KDE meeskond kutusb oma fänne ja huvilisi testima uut KDE 4.2.0 esimest beetat. Koodnimeks on uuele beetale pandud "Caterpillar".
Väljatuleku teates on üsna pikk nimekiri uuendustest, mis on sisse viidud. Peamiselt erinevad välimust ja graafikat puudutavad muudatused, mis KDE kasutamise veelgi mugavamaks muudavad. Samuti on uuendatud ja täiendatud paljusid KDE-ga kaasas käivaid rakendusi. Nagu näiteks PowerDevil, Ark, KWrite jne.

Kõigilt, kes soovivad kaasa aidata uue KDE testimisel, neilt oodatakse aktiivset tagasisidet arendajatele.

Allikas KDE.org

SCO oli firma, mis kaebas kohtusse paljud Linuxi firmad, süüdistades neid oma intellektuaalse omandi õiguste rikkumises. SCO süüdistas, et Linux sisaldab nende UNIX-i koodi ja Linuxi näol on tegemist UNIX-i ebaseadusliku klooniga. Nii kaebas SCO kohtusse sellised suurfirmad nagu Red Hati, Novelli, IBM-i jne. Rünnaku alla sattusid nii Linuxi distribuutorid kui ka Linuxi kasutajad.
Sisuliselt loobus SCO oma toodete arendusest ja suunas suurema osa oma ressursse kohtuvaidlustesse, lootuses sealt suuri valurahasid nõuda.

Kuid plaanid ei läinud nii nagu sooviti. Kõige olulisemaks ja suurimaks kohtuvaidluseks sai aga Novelli SCO kohtuvaidlus. Kohtuvaidlus võttis mitmeid huvitavaid pöördeid ja SCO seljatati kohtus täielikult. Viimase kohtuistungi tulemusena tuleb SCO-l maksta Novellile 2,54 miljonit USD pluss kohtukulud ja intressid. SCO seis on juba sellest aastast nii halb, et käivitatud on pankroti menetlus ja on kahtlane, kas SCO suudab üldse Novellile kohtu kaudu välja mõistetud raha ära maksta.

Seoses Novellile kaotusega ja SCO pankrotiohuga lõpetati ka SCO ja IBM-i vaheline vaidlus, mis omakorda tähendab ka Red Hati kohtusaaga lõppu (viimane patati, kuni IBM-i ja SCO kohtulahendi selgumiseni).

Lõpetuseks võib nüüd öelda, et SCO - firma, kes kollitas Linuxi kasutajaid ja ähvardas neid kohtuga vaagub oma viimaseid hingetõmbeid.


Allikas ars technica

Lisaks tasuks kindlasti lugeda ka Wikipedia SCO lehte.

iTWire lehel avastasin ühe huvitava artikli Linuxi kasutajate evolutsioonist. Ehk kuidas areneb üks kasutaja, kes kasutab Linuxit.
Loomulikult on tegu üldistusega ja see ei kehti kõigi kohta, kuid Pingviini foorumi ja ka varasemalt HinnaVaatluse foorumi Linuxi teemasid jälgides on sarnasused olemas. Toon siinkohal ära lühikirjeldused kasutajatest, täpsemalt võib juba iga üks lugeda iTWire lehelt.

* Esimene tase - kasutajad, kes on hakanud kasutama Linuxit. Enamasti kasutavad nad dual boot süsteemi. Kuna nende peamiseks Linuxi kasutamise põhjuseks on soov massist erineda, siis ei ole nad ka täiesti kindlad oma otsuses. Selle grupi üheks tunnuseks on kasutajate äärmine Linuxi promomine kõikvõimalikes kohtades ja aktiivne Windowsi maha tegemine. Kuigi nende teadmised ei võimalda neil täielikult Linuxit kasutada. Suur enamus kasutajaid jääbki tegelikult esimesele tasemele või pöörduvad üldse lõpuks vaikselt Windowsi juurde.

* Teine tase - kasutajad, kes on lõpuks endale Linuxi selgeks saanud. Need kasutajad osalevad aktiivselt erinevatl Linuxi installfestidel, promovad seda endiselt (kuid juba vaiksemas toonis) Linuxit ja osalevad erinevate Linuxi kasutajagruppide töös. Windowsit kasutatakse väikselt harva edasi mõne spetsiifilise asja jaoks.

* Kolmas tase - edasijõudnud Linuxi kasutajad, kes teavad Linuxi plusse ja miinuseid. Enamasti nad kasutavad Linuxit just tema plusside tõttu ja kui on ka mõned miinused, siis nad lepivad sellega rahulikult ja on valmis ka mõndadest asjadest loobuma. Nad on loobunud aktiivsest Linuxi promomisest ja kasutajate "ümber koolitamisest". Teisi kasutajaid aitavad nad ainult nii palju, kui palju need tahavad.

* Neljas tase on juba tõsised Linuxi gurud, kes käsurida kogu aeg kasutavad ja kõigi teiste suhtes üleolevalt suhtuvad. Nad on iseendasse tõmbunud ja suhtlevad maailmaga peamiselt erinevate meilinglistide kaudu.

