegutseb Debiani Bugzilla juba 15 aastat ja nüüd jõutakse siis 500 000 numbrini. Lisaks tähendab aktiivne vigade otsimine ka seda, et neid parandatakse ja likvideeritakse - muutes süsteemi aina paremaks ja paremaks.

Kahjuks pole teada, kas ka Microsoftil on mingi andmebaas kõigi Windowsit leitud vigade kohta. Huvitaks, mis numbrit seal kasutusel juba on. Kas samas suurusjärgus, nagu Gatesi varandus hinnanguliselt on....

PS: Lingid ka juurde - viga nr 490 000 ja siin ka ennustusi teinud kasutajate tabel.

Sõltuvalt selle uudise lugemise ajast on sügisel ilmavalgust nägevast Mandriva Linux 2009-st kas kohe ilmumas või juba ilmunud Alpha 2 (Alpha 1 valmis mõne nädala eest, aga paraku selgus, et see oli liiga vigane ja nii seda avalikkuse ette ei lastudki, nii et käesolevat võib samahästi ka esimeseks alfaks pidada...).

Suurimad uuendused võrreldes Mandriva Linux 2008 Springiga:
1) KDE3 kolib lisavõimaluseks, vaikimisi töölauaks saab KDE4 (loomulikult saab valida ka Gnome (see peaks olema alfa 2 peal versioonis 2.23.4) või Xfce või veel millegi muu, see puudutab just KDE-d).
2) Tarkvara paigaldamise taustaprogramm urpmi on saanud tublisti kohendusi, millest üks silmatorkavamaid on nn orbude ehk kunagi paigaldatud (näiteks mõne muu tarkvara sõltuvusena), aga hiljem tarbetuks osutunud tarkvarapakettide valutu eemaldamise võimalus (vastav konkreetne käsk käsureal on urpme --auto-orphans). Samuti on omajagu parandatud paralleelse paigaldamise võimalusi ehk siis tarkvara tsentraalset paigaldamist/uuendamist paljudel masinatel korraga, aga selle kohta ei oska ma kogemuste puududes palju rohkem öelda.
3) uuemate ATI ja nVidia graafikakaartide toetus ja muidugi veel suurema osa tarkvara uusimad versioonid.

Vaadata tasub muidugi ka praeguseks teadaolevate vigade ja puuduste lehekülge http://wiki.mandriva.com/en/2009.0_Errata , kust kõige rohkem tasub rõhutada vast seda, et alfa 2 ei sobi uuendamiseks varasemalt versioonilt, vaid ainult iseseisvaks paigaldamiseks. Eriti uuendamise korral, aga ka iseseisva paigaldamise puhul võib esineda KDE4 töös mitmesuguseid puudusi, mis suurelt osalt esinevad küll ka teistes distrodes ja mida praegu, enne KDE 4.1 ametlikku ilmavalguse nägemist, koostöös kõrvaldatakse (lisaks muidugi uuendamise puhul ilmnevad vead, mis on seotud sellega, et KDE3 väljavahetamine KDE4-ga ei ole sugugi nii lihtne).

Uudise alusmaterjal: http://wiki.mandriva.com/en/2009.0_Alpha_2

ISO-sid võib Eesti ja Eestile lähematesse FTP-hoidlatesse arvatavasti oodata täna, s.t reede õhtuks või laupäevaks sõltuvalt sellest, kui sageli konkreetsed hoidlad end uuendavad.

Ubuntu on ilmunud müüki nüüd ka Best Buy kauplustesse. Pakutakse teda müüa nagu tavalist karbiversiooni tarkvara, sarnaselt Microsofti tarkvarale. Loomulikult pole Ubuntu väljapanek nii edev, kui Windows Vista oma, kuid huvitav on ta siiski.
Marketingi osakond on vaeva näinud ka hüüdlausetega ja nii reklaamitakse Ubuntut karbil järgmiste lausetega (neid tõlkima ei hakanud):
* “Unable to run Windows? Ubuntu is for you!”
* “The end of: -Spyware -Viruses -Crashes -Wasted Time”
Karbi hinnaks on 19,99 USD ja selle hinna sees on Ubuntu plaadid ja vajalik alustaja tugi.

Lähemalt võite vaadata
Linux Loop lehelt, kus ka pildid poe väljapanekust tehtud.

Dan Kaminsky on leidnud ohtliku turvavea erinevates nimeserverites. Ohustatud on kõik tuntumad nimeserverid. Täpsemat infot vea kohta veel avaldatud pole - seda tehakse 30 päeva pärast. Nii nagu mina asjast aru sain on selle abil võimalik kolmandal osapoolel suunata teatud lehe liiklus hoopis mujale - võimaldades nii näiteks isiklike andmeid varastada (kasutaja arvab, et logib sisse hansa.net-i lehele, kuid tegelikult hoopis mujale).
Kõik peamised nimeserverid on lasknud juba välja parandused ja Linuxi distributsioonid (mis peamiselt kasutavad Bind-i) on hakanud samuti välja laskma uuendatud pakette.

Seega, kui Teile pakutakse nimeserveri uuendust, siis paigaldage see kindlast. Ohustatud on Linuxi, Windowsi, Cisco, Suni jne serverid.
Allikas
Linux.com

Populaarne andmebaas PostgreSQL pidas eile oma 12 sünnipäeva. Nimelt 8 juulil 1996 aastal avaldas Marc Fournier esimeses CVS serveris POSTGRES-i koodibaasi, mis võeti aluseks PostgreSQL loomisel.
PostgreSQL juured ulatuvad aga tegelikult veelgi kaugemale. Selle kohta võite lugeda Wikipediast