Ilmunud on 100 number Ubuntu iganädalasest uudiskirjast. Juubelinumbri teemadeks on:
* Ubuntu nädala uudiskirja (UWN) 100 numbri sissejuhatus
* UWN-i praeguste ja endiste autorite pajatused
* Mark Shuttleworth podcast
* Kuidas liituda UWN-i meeskonnaga
* Uus Ubuntu QA meeskond
* Kanditaatide esitamine Ubuntu Tech Board-i
* Alpha 3 tarkvara külmutamine
* Järgmine Ubuntu UDS
* Ubuntu-UK podcast #10
Lisaks ka tavapärased Ubuntu uudiskirja teemad (statistikad, uuendused, regulaarsed kohtumised jne).

Uue uudiskirja leiate Ubuntu kodulehelt

Erinevate Open Source litsentside kasutamine levib järk järgult tarkvara maailmast ka mujale. Creative Commons ongi peamiselt keskendunud raamatutele, graafikale, muusikale ja muudele loometeostele.
Ansambel Radiohead on välja lasknud uus singli "House of Cards", millele on loodud ka korralike effektidega video. Koostöös Googlega avaldati video aga Creative Commons litsentsiga (lähtelinkidelt ei õnnestunud mul hetkel leida täpset litsentsi). Video on loodud erinevate 3D tarkvarade abil ja tänu Open Source litsentsile on võimalik kasutada ka graafikat videost.
Täpsemat infot saate Google Code lehelt.

Allikas OSTATIC

Nähtavasti Asus Eee PC läbilöögist tingituna on Mandriva sõlminud koostöölepingu firmaga EMTEC, kes toob sügisel turule Gdiumi nimelise analoogse aparaadi, millele on paigaldatud Mandriva.
Masina põhiomadused: 10-tolline, lahutus 1024x600, 512 MB RAM, aku neli tundi, kaal 1,1 kg. Masinas on hiinlaste Loongsoni protsessor, mis tagavatki võimalikult pika tööea. Omapärane on see, et masinal puuduvat sisemised salvestusseadmed: operatsioonisüsteem töötab USB-pulga pealt. Selle eelis avaldub eelkõige asutuses, kus on hulk ühesuguseid masinaid - sel juhul saab ühe ja sama G-pulgaga töötada ükspuha millises masinas. Aga G-pulka saavat sama rahumeeli kasutada ka ükspuha millises muus masinas, kus vaid on selle ühendamise võimalus.
Kasutatav Mandriva on spetsiaalselt kohandatud ja nagu Eee-d, iseloomustavat seda ülikiire, sekunditega käivitumine. Lisaks olevat kohendatud töökeskkonda, et see oleks võimalikult kiire, ning kaasa on pandud ka koodekeid, et muusika ja video esitamisega ei tekiks mingeid probleeme.
Hinnaks arvatakse tulevat (Euroopas) umbes 400 eurot ehk siis veidi üle 6000 Eesti krooni.

Teade Mandriva klubi saidil: http://club.mandriva.com/xwiki/bin/view ... anguage=en
Gdiumi sait koos ohtra lisateabega: http://www.gdium.com/

CentOS 5.2 on juba mõnda aega väljas olnud, kuid nüüd on lõpuks avalikuse ette tulnud ka uue CentOS 5.2 i386 LiveCD, mille abil on huvilistel näiteks võimalik uut süsteemi testida. Kes soovib uut LiveCD-d kasutada tavalise tööjaamana, siis neile on kaasas näiteks järgmine tarkvara:
# openoffice.org 2.3.0
# firefox 3.0
# thunderbird 2.0.0
# pidgin 2.3.1
# scribus 1.3.3.2
# xchat 2.6.6
# k3b 0.12.17
# gimp 2.2.13
Kes soovib uut LiveCD-d kasutada erinevateks päästeoperatsioonideks, siis ka neile on mõeldud ja lisatud on:
# memtest86+-1.65
# LVM ja RAID-i seadistus vahendid
# QTParted
# Nmap ja NMapFE
# traceroute
# samba-3.0.28 koos cifs kerneli toega
# System Log Viewer
# GUI Hardware Device Manager
Uue LiveCD võite alla laadida mõnest CentOS-i peeglist:
http://isoredirect.centos.org/centos/5/isos/i386/.

