| Autor |
Sõnum |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Just "kohta" kasutamine viitab väga ilmselt kantseliidile: "info Peetri kohta" on tüüpiline kantseliidi näide, tavalises eesti keeles kõlab see "Peetri info" (just nimelt sellise mitmeti tõlgendatavana, mis kantseliidis ei ole vähemalt soositav või on lausa lubamatu). |
"Peetri info" ongi ebasoositav, aga mitte ainult kantseliidis, vaid ka täiesti tavalises eesti keeles. näiteks...
"politseinik sai lastelt kogu informatsiooni Peetrist" või "kogu info Peetri kohta" versus "politseinik sai lastelt kogu Peetri info".
kumb on normaalne? mitte iga "kohta" pole kantseliidi tunnus. pealegi ei pušši ma seda "kohta", see on sekundaardne seletav variant. mõnikord pole seestütlev lihtsalt kohane.
lisaks sellele on "kättesaamise kinnitusega" lood keerulisemad, sest tegu pole moodustisega nimi + nimisõna, vaid seal on kaks erinevat verbaalsubstantiivi tuletist, millel on oma seos verbi vormiga ja seega tuleks veel eriti arvestada nende verbide kasutamisega normaalses kõnes mitte lisada neid omastavat käänet kasutades üksteise otsa nagu suvalisi nimesid/nimisõnu.
mingi vana luulepõimikust vinüülplaat tuleb silme ette. pealkiri oli vist "kuuldus liblikaväljade puhkemisest". kui see sõnastada kantseliidiks, siis oleks "liblikaväljade puhkemise kuuldus"... (vrd "kättesaamise kinnitus") no ma ei tea, siin pole ju mingit küsimust, et kumb on korrektne!
|
|
|
|
|
|
|
  |
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Ära demagoogitse! Erinevates konstruktsioonides ongi erinevad kasutusvõimalused. Sinu näidetest on esimene (Peetrist) n-ö tavakeelne, teine (Peetri kohta) kantseliitlik ja kolmas variant hoopis teise tähendusega (siin on see lausest tulenevalt "Peetrile kuuluv info", samas kui eraldiseisev "Peetri info" võib tähendada mitut asja ja nii seda ka tavakeeles kasutatakse - muide, isegi kantseliidi kasutajad küll võivad kirjutada "see on info Peetri kohta", aga annavad ikka kausta selle infoga üle sõnadega "see on Peetri info").
Ja mis puutub siia see, et on "kaks erinevat verbaalsubstantiivi"? "Kättesaamise kinnitus" on igas mõttes korrektne väljend, olgu grammatiliselt või semantiliselt, selliseid väljendeid on nii et tapab ja neid saab kasutada ja kasutataksegi nagu tavalisi nimisõnu.
Ja lõpus on jälle ehtne demagoogia. Ehkki eesti keel on üsna vaba lause ülesehitusega, on siiski ka meie keeles mõnes kohas nõutavad teatud rektsioonid. Nii nõuab "kuuldus" seestütlevat (või sedasamust "kohta"), mistõttu seda ei saa võrrelda kinnitusega, millel sellist kindlat nõuet ei ole (mõnes kohas võib see olla vajalik või vähemalt mõttekas, aga see ei ole nii otseselt kohustuslik nagu kuulduse puhul). (Ja muidugi võib ka öelda, et "liblikaväljade puhkemise kuuldus" ei esinda ka kuidagi kantseliiti)
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Ära demagoogitse! |
no ma tõin vähemalt konkreetsed näited, pole see nii demagoogiline midagi...
põhimõtteliselt ongi nii, et kaks sõna võib igatmoodi kokku panna ja ütelda, et kõik on okei ja kõik räägivadki niimoodi ja neid kasutataksegi nagu tavalisi nimisõnu, aga normaalses seotud lauses on mõned asjad veidrad. "töötab" ju peaaegu kõik, mida on võimalik väiksemagi mõttega välja ütelda, aga mõni väljend on korrektsem ja täpsem. ja "Peetri kohta" pole kantseliitlik "Peetri info" aga on kantseliitsläng, nt küsimus "mille kohta see käis?" pole kuidagi kantseliitlik. küsimus on väljenduse ökonoomsuses ja elegantsuses. ja ka intelligentsuses.
| Qilaq kirjutas: | | Nii nõuab "kuuldus" seestütlevat (või sedasamust "kohta"), mistõttu seda ei saa võrrelda kinnitusega, millel sellist kindlat nõuet ei ole (mõnes kohas võib see olla vajalik või vähemalt mõttekas, aga see ei ole nii otseselt kohustuslik nagu kuulduse puhul). |
polegi kohustuslik. ka kuulduse puhul pole, aru on saada ka teisiti.
