| Autor |
Sõnum |
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Manjaro Linuxi artiklis kirjutab Arvo Mägi, et ID-kaarditarkvara ei tööta Manjaro Linuxis. Ometi on DigiDoci pakk olemas ja paigaldub ning ID-kaarti saab kasutada ka Manjaro Linuxis. Tuleb küll pisut vaeva näha ja GPG-võtmed importida, ent siiski saab tarkvara paigaldatud. Muidugi tuleb AUR lubada Manjaros eelnevalt.
Leidsin ka tuntud online.ee lõpuga e-postiaadressi ja kirjutasin Arvo Mägile, kuid ta ei vasta. Nagu ka 18.08.2021 uuendatud artiklist näha, siis endiselt seal kirjas, et ID-kaarditarkvara ei tööta Manjaro Linuxis. Seega ei ole kirja kätte saadud või loetud, kuigi see sai saadetud 16.05.2021 juba.
Kusjuures siin foorumis on ka eraldi arutelu teemal Manjaro ja ID-kaart. See küll aastast 2013, ent siiski olemas. Oleks ju saanud ka seal abi küsida, enne kui oma artiklisse kirjutada, et ID-kaart ei tööta Manjaro Linuxis.
Seega postitan siia foorumisse, et ehk märkab Arvo Mägi seda või siis saab keegi talle öelda, et Manjaros siiski töötab ID-kaart ja tarkvara ka kenasti regulaarselt pakendatud kogukonna poolt. Ehk ta saab siis ka oma artiklis öelda ja ehk eraldi artikli kirjutada ja viidata, et kuidas ID-kaart siiski töötab ka Manjaro Linuxis.
Lisaks mainib Arvo Mägi, et probleemi lahendab mobiil-ID, kuid see on esimesel korral siiski vaja ID-kaardiga aktiveerida. Seega ID-kaarditarkvara peab siiski tööle saama. Eks kui kasutada PPA teenindust, siis muidugi ei pea endal ID-kaarditarkvara töötama. Mugavam ju oma arvutist teha, kui PPA büroosse selle pärast minna...
Mingi hetk teen ka selle juhendi, olen enda jaoks märkmed teinud kuid vaja uuesti läbi teha. Mind aitas juhend Arch Linuxi wikis ja võtmete importimisel põhimõte
| Kood: | | gpg --keyserver keys.openpgp.org --recv-keys <key> |
Töötas ka hkps://keys.openpgp.org ja ka hkps.keys.openpgp.org Muidugi võib ka mõnda teist võtmeserverit kasutada. Seal Wikipedia artikli lõpus veel viiteid teistelegi võtmeserverite nimekirjadele.
|
|
|
|
|
|
|
  |
Michelinimehike
Pingviini kasutaja
Liitunud: 19.07.2005
Postitused: 85
Distributsioon: openSUSE Tumbleweed / KaOS
|
|
Võibolla läks kiri spammi ...
Kõige edulisem tee oleks ikka, see, et kogu see ID isikustamise loogika liiguks üleüldse süsteemist välja. Ise täiesti liikunud Smart-ID kasutamise teed, sellega võimalik hetkel igalpool toimingud teha - sisselogimine ja allkirjastamine ja ei sõltu mitte ühestki op süsteemist ja või selle toest
Hetkel ei tea ma ühtegi kohta kus seda teha ei saaks Smart-ID-ga.
Nii vähem erinevatest kasutajapoolsetest süsteemidest tingitud probleeme + veel erinevate kolmandate osapoolte arendusest (browserid) vähem tingitud anomaaliaid.
