Autor |
Sõnum |
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
kiirus traadi otsas olles on ca 1-3 Mbit, juhe välja võttes on wifi kiiruseks ca
50-150 kbit. ühesõnaga wifi on jube aeglane, lauaarvutis enamvähem sama broadcom-i chipiga wifikaart, sellel kiirusega probleeme pole. mõlemas arvutis ubuntu 7.04. milles võiks probleem olla? wifi draiveris?
|
|
|
|
|
|
|
|
laur
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 22.01.2006
Postitused: 1195
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Kubuntu, Mandriva, OpenSUSE
|
|
Kui kasutusel on Windows'i ajuri emuleerimine, siis küll.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Signaali tugevus loeb ka palju.
Lisaks - milline kiirus WiFile pandud on - seda nii arvuti kui ka ruuteri poolelt.
|
|
|
|
_________________ Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 36
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
Tähele tuleks panna et 11Mbit/s wifi puhul (802.11b) on reaalne läbilaske võime umbkaudu pool ette nähtust. Ehk siis 500kbyte/s on kõva küll.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
vbl probleem ka firmware'iga ja kui kivid täpselt samad ei ole, siis vast probleemi kiiruste erinevuses millestki sellisest peakski otsima
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
signaal on max, asub otse accesspointi kõrval, kiiruse koha pealt ei oska kosta, mingit piirangut küll ei tohiks olla.. draiveri installiks kasutasin bcm43xx-fwcutter'it, mis imeb selle firmware kuskit universe repost... muidugi võiks nende wifikaartide installiks mingi ühtsem süsteem olla, paras peavalu oli alguses...
|
|
|
|
|
|
|
|
laur
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 22.01.2006
Postitused: 1195
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Kubuntu, Mandriva, OpenSUSE
|
|
Vot vot, mul on sama kaart, ei tööta üldse
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
laur
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 22.01.2006
Postitused: 1195
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Kubuntu, Mandriva, OpenSUSE
|
|
Broadcomi kaardivalikus leidub ikka @£$½½ kaarte.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
broadcom imeb tõesti vilinal... natuke nõme ka on hakata välist kaarti juurde ostma... tuleb vist loota et tulevik on heledzam?
samas kui sa hakkad mingit wifikaarti ostma, siis seal spekkides ega ka karbi peal ei ole ju kuskil kirjas mis kivi seal kaardi peal istub..
|
|
|
|
|
|
|
|
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
samas mind ikka jääb närima see et lauaarvuti wifi on broadcom'i bcm4306 chipiga ja sellel pole kiirusega mingeid probleeme. läpakal bcm4311 ja sellel jama...
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
|
|
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
just sinnasamma jõudsin kolades ise ka
ja just see lõik on huvitav:
"The stable bcm43xx driver and bcm43xx-fwcutter that are in ubuntu repos are designed for 3.x.x firmware, whereas the current stable windows driver is 4.4.x.x . Obviously there have been LOTS of improvements in the firmware itself, which is common to both ndiswrapper/windows, and bcm43xx. Once the new dscape stack and newer bcm43xx drivers are in use, you should be able to use the 4.4.x.x series of firmware and the wifi will perform much better."
aga see ei seleta ikkagi miks üks kaart töötab normaalse kiirusega...
ja selle jutu peale püüdsin muidugi windowsi draiverit installida, kuid selle peale ta teatas et praeguse kerneliga ei ühildu ja vajab mingit eri kernelit!?? (wifi-kernel?? võib-olla?) käima muidugi ei läinud...
|
|
|
|
|
|
|
|
klaus kinski
Pingviini kasutaja
Liitunud: 08.01.2007
Postitused: 79
Asukoht: supilinn
Distributsioon: ubuntu, debian
|
|
nii nüüd võib vist juti alla tõmmata - lahendus mõnes mõttes käes. sellel lehel http://bcm43xx.berlios.de/?go=devices
on kirjas toetatud, toetamata ja ebastabiilsed broadcomi chipsetid...
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek56
Pingviini aktivist
Vanus: 51
Liitunud: 30.08.2006
Postitused: 282
Asukoht: Tartu
Distributsioon: opensuse
|
|
v6sa kirjutas: | Tähele tuleks panna et 11Mbit/s wifi puhul (802.11b) on reaalne läbilaske võime umbkaudu pool ette nähtust. Ehk siis 500kbyte/s on kõva küll. |
võimalik et mul on antud teemas kuskil olulises kohas lünk aga äkki siis seletaks lahti?
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 36
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
indrek56 kirjutas: | võimalik et mul on antud teemas kuskil olulises kohas lünk aga äkki siis seletaks lahti? |
Esiteks 11MBit/s = ( 11/8 ) MByte/s = 1.375Mbyte/s = 1375KByte/s sellele vist ei vaidle keegi vastu.
Kõigis andmesidelahendustes (näiteks SATA, Ethernet, jms juhtmega andmeside) kulub 20% kontrollbittide peale (CRC check jms). Ehk siis alles jääb 1375*0.8 = 1100KByte/s.
Kuna wifi on juhtmeta siis *ideaal*tingimustel saab selle kiiruse kätte. See tähendab et ei mingisugust 2.4GHz lainete interferentsi, difraktsiooni, ei mingeid väliseid häirijaid (näiteks mikrolaineahi mis töötab samal sagedusel, või kineskoopkuvar, milles indutseeritakse pingeid kuni 10kV). Reaalses elus lisanduvad veel seinad, õhk. Ja nii jääbki alles närune paarsada KByte/s. Oma läpparis on keskmine kiirus nii 400KByte/s. Lauaarvuti 54MBit/s kaardiga oli 2MByte/s kõva tulemus küll.
|
|
|
|
|
|
|
|
|