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Ma võin veel kord korrata: väljend "info Peetri kohta" on selgelt kantseliidi näide. "Peetri info" ei ole mitte kantseliitsläng, vaid tavaline keelekasutus. Kantseliidi ja tavakeele üks vahest suuremaid erinevusi ongi see, et tavakeel võib endale lubada mitmetimõistetavust väljarebitud fraaside korral, sest see toimib nagunii kontekstis; kantseliit samas seab eesmärgiks võimalikult ühese mõistetavuse nii kontekstis kui ka kontekstist väljarebituna.
Jah, "kinnituse" puhul pole selget rektsiooni, see võib tekkida vastavalt konkreetsest kasutusest. "Kuulduse" puhul ei jäta ÕS just palju valida, täiesti selgelt nõuab see seestütlevat käänet või siis alistava osalause kasutamist ("kuuldus, et").
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Ma võin veel kord korrata: väljend "info Peetri kohta" on selgelt kantseliidi näide. |
no kust sa seda võtad?! äkki viitad mingile allikale! mina ei leia kuskilt viidet (ja loogiliselt võttes ei peakski leidma), et selline "kohta" kasutus oleks kantseliit, see on 100% normaalne eesti keel. küll oleks kantseliidi näideteks "allkirjastamine Peetri poolt" või "seaduse läbi karistamine", aga seda mitte "poolt"/"läbi", vaid hoopis nimisõnastatud vormide, eriti verbaalsubstantiivide kasutamise tõttu, nt mõlemad -mine sõnad minu näidetes, mis tingivadki poolt/läbi ekspluateerimise. poolt ja läbi on iseenesest seal pigem germanismid kui otsene kantseliidi tunnus.
pigem on probleem "osas" kasutmisega seal, kus peaks olema "kohta". nt "info Peetri osas" oleks laidetav. "kohta" on aga täiesti bueno. vt selle "kohta" nt bürokraatia tõlkimisega igapäevaselt tegelevate isikute endi koostatud käsiraamatut!
| Qilaq kirjutas: | | kantseliit samas seab eesmärgiks võimalikult ühese mõistetavuse nii kontekstis kui ka kontekstist väljarebituna.
|
kantseliidi teine tunnus on veel see, et moodustatakse fraase, mis ei oma normaalse keelekasutuse raames tähendust. vähemalt niimoodi määratleti seda minu mäletamist mööda TÜ eesti keele stilistika loengus... (kantseliidi märksõnad: mine-vormid, grammatiliselt absurdsed kombinatsioonid, nimisõnade pririoteerimine, kunstlik ametliku mulje jätmine, kui tegelikult midagi ütelda pole) "Peetri info" on selle "kohta" hea näide, kuna on grammatiliselt absurdne (juhul kui info on tegelikult Peetri kohta). kuigi see on veel lihtne variant võrreldes "kättesaamise kinnitusega".
p. s. google chrome kasutab ka "vahekaarti". jälle ühed lollpead?
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Loomulikult on see 100% normaalne eesti keel! Või tahad sa väita, et kantseliit ei ole normaalne eesti keel? Et eesti keel on ainult matside (kõne)keel ega sobigi formaalseks kasutamiseks? See, mida mina ütlesin, on see, et "info Peetri kohta" iseloomustab just nimelt kantseliiti, tavakeeles (ja isegi "tavakirjas") kohtab seda palju harvemini, selle asemel kasutatakse "Peetri info".
Ohjah, kantseliiti võib ka nii muidugi määratleda, aga ma siiski ütleks, et kantseliidi mõte ei ole küll tähenduseta fraaside teke. Pigem on see emotsioonivaene ja kuiv keelevorm, mis on mõeldud mingi teabe neutraalseks edastamiseks, faktide esitamiseks ilma neile keeleliste vahenditega hinnangut andmata. "Peetri info" on sootuks vastupidine näide: selles sisaldub väga mitu võimalikku tähendust ja see saabki konkreetse tähenduse ainult kindlas kontekstis.