Lähemalt võite veel lugeda ka nende kodulehelt: https://projects.centos.org/trac/livecd/

Allikas: FreeSoftNews

OpenSuse arendajad soovivad oma distributsiooni iga päevaga aina paremaks muuta. Selleks koguvad nad infot kasutajatelt. Nüüd on käivitatud openSUSE 11.0 küsitlus, mille eesmärgiks on uurida kasutajate eelistusi, nende teadmisi jne.
Selleks, et küsitluses osalemine oleks veelgi atraktiivsem, siis on välja pandud osalejatele ka auhinnad - 20 T-särki ja noka mütsi.

Küsitluses osalemiseks ei pea tingimata olema pidev openSUSE kasutaja. Osaleda võivad kõik.
Küsitluse leiate järgnevalt lingilt.

Allikas FreeSoftNews

Üles on kerkinud Linuxi kerneli numeratsiooni küsimus. Nimelt on muutunud segaseks, kuidas uusi versioone välja lastakse ja neile vastavad numbrid antakse.
Lühidalt ajaloost, kuidas see toimus varem:
Esimene stabiilne Linuxi kernel numbriga 1.0.0 lasti välja 1994 märtsil. Arendus jätkus siis 1.1 seeria mittestabiilse kerneliga, mille lõpuks lasti välja uus stabiilne 1.2 versioon 1995 aastal. Peale seda lisati suuri muudatusi ja lasti välja stabiilne 2.0 versioon. Peale seda tuli taas mittestabiilne 2.1 versioon, mille arenduse lõppedes lasti välja 2.2 kernel. Peale 2.2 väljalaset hakkas Linus tegelema juba 2.3 versiooniga, mille valmides sai sellest 2.4.
Ehk on olnud olukord, kus mittestabiilne arendusversioon on paaritu numbriga ja stabiilne versioon paaris numbriga.
Seda kuni 2.6 kernelini, sest nüüd on Linus otsustanud, et selline arendusmudel enam ei toimi ja 2.7 arendust ei käivitata (ehk 2.8 arendusversioon).
Selle asemel on praegu mindud hoopis uut teed, kus numbriks on jäänud 2.6, mille edasised numbrid on muutunud vastavalt uute versioonide lisandumisele. Seega ei näe arendajad enam mõtet vana mudeli juurde tagasi pöördumiseks ja 2.7 versiooni loomiseks.

Selle asemel tuleb hoopis kaalumisele Linuxi kerneli arendajte kokkutulekul, kas võtta kasutusele uus numeratsiooni süsteem. Näiteks mingi kuupäeva põhine vms (näiteks 2008 oleks 2.8 ja siis järgi versiooni number, 2009 oleks 2.9 jne). Eks näis, mida arendajad otsustavad, kuid eeldada võib, et lähiajal mingi muutus Linuxi kerneli versiooni numbrite kasutamisel tuleb. Sest praeguses tempos jätkates muutub tõesti see 2.6 kerneli ees juba mõttetuks.

Allikas Kernel Trap

Eile ilmus Firefox 2.0.0.16, siis täna lasti välja ka uus Firefox 3.0.1. Nii nagu ka 2.0 seeria uus versioon, nii toob ka Firefox 3.0.1 endaga kaasa mitmeid erinevaid vigade parandusi ja täiustusi. Parandatud on mitu turvaviga, parandatud on Firefoxi stabiilsust, parandatud on SSL sertifikaatide eelistusega seotud probleem, Linuxi kasutajate jaoks on ka parandatud viga, kus PPP ühenduse puhul Firefox käivitus alati offline staatuses.
Lähemalt saate sisse viidud muudatuste kohta lugeda http://www.mozilla.com/en-US/firefox/3.0.1/releasenotes/ lehelt.

Allikas FreeSoftNews

Mozilla jätkab Firefox 2.0 seeria hooldusväljalasetega kuni selle aasta lõpuni. Peale seda soovitatakse kõigil Firefoxi kasutajatel uuendada oma brauser Firefox 3 peale.
Uus versioon toob endaga kaasa mitmeid vigade parandusi ja väiksemaid täiustusi. Kõigil kasutajatel soovitatakse esimesel võimalusel uus versioon kasutusele võtta.
Täpsemalt sisse viidud muudatuste kohta saate lugeda http://www.mozilla.com/firefox/2.0.0.16/releasenotes/ lehelt.

Allikas FreeSoftNews