Lisaks olen täheldanud, et ka Windowsi all browserid ei crashi enam. Enne tihti ID kaarti kasutades esines selliseid probleeme ja arvestades, et Windows peaks olema kõige paremini toetatud süsteem siis see hea märk ei ole minuarust ...
|
|
|
|
_________________
Spordihai.ee
|
|
|
 |
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| SmartID allkirjastamine ei ole sama tasemega, mis ID kaardiga allkirjastamine. Seega kui reaalselt vaja allkirjastada dokumente,, siis ID kaart siiski vajalik.
|
|
|
|
_________________
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
|
Michelinimehike
Pingviini kasutaja
Liitunud: 19.07.2005
Postitused: 85
Distributsioon: openSUSE Tumbleweed / KaOS
|
|
OK, hetkel ID kaardiga antud allkirja standardit ei leia, st. mis tasemega see on
| Tsitaat: | | Alates 2018. novembrist on Smart-ID tunnustatud kui QSCD (kvalifitseeritud allkirjastamisvahend). See tähendab, et Smart-ID abil antud digiallkirjadel on omakäelise allkirjaga võrdne juriidiline tähendus (QES tase) ja et neid allkirju aktsepteeritakse kõikjal Euroopa Liidus. Loe lähemalt elektrooniliste allkirjade tasemete kohta. |
Hetkel ma loen, et tase 1
| Tsitaat: | | QES (Qualified Electronic Signature ehk kvalifitseeritud digiallkiri).
Elektrooniliste allkirjade kõige kõrgem, omakäelise allkirjaga võrdsustatud tase. See tähendab, et kontrollitud on nii allkirjastaja kui sertifikaadi väljastaja taust ning digiallkirja andmiseks on kasutatud kvalifitseeritud allkirjastamisvahendit. |
Et ma mäletan, et selle ümber oli paar aastat tagasi mingi jutt, et ei ole võrdväärne aga see umbes siis (2018) minuteada muutuski. Praeguse hetkeni ma ise olen küll Smard-ID-ga digiallirja andnud. Ei räägi ainult pangas makse kinnitamisest PIN-2-ga, vaid ka reaalselt dokumendikonteineri loomisest kus dokument sees.
|
|
|
|
_________________
Spordihai.ee
|
|
|
|
DaStoned
Pingviini aktivist
Vanus: 43
Liitunud: 11.01.2007
Postitused: 392
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Debian
|
|
| Ma ka loen neid ID kaardi teemasid ja ei suuda aru saada, miks inimesed sellega nii palju vaeva näevad. ID kaarti on vaja kord 5 aasta tagant et oma Mobiil-ID (või 3 aasta tagant Smart ID) aktiveerida ja kogu lugu. Selle saab ettejuhtuva Windowsi masina taga korda. Edasi pole ühtegi asja, mida nende kahega tehtud ei saa.
|
|
|
|
_________________
When the shit hits the fan, keep your mouth shut!
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Kuid kas tõesti ei saa ilma MS Windowsita? Mõte ikka selles, et ei peaks üldse MS Windowsi vaja olema. Kuidas kellelgi, kuid ega ikka ei ole küll seda MS Windowsi masinat võtta kohe kuskilt. Siis tuleb tekitama hakata. Kuid kas ID-kaarditarkvara on siis Windows-only? Minuteada mitte.
Kohe ei tule meelde, kuid neid ainult ID-kaardiga töötavaid veebilehti ikka tuleb ette...
|
|
|
|
|
|
|
|
Michelinimehike
Pingviini kasutaja
Liitunud: 19.07.2005
Postitused: 85
Distributsioon: openSUSE Tumbleweed / KaOS
|
|
Et asjad on nigelad see on tõsi - hetkel ametlikult toetatud on ainult üks Linuxi distro. Teistel tuleb loota õnnele, et keegi on leidnud õiged pakid ja käsut ning saanud "peale" selle oma op süsteemile. Et kõiki distrosid toetama hakatakse see jääb unistuseks. Linuxi distrote probleem seisnebki nende paljususes ja probleem selles, et igal distrol on oma loogika kuidas ja millest nad üles on ehitatud. Ubuntu on jah kõige stabiilsem. Koosneb tavaliselt viimastest stabiilsetest komponentidest. Aga on distroid mis koostatud juba tänaseks päevaks osaliselt päevi näinud komponentidest ja osaliselt uutest, näiteks Debian ning, et sinna kõik ID-kaardiga ühtivad dependencid kuskilt õnnestub leida eeldab ikkagi õnne omajagu. Omakorda veel tuleb sisse mõõde seoses sellega olenevalt distro enda versioonist mida keegi otsustab kasutusele võtta - jälle erinevad depency versioonid vajalikud.