See selleks, sellel vaidlusel ei ole tegelikult enam seost algse probleemiga. Sõnastan siis enda seisukoha veel kord: vaidlusalune fraas esineb, kui ma ei eksi, praegu menüüs kujul "Kättesaamise kinnitus sees/väljas". Selle asemel võiks mu arvates olla pigem "Kättesaamise kinnituse nõudmine", et ei tekiks kahtlust, kes mida teeb. (Kirja saatja seisukohalt on tegemist kinnituse nõudmisega, saaja seisukojalt kinnituse andmisega ehk kinnitamisega).
(mis PS-i puutub, siis jah, mu seisukoht ei ole karvavõrdki muutunud: vahekaart ei sobi kuidagi brauserisse, sest vahekaart on väga selgelt kinnistunud raamatukogunduslik termin, millel ei ole midagi pistmist brauserite kaartidega).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Loomulikult on see 100% normaalne eesti keel! Või tahad sa väita, et kantseliit ei ole normaalne eesti keel? |
muidugi tahan ja ka väidan. kantseliit on normist kõrvale kalduv eesti keel ja niimoodi kõrvalekalduv, et see on ebasoovitav.
| Qilaq kirjutas: | | See, mida mina ütlesin, on see, et "info Peetri kohta" iseloomustab just nimelt kantseliiti, tavakeeles (ja isegi "tavakirjas") kohtab seda palju harvemini, selle asemel kasutatakse "Peetri info". |
viidet autoriteetsele allikale pole => sinu fantaasia. pealegi on kantseliit ALATI ebasoovitav või negatiivne. võib olla olemas hea juriidiline oskussõnavara, täppisteaduse täppissõnavara, isegi poliitlis-diplomaatiline oskussõnavara, aga kui see mandub kantseliidiks, siis pole enam tegemist mitte "emotsioonivaese ja kuiva keelevormiga" "teabe neutraalseks edastamiseks", vaid keele vormitusega. nii kasutatakse sõna kantseliit, tšeki ÕS-i kui ei usu!
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Olgu, kui sulle ei meeldi sõna kantseliit, kasutame siis sõna asjaajamiskeel. Mõte jääb siiski samaks. Lisaks - milline peaks olema "autoriteetne allikas" eesti keele praktilise kasutamise alal? Ma tean selles osas ainult üht autoriteetset allikat - iseennast ja oma kogemusi.
(Kontrollisin ÕSist üle ja olin (ebameeldivalt) üllatunud: tõepoolest on nüüd siis kantseliit ja kantseleikeel lahku löödud.)
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Olgu, kui sulle ei meeldi sõna kantseliit, kasutame siis sõna asjaajamiskeel. Mõte jääb siiski samaks. Lisaks - milline peaks olema "autoriteetne allikas" eesti keele praktilise kasutamise alal? |
ei, mõte ei jää samaks. autoriteetne allikas millegi tunnistamisel kantseliidiks või muul viisil ebasoovitavaks keelekasutuseks on nt õigekeelsussõnaraamat, eesti kirjakeele seletav sõnaraamat, eesti keele käsiraamat, eesti keele ortograafia, ETA emakeele seltsi keeletoimkonna ettekirjutus, mõne muu pädeva organisatsiooni vastava üksuse (nt EKI keelenõu) või isiku (nt mõni vastavalt haritud spetsialist, nt filoloogia õppejõud ülikoolis) asjatundlikult põhjendatud soovitus. minu jutt "kättesaamise kinnitusest" on freelance värk ja ma tunnistan seda, sest ma pole otsinud allikaid, millele selle osas otseselt viidata (kuigi ma ei välista nende otsimist). sinu jutt "info Peetri kohta" kantseliitlikkusest (ja isegi asjaajamiskeelelikkusest) on aga puhas fantaasia, sest asjakohastes allikates (TÜ loeng, eurotõlkide käsiraamat jne) seda ebasoovitavana ei mainita, vaid pigem vastupidi --- soovitatakse "kohtat" rohkem kasutada.