Kas ei tule tuttavad mõned kasutajad ette?

Ise tunnen, et oleks nagu kolmandasse tasemesse jõudnud - vähemalt see kirjeldus vastab vast kõige paremini minule.

Allikas iTWire

Red Hat ja Fedora Project andsit teada uue Fedora 10 valmimisest. Ligi 17 000 inimest andsid oma panuse uue Fedora 10 valmistamiseks ja arendamiskes. Peamisteks uuendusteks on Plymouth graafilise buutimishalduri kasutusele võtt, mis peaks kiirendama ka buutimist. Lisaks on loomulikult parandatud ka riistvara tuge ja näiteks eriti veebikaamerate toetust ja printerite tuge. Fedora 9 esimest korda lisatud PackageKit on samuti ikka olemas ja tema tähtsus tarkvara haldurina aina tõuseb. Võrgu poolelt on lisatud NetworkManageri võrgu jagamise toetus, mis võimaldab nüüd lihtsalt näiteks läptopi kasutajatel oma traadita võrku edasi jagada teistele seadmetele. Lisaks on loomulikult kaasas juba uus OpenOffice.org 3.0 ja GNOME 2.24.1.

Paljude arvates pakub Fedora suurt konkurentsi Ubuntule. Ka isiklikult on mul sama tunne, kuid miinuseks minu silmis on Fedora lühem tugiperiood ja LTS versioonide puudumine.

Allikas FreeSoftNews

TuxMobil on suurim Linuxi ja mobiilse riistvara (läptopid, pihuarvutid jne) portaal, kus nüüd üle 8000 erineva ülevaate paigalduste kohta. Sellega on TuxMobil muutunud väga heaks abivahendiks nendele kasutajatele, kes paigaldavad oma läptopile erinevaid Linuxi distributsioone. Kajastatud on pea kõik suurimad distributsioonid ja andmebaas sisaldab endas enamuste suurimate tootjate läptopide kohta infot. Lisaks saab sealt infot, kuidas tööle saada näiteks erinevad lisaseadmed oma läptopil nagu WLAN, IrDA, BlueTooth jne.

TuxMobil asub endiselt samal aadressil (peaks sellel samal aadressil eksisteerima juba alates 1997 aastast) [aegunud viide]

Allikas FreeSoftNews

Avatud dokumendiformaadid blogi teatab, et ODF (OpenDocument) failiformaat on jõudnud lõpuks äramärkimiseni ka Eesti Vabariigi seadusandluses. Nimelt sätestab Justiitsministri 22. juuli 2008. a määrus nr 40 "Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord" failivormingud, milles määruse haldusalas mainitud dokumente esitada võib:

§ 2. Digitaalsete dokumentide vormistamise nõuded
(1) Digitaalne dokument vormistatakse ühes alljärgnevas vormingus:
1) vormindamata tekst, failinime laiend txt);
2) RTF (Rich Text Format, failinime laiend rtf);
3) PDF (Adobe Portable Document Format, failinime laiend pdf);
4) ODF (Open Document Format, failinime laiend odt).

Tuleb au anda Justiitsministeeriumile, kes vaatamata survele (vt. näiteks Riigiprokuratuuri kirja Hr. Rein Langile 11.07.2008 nr RP-1-8/08/1292) ei lisanud sinna nimekirja Microsofti kinnist DOC failivormingut.

SME Server, spetsiaalne serveritele mõeldud CentOS-il baseeruv distributsioon on nüüd valmis saanud uue versiooni - 7.4. Uus versioon baseerub CentOS 4.7 versioonil. Teisteks peamisteks uuendusteks on dar-i kasutusele võtt varukoopiateks. UTF-8 peamise kodeeringuna kasutamine ja uute keelte lisamine. Parandatud on ka palju erinevaid avastatud vigu ja seoses sellega soovitatakse kõigil SME Serveri kasutajatel uuendada esimesel võimalusel oma versioon uusimale.

SME Server on spetsiaalne väikefirmadele mõeldud distributsioon, mis kohe peale paigaldust on võimeline töötama failiserveri, meiliserveri, tulemüüri jne serverina.

Allikas DistroWatch

Linux From Scratch (LFS) kommuun andis teada uue 6.4 versiooni valmimisest. Peamiseks uuenduseks on Linux-2.6.27.4, GCC-4.3.2, Glibc-2.8 ja paljude lisatarkvarade uuendused. Lisaks on täiustatud ka juhendeid ja tegevuste kirjeldusi, et LFS-i loomine veelgi lihtsam oleks.
LFS raamatut on võimalik endale alla laadida või siis ka onlines lugeda.

Kes veel ei tea, siis LFS pole mitte tavaline Linuxi distributsioon vaid sisuliselt raamat, mis õpetab, kuidas luua Linuxi distributsiooni käsitsi.

Allikas FreeSoftNews