Ja see on ka põhjus miks see ametlik tugi neile kadunud on (ma mäletan, et see ametlik list toetatud distrotest ja versioonidest oli pikem nii mõnedki aastad tagasi), see pole enam lihtsalt hallatav ja nagunii neid kasutajaid on vähe igal distrol eraldi vaadates ja et see kasutajate hulk kasvama hakkab see jääb minu arvates unistuseks. Liiga palju on põhjuseid miks mitte Windowsilt Linuxile üle kolida, liiga palju on asju mida seal lihtsalt teha ei saa - sisuliselt surnud ring. Enamikel distrotel puudub kriitiline kasutajate hulk. See on ka Windowsi eelis - on ametlikult toetatud üks platvorm kuhu on lihtne teha tooteid - näiteks Windows 10 hetkel. Osaliselt siin ühes paralleelses Ubuntu ja ID-kaardiga seotud teemas käivad diskussioonis ka läbi sarnased põhjused miks ei saa näiteks installerit teha: Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas.
Ma isiklikult ei ole ühelegi Linuxi masinale kunagi ID-kaardi tuge lisanud, kuigi Linuxi kasutamise ajalugu ulatub 15+ aasta peale. Ma arvan, et saan hakkama (suudan sudo-t teha  ) aga ei ole lihtsalt aega selliseks "mängimiseks".
Ja see on ka üks põhjus miks ma arvan, et sellised applikatsioonid võiks liikuda üldse välja süsteemist - oleks vähem põhjuseid miks mitte Linuxit kasutada
|
|
|
|
_________________
Spordihai.ee
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Eks seetõttu ka AppImage, Flatpak, Snap olemas, et katta seda suurt distrote perekonda. Seetõttu ei jää midagi unistuseks niipea, kui üks neist kasvõi realiseerub, mis paljudele distrotele sobiv.
|
|
|
|
|
|
|
|
Michelinimehike
Pingviini kasutaja
Liitunud: 19.07.2005
Postitused: 85
Distributsioon: openSUSE Tumbleweed / KaOS
|
|
Ma väga loodan, et neist kolmest insallerist/pakihaldurist vähemalt ühest saab asja.
10 aastat tagasi oli sarnane asi Autopackage aga minuteada, see kängus ja kadus ära.
Hetkel Flatpaki puhul on ka esimesed märgid sellised, et seda kauaks enam ei ole ... flatkill.org
|
|
|
|
_________________
Spordihai.ee
|
|
|
|
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
See flatkill ei ole just eriti tõsiselt võetav... Muidugi turvauuendused tulevad Flatpaki rakendustele kenasti vastavalt kuidas rakendused ise uuenevad. Eks vastukaja leiab https://news.ycombinator.com/item?id=26521390 - seal on ka juttu, et tegelikkuses ei ole turvalisusega olukord selline, nagu kirjas. Ei ole küll ekspertiisi teinud, ent ei leia, et Flatpakiga midagi korrast ära oleks. Kipub olema selline "pada sõimab katelt" tüüpi tüli.
EDIT:
ID-kaarditarkvara automaatse paigaldamise skript Manjaro Linuxile. Kutsun üles testima ja täiustama seda skripti.
EDIT2: kuuldavasti on nüüd Arvo Mägi ka ID-kaarditarkvara tööle saanud Manjaro Linuxis.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