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Jääb küll. Sinu eksiarvamus lähtub sellest, et sa tõlgendad kantseliiti negatiivsena. Minu arusaamist mööda on kantseliit elik kantseleikeel elik ametikeel üks keelevormidest ja sugugi mitte halvustava tähendusega. Nagu teistele allkeeltele, on sellele omased teatud tunnused, millest üks on võimalikult suure selguse ja täpsuse taotlemine, mida võib ka pidada konteksti välistamise sooviks. (Veidi teisest traditsioonist, aga siiski: see, et Kafka kasutas kantseleikeelt, ei tee teda põrmugi "ebasoovitavaks" või halvaks kirjanikuks, vastupidi, pigem annab palju juurde.) Niisiis võin korrata: "info Peetri kohta" on kantseleikeelele omane võimalikult suurt täpsust ka eraldivõetuna taotlev fraas, "Peetri info" tavakeelne, mille puhul selle konkreetne tähendus sõltub tugevasti kontekstist (see ei välista muidugi ka tavakeeles "info Peetri kohta" kasutamist, eriti kui peakski olema vaja täpsustada, kui näiteks kontekst ei annaks muidu mõtet edasi). Mis puutub "asjakohaseid allikaid", siis väide, nagu soovitaks need "kohta" rohkem kasutada, on nüüd küll tugevalt kontekstist välja rebitud - nii osutatud tõlkijate suunistes kui ka ÕSis, EKKRis ja mujal soovitatakse seda kasutada kindlates kohtades: olgu siis "osas" asemel või "suhtes" asemel või seestütleva käände asemel - aga sugugi mitte alati ja kõikjal, vastavad näited on kenasti ka ÕSis ära toodud (vahest paremini ja selgemalt isegi Mati Erelti raamatus "Lause õigekeelsus").
Aga nagu ma juba olen öelnud, ei puutu see vaidlus õieti enam algsesse teemasse, nii et võiks piirduda mõne uue konstruktiivse mõttega "kättesaamise kinnituse" või muude tõstatatud probleemide kohta.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 38
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
offtopic
võtaks vahelduseks mõne uue teema, kummaski vaidluses ei leia te ühist keelt ja see tihti kipub väljuma thunderbirdi tõlkimise topicust..
|
|
|
|
|
|
|
 |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Niisiis võin korrata: "info Peetri kohta" on kantseleikeelele omane võimalikult suurt täpsust ka eraldivõetuna taotlev fraas, "Peetri info" tavakeelne, mille puhul selle konkreetne tähendus sõltub tugevasti kontekstist (see ei välista muidugi ka tavakeeles "info Peetri kohta" kasutamist, eriti kui peakski olema vaja täpsustada, kui näiteks kontekst ei annaks muidu mõtet edasi). |
"Peetri info" pole tavakeelne, vaid see on keeleviga, heal juhul kitsalt kasutatav släng. ilmselt lisaks ka anglitsism. nt ÕS ei nimeta seda sõna "info" kasutust ei kõnekeelsena ega kuidagi teisiti. samamoodi on keeleviga "veebi info", "teenuse info" ja "tolli info" (guugldamisel leidsin). küll oleks korrektne "tolliinfo" ja "veebiinfo" jne, sel juhul määratleks liitsõna esimene pool info liiki ja mitte konkreetse veebi või konkreetse tolli kohta käivat infot... jah, arutlus on väljunud algse teema piiridest.
ega kantseleikeel pole ainuke täpne keel, täpsust väljenduses ajavad taga kõik alates tuumafüüsikutest luuletajateni (ja ka tõlkijad tahavad seda, vähemalt ideaalis). seega "kohta" täpsusest ei tulene mingil viisil kantseliitlikkust.
p. s. see puutub ka Thunderbirdi... nt juhuslik valik hetkel mul saadavalolevate programmide abi-menüü kohta. uTorrent "uTorrenti info", Opera vanemas versioonis "Opera info", uuemas versioonis juba "Teave Opera kohta", Firefox "Mozilla Firefoxi teave", Thunderbird "Shredderi teave", OpenOffice "Teave OpenOffice.org-i kohta", Internet Explorer "Teave Internet Exploreri kohta". ühesõnaga, korrektsed on OpenOffice, viimane Opera, Internet Explorer ja nagu näha on vähemalt Opera otsustanud uuemas versioonis korrektse eesti keele kasuks.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
vaatasin natuke vanu meiliklientide tõlkeid ja oma esimeses postituses tehtud märkusi, mis pole veel kõneaineks olnud...
nt eestikeelses Pegasus Mailis on return receipt hoopis "Laekumiskinnitus". lisaks sellele on neil ka "Lugemiskinnitus" (vastab väljale X-Confirm-Reading-To:). kas see poleks lühem, selgem ja arusaadavam kui kogu peen bisnes uuendusliku kättesaamise kinnitusega? ja ehk on see ka sõna, mida tädi Maali äkki juuba kuulnud on...
ja "tähitud kirjast" on tõenäoliselt kõik maailma tädi Maalid kuulnud. ega metafoor ei peagi täielik olema, aga see selleks...
