Juba mõnda kuud prantsuskeelsetele kasutajatele kättesaadav olnud ideepank on nüüd olemas ka ingliskeelse liidesega ehk siis n-ö maailmale avatud. Mõeldud on asi ideede kogumiseks, mida ja kuidas Mandrivas paremaks teha - esimeses lähenduses muidugi sügisel ilmuvas Mandriva Linux 2010-s, aga on peaaegu kindel, et kui ideid vähegi koguneb, ei jõuta ega olekski võimalik neid kõiki realiseerida, nii et võib loota, et sellest kujuneb pikemaajalisem projekt.
Leheküljel ringi liikuda ning ideid uurida saavad kõik vabalt, aga enda idee väljapakkumiseks peab siiski ennast sisse logima. See on lihtne neile, kellel on juba my.mandriva.com konto, teistel tuleb end registreerida, mis ei ole ka sugugi üle jõu käiv üritus.

Ahjaa, aadress siis ka ikka: http://ideas.mandriva.com/en/idees/

3Dnews.ee lehel leidub pikem selle teemaline jutt.

Arvestades Linux´i-kasutajate reaktsiooni (vene keeles, sest ingliskeelsele sissekandele pole senini mingit tagasisidet) Kaspersky Lab´i blogis eelnevalt avaldatud sissekande kohta, mille ka meie omas usinuses teile vahendasime, oleks loogiline mainitud näidet põhjalikumalt uurida, seda enam, et hiljuti saabus Kaspersky Lab´i Trojan-Dropper.Linux.Prl uus modifikatsioon.


LINK: http://www.3dnews.ee/est/news/ja_jalle_ ... valisusest

Pärast üle kolme aasta kestnud arendust on lõpuks ilmavalgust näinud kontoritööpaketi KOffice uus versioon 2.0.0. Enne seda, kui veidi tutvustada, tuleks öelda kaks hoiatavat märkust:
1) Nagu KDE 4.0 puhul, hoiatatakse ka KOffice 2.0 puhul, et tegemist on eelkõige arendajatele, mitte lõppkasutajatele mõeldud versiooniga. Ehk siis teisisõnu n-ö kindla ja fikseeritud platvormiga, mille peale ehitada üles tõhus süsteem. Viimast võib oodata Koffice 2.1/2.2 kujul.
2) Peamiselt tööjõunappuse, aga ka selle tõttu, et ühena esimestest, kui isegi mitte kõige esimesena mindi KOffice'is üle OpenDocumenti standardile, ei ole seatud omaette eesmärgiks olla ühilduv Microsoft Office'i toodetega ja vormingutega, küll aga teostada võimalikult täielikult ja hästi OpenDocumenti standardit. Nii et kui kellelegi on väga oluline tõrgeteta suhtlus isikutega, kes mis tahes põhjusel kasutavad MS Office'i tooteid, siis on KOffice'i asemel mõttekam kasutada OpenOffice.org-i või teisi tooteid.