Pegasus mailis on veel üht-teist asjalikku, nt "Ärakirjade" kaust, sobib hästi "Mustandite" kõrvale. "Redigeeri" asemel on seal "Toimeta".
"Manuste" asemel kasutatakse seal hoopis nimetust "Lisandid", mis on natuke kokanduslik. "Lisad" oleks ilmselt loogilisem/tavalisem. muide, praegu on Thunderbirdi tõlkes kirja kirjutamise poole pealt üleval tööriistareal valik "Lisa", lisamisvõimalusteks on "Fail", "Veebileht" ja "vCard". samas, kui pärast hakkab olema juttu "Manustest", siis peaks olema seal tööriistaribal ka valikuks "Manusta"... kui ühes kohas on "Lisa" ja teises kohas "Manusta", siis hakkab see asi segaseks kiskuma. nt Sylpheedi tõlkes ongi nt sorteerimine kirjalisade järgi, teises kohas on juttu failide lisamisest ja siis veel manuste lisamisest... paras puder, eksole. kogenud arvutikasutaja muidugi saab asjale pihta, aga tädidele Maalidele jälle hulk peamurdmist. mina soovitaks selliste probleemide vältimiseks tööriistaribale jättagi "Lisa" ja pärast selle lisatud asjade paneeli pealkirjaks panna "Lisad" või "Kirja lisad". nagu on seadustel, teadustöödel jne lisad ja nagu vanastigi olid kirjadelgi. siis kaob see kõigis meiliklientide tõlgetes leiduv probleem lisandite manustamise ja manuste lisamisega.
mis pole veel üle korratud sellest esimesest sõnumist, kus ma "liiale läksin" on see, et kirjad on kontol ja kaustas mitte kontos ja kaustas. see peaks veel igal juhul äraparandamisele kuuluma.
lisaks kasutatakse arvutinduse tõlgetes sõna kontrollima ÕS-i poolt dokumenteerimata tähenduses, st millegi olemasolu tuvastamise tähenduses -- kontrollima tähendab aga olukorda valitsema, omama nt seaduslikku õigust olukorda valitseda ja seega ka dokumente "kontrollida", st nende järgi isikut tuvastada. ma arvan, et võõrsõnale "kontrollima" lisatähenduste omistmise asemel tuleks kasutada mõnda olemasolevat omasõna. mõtelge normaalse tõlkele "juhtima", nt "juhtpaneel" jne...
postil ja kirjadel tuleks teha vahet ka rämpsposti ja rämpskirjade puhul, mitte ainult e-posti ja e-kirjade puhul. üks on teenus, teine on eksemplar. loodan, et see saab dialoogides selgemini eristatud.
ja ma ei saa kuidagi aru, mis vahe on "paroolide info meelespidamisel" ja "paroolide meelespidamisel"...
naljaviluks -- mida teevad uute kirjadega eri kliendid:
sylpheed "võtab"
pegasus "tirib"
thunderbird "tõmbab"
viimaks, mõtelge ikka järele, see "kättesaamise kinnitus" pole normaalne eesti keel. umbes samamoodi nagu pole mitte õige ütleda "Thunderbirdi teave", vaid "Teave Thunderbirdi kohta". see oleks keelemeeste jutu järgi ilmselt eesti keele loomuliku käändelise mitmekesisuse kunstlik vähendamine (inglise, saksa jne keele mõju?), kui kõik taandatakse genitiivile ja loobutakse muude põnevamate käänete kasutamisest, nagu eesti keeles kombeks nt "kinnitus kättesaamisest". või "kättesaamise kohta" --- ja see pole kantseliitlik.
|
|
|
|
Viimati muutis tramm 26.12.2008, 23:31; muudetud 1 kord
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Teie emakeelne vaatemaailm on küll tore,aga jätkem OS küll arusaadavaks.
Ajurite, suvandite ja muudee veidrustega ei tasu liialdada!
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| imre kirjutas: | | Teie emakeelne vaatemaailm on küll tore,aga jätkem OS küll arusaadavaks.