Lühidalt siis sellest, mida uut KOffice2 kaasa toob.
1) 2.0 koosseisu kuuluvad järgmised rakendused:
a) KWord - tekstitöötlus
b) KSpread - tabelarvutus
c) KPresenter - esitlused
d) KPlato - projektihaldus
e) Karbon - vektorgraafika
f) Krita - rastergraafika
Diagrammirakendus KChart on saadaval niinimetatud kujundina, s.t. diagramme saab lisada, töödelda jne kõigis mainitud rakendustes. Andmebaasirakendus Kexi ja valemikujund peaksid lootuste kohaselt olema kasutuskõlblikud KOffice 2.1 ajaks. Vooskeemide rakenduse Kivio tulevik on tume, sest selle kallal ei tööta praegu kedagi.
2) KOffice2 puhul on eri rakendused väga tugevasti omavahel lõimitud niinimetatud helbetehnoloogia (Flake) abil. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et reeglina saab mis tahes rakendust kujundina kasutada mis tahes teise rakenduse sees.
3) Kõigil rakendustel on ühesugune kujundus: keskel tööala, vasakul kitsas külgriba tööriistade valikuks ning paremal veidi laiem külgriba nende tööriistade valikutega.
4) Nagu juba mainitud, toetavad KOffice'i rakendused natiivselt OpenDocumenti vorminguid. Üldjuhul tähendab see väga head ühilduvust näiteks OpenOffice.org-iga (kuigi esineb ka mõningaid ebakõlasid, mis peamieslt on tingitud sellest, et KOffice ja OpenOffice on OpenDocumenti standardit erinevalt rakendanud).
5) Täiemahulist kontoritööpaketti on väga raske lühidalt kirjeldada, sestap tasuks igaühel endal uurida, mida ja kuidas seal teha saab. Mõned rohkem ääremärkused siinkohal:
a) KWord on mõnevõrra teistsugune tekstitöötlusrakendus kui näiteks Microsoft Word või OpenOffice.org Writer, sarnanedes pigem küljendusrakendustega selle poolest, et materjali organiseerimiseks kasutatakse reeglipäraselt "raame" ehk paneele.
b) Krita on vahest üks paremaid vaba tarkvara joonistamisrakendusi. Vähemalt GIMPi kõrval, kui isegi mitte sellest eespool (see võib muidugi olla ka maitseküsimus).
c) Kindlasti huvipakkuv on projektihalduse rakenduse KPlato kaasamine, ehkki ma ise ei oska selle kohta suurt midagi öelda. Aga kontoritöös läheb seda arvatavasti vaja küll.
d) KPresenter ja KSpread on suhteliselt tavapärased rakendused, erinemata põhimõtteliselt vastavatest MS Office'i või OOO rakendustest (vähemalt minu arvates, aga kui erinevad, siis võin vabanduseks öelda, et esitlused ja tabelarvutus on valdkonnad, millega ma olen äärmiselt vähe kokku puutunud ).

Uudise allikas: [aegunud viide]

Ubuntu taga seisev firma Canonical andis teada, et alustas Ubuntu Server Editioni koolituste pakkumisega huvilistele. Huvilistele pakutakse nii online koolitust kui ka traditsioonilist koolitust. Canonicali testkursused on olnud väga populaarsed ja enamus kohti on reserveerinud erinevad firmad, kes Ubuntut oma firmas kasutavad.

Tegu on järgmise sammuga Canonicali puhul, millega püütakse serveri versiooni ümber luua oma korralik kasutajate/pakkujate ring nagu seda on Red Hatil. Ehk ring, mis hõlmab IT spetsialiste, kasutajaid, arendajaid ja riistvara pakkujaid.

Allikas WorksWithU

Sellel nädalavahetusel - laupäeval toimub esimene Linuxi kevadfestival Tallinnas IT Kolledžis, auditooriumis nr 314 Raja 4c, Tallinn.

Lisan siia ka ürituse päevakava.

Päeva teema:
Eestikeelne arvutikeskkond Linuxsis, üks võimalus toetada eesti keele säilimist kultuurkeelena.

Päevakava


9.30-10.00 Kogunemine ja võistkondade moodustamine,
10.00-10.15 Festivalil avamine,
10.15-10.30 IT Kolledži tutvustus, Kaido Kikkas
10.30- 12.00 Esimene võistlusvoor: eestikeelsete Linuxite paigaldamine vanematele arvutitele,
11.00-12.00 Eestikeelsete Linuxite üldtutvustus: „Kogu tõde Linuxsist“ Jaanus Ojangu
12.00-12.30 Esimese võistlusvooru tulemuste hindamine
12.30-13-00 Vaheaeg (lõunapaus, vestlused gruppides)
13.00-15.00 Teine võistlusvoor: Linuxite paigaldamine pisisülearvutitele (netbookid)
13.15-14.00 Tarkavara eestindamisest eestis, vabatahtlike ennastsalgav harrastus
14.00-15.00 Eestikeelse arvutikasutuse tähtsusest Eesti kultuuris ja selle säilimises.

14.30-15.00 ID kaart ja Linux
15.00-15.30 Teise võistlusvooru tulemuste hindamine.
15.30-16.00 Eesti keel ja rahvuslikkus, julgus olla eestikeelne.
Tarmo Kruusimäe (Kojamees) Tallinna Linna Volikogu liige
16.00-16.30 Kolmas võistlusvoor: Kauneima kujundusega ja parima eesti keelega arvuti väljaselgitamine.

16.30-17.00 Võitjate autasustamine ja osalejate tänamine. Päevase osa lõpetamine

18.00-... Päeva kokkuvõte pubis.

Üritus on KÕIGILE TASUTA!!!

Pühapäeval, 31. mail 2009 korraldavad MTÜ WiFi.ee ja Rapla Vesiroosi Gümnaasium (edaspidi RVG) WiFi orienteerumise võistluse kooli ümbruses oleval terviserajal. Registreerumine veebis ja kohapeal. Tegemist on unikaalse võistlusega vabariigis, mis toimub kolmandat korda. Esimene kord toimus see 2005.a. Viljandis, teist korda 2008.a. Vesiroosi tervisepargis ja nüüd on kolmas kord.

WiFi orienteerumine on sportlik võistlus, mis on sarnane orienteerumisvõistlusele kus tegemist on vastupidavusspordialaga kus võistlejad jooksevad maastikul, kasutades navigeerimiseks kaarti ja
kompassi ning tuleb etteantud järjekorras läbida kontrollpunktid. Kuid WiFi orienteerumisel on kontrollpunktide asemel WiFi tugijaamad, mille levialad tuleb võistlejatel üles leida ja nende levialade nimed (SSID) koos leidmise kellaajaga üles märkida ning finišisse tuua.

Ürituse ajakava
11:30 soojendus (eetri kuulamine, suunavõtt, rajaga tutvumine)
12:00 võistluste algus
* Peale võistlust toimub RVG arvutiklassis WiFi töötuba – vahetatakse kogemusi ja oskusteavet.
* Varustuseks kõlbab iga seade, mis suudab kuvada 2,4 GHz saatja nime ehk SSID.
* Vanusepiire pole.
* Arvestust peetakse eraldi sülearvutite ja väiksemate seadmete vahel.
* Ürituse arutelu toimub WiFi.ee foorumis.
* Toitlustamine Arturi Trahteri poolt
* Kohal ka TV3 võttegrupp
* Loe lisaks, mis on wardriving

Orienteerumine lõpeb hiljemalt 15.00 kuid võib ka varem lõppeda. Peale orienteerumise lõppu alustame töötoaga RVG arvutiklassis.

WiFi töötoa teemad
* iPhone ja Airport Express WiFi tarvis. Veljo Haamer
* Ubiquity Bullet, mis mürsk see on? Veljo Haamer
* Wardriving relvad ja nende kasutamine. Veljo Haamer
* WiFi turvalisus. Janno Kuus
* Linux ja WiFi tööriistad. Edmund Laugasson

Üritus lõpeb hiljemalt 18.00

Lisainfo aadressil http://wifi.rvg.edu.ee/?WiFi_orienteerumine

WikiPedia andis teada, et viib sisse muudatuse oma avaldiste litsentsitingimustesse. Kuni praeguse hetkeni on WikiPedia peamiseks litsentsiks olnud GNU GFDL. Kuid viimane litsents sisaldab endas mitmeid punkte, mis pole meelepärased WikiPedia kasutajatele. Uuendusena võetakse lisaks GFDL litsentsile kasutusele ka "Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0" litsents (CC-BY-SA). Selle poolt hääletas üle 70% 17 000 WikiPedia autorist.
Kaks peamist põhjust, miks uus litsents lisati on:
* Creative Commons litsentsi väga suur populaarsus, mis siiski ei lubanud selle litsentsi all olevaid tekste kasutada WikiPedias, kuna ta ei ühildu GFDL-iga.
* GFDL-i nõue lisada igale poole GFDL-i täistekst
Kasutajatel on edaspidi võimalik jääda kahe litsentsi juurde või valida ainult CC-BY-SA kaitse. Ainult GFDL-i artikleid enam avaldada ei saa.

Allikas H-online
Lähemat infot saate ka WikiMedia lehelt.

Tere,

tegin algajatele Ubuntu kasutajatele väikese õpetuse:

http://ubuntust.blogspot.com


Loodan, et on kasu