Ajurite, suvandite ja muudee veidrustega ei tasu liialdada! |
OS vs ÕS? kas see käis nüüd manuste poolt või vastu? või mis see point oligi?
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
| Träm kirjutas: | |
lisaks kasutatakse arvutinduse tõlgetes sõna kontrollima ÕS-i poolt dokumenteerimata tähenduses, st millegi olemasolu tuvastamise tähenduses -- kontrollima tähendab aga olukorda valitsema, omama nt seaduslikku õigust olukorda valitseda ja seega ka dokumente "kontrollida", st nende järgi isikut tuvastada. ma arvan, et võõrsõnale "kontrollima" lisatähenduste omistmise asemel tuleks kasutada mõnda olemasolevat omasõna. mõtelge normaalse tõlkele "juhtima", nt "juhtpaneel" jne...
|
Mis ilmselt ei ole õige või on vähemalt ÕSi väga kitsas tõlgendus. ÕSis on toodud mõneti ebaselge näide "Kontrollib dokumente". Seda saab tõlgendada kahel moel: a) kontrollitakse dokumendi olemasolu, b) kontrollitakse dokumendi andmete paikapidavust või vastavust millelegi. Nendes tähendustes on enamasti ka tarkvaratõlgetes "kontrollimist" kasutatud: kas kontrollitakse millegi olemasolu või millegi paikapidavust või vastavust millelegi (ei vaidle vastu, et kindlasti on palju kohti, kus ingliskeelne "control" on eestikeelne "juhtima" ja oma KDE tõlgetes ma ka olen püüdnud vastavalt vajadusele ja enda mõistmisele mõlemat kasutada).
|
|
|
|
|
|
|
|
VoxAmantis
Pingviini külastaja
Liitunud: 19.09.2008
Postitused: 18
Distributsioon: Mandriva 2010.0
|
|
| Träm kirjutas: | | <rook>nagu pole mitte õige ütleda "Thunderbirdi teave", vaid "Teave Thunderbirdi kohta</rook> |
Rumalad loomad  , kasutage seestütlevat käänet!
Peetrist
Thunderbirdist
|
|
|
|
_________________
Sapöörilabidat ja pisargaasi ingliskeelsele elajaskonnale !
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Kui veel mõni juhm, ÕS'is mittesisalduvas täheühendis nii kiivalt kinni on:
OS=Operating system
ÕS=Õigekeelsus sõnastik
Pointi(sellist sõna ei ole) ei olnudki!
Katsuge avaramalt vaadata - PALUN!
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Seda saab tõlgendada kahel moel: a) kontrollitakse dokumendi olemasolu, b) kontrollitakse dokumendi andmete paikapidavust või vastavust millelegi. |
"olemasolu kontrollimine" on labastatud arusaam kontrollimisest. kui kontrollitakse olemasolu mingis süsteemis või mingil laiemal eesmärgil, siis on tegemist kontrollimisega, nt kontrollin autojuhina sõiduki kütusepaakide täituvust ja võtan bensiini juurde, kui ei seda minu arvates ei jätku sõidu sooritamiseks. dokumentide kontrollimine on alati nende sisu kontrollimine millegi dokumendivälise kindlakstegemiseks (isiku, kuskil viibimise õiguse vms) ja mitte lihtsalt olemasolu kontrollimine (kuigi nende olemasolu on sisu kontrollimise eelduseks).
jabur on väita, et ÕS eksib. esita siis palun kaebus ÕS toimetajatele, selleks on neti ÕS-il oma vahend olemas! kui nad kinnitavad eksimust, siis võtan sõnad tagasi.
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Träm, ära valeta! Mina ei väitnud, et ÕS eksib - ma väitsin, et ÕS ei seleta ilmselt piisavalt lahti ja jätab sinusugustele võimaluse asja täiesti meelevaldselt tõlgendada, kuidas mõistuse seisund ja omakasupüüdlikud soovid parajasti paremaks peavad.
Ja olemasolu kontrollimine on eelduseks dokumendi kehtivuse kontrollimisele, õieti neid ei saagi lahutada. Kui liikluspolitseinik ütleb autojuhile: "Ma tahan kontrollida teie luba", siis tahab ta kõigepealt veenduda, et see on üldse olemas, ja seejärel, et see on kehtiv ja kuulub ikka isikule, kes selle esitas jne.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
|
|
|
