| Autor |
Sõnum |
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
|
  |
vooler3
Vana Pingviin
Liitunud: 21.12.2015
Postitused: 479
|
|
Niikaua kui Linuxi-maailm tahab ise olla kinnine ja kõik tahtjad eemale tõrjutakse, niikaua ei hakkagi see protsent kiirelt kasvama.
Mäletan siiani väga hästi mida nii mõnigi Estobuntu ehitaja-leiutaja-arendaja ütles. Etiti kõva "vastusõdija kõigele oli üks härra, kellel nimeks Edmund".
Kui käis ikka pidev paaniline tõrjumine, "et ära tule", siis polnud ka ime, et kodanikud selle "paha-paha" Windowsiga edasi virelesid.
-----------
Ja veel, kunagi ammu kui oli kõva kampaania "raamatukogudesse Linux", siis õnnestus ka see reaalselt ära näha - kus Linixiga arvutid tassiti raamatukokku kuid mitte keegi ei suutnud pärast seda neid hooldada.
Ja nii kolitigi ka need arvutid tagasi Windowsile.
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Kahjuks on tihti juurdunud ka seisukoht, et kui on tasuta, siis peab ka tugi olema tasuta.
Ja omavalitsuste IT poolne tugi on tihti kohalike ametnike tuttavad, kes arvuti asjandusest väga palju ka just ei tea. Hea soe koht, kus vegeteerida.
|
|
|
|
_________________
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
 |
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
Pigem ostavad suurfirmad omale hulga windowsita arvuteid ja windowsi litsentse sinna kaasa. Et osadele arvutitele paigaldada linux-desktop.
See andmete lekkimine ja oht, et mõned failid saavad tunda ransomwaret - on eestis juba tunda.
Pigem firmajuhid omavad backup-linuxeid sellel sajandil. Desktop-linuxiga saab ka windowsitelt backup-e vastu võtta.
Ja kui saavad teada, et microsoft ja NSA nuhib windowsi kasutajate jägi.. siis on osa asju ikka mujal kui winnis.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
Indiani on veel pikk maa minna.
Eks Linuxeid on muidugi rohkem kui turuosa, aga küllap see on nii igal pool, mitte ainult Eestis. Ise olen pidanud Linuxeid üle 20 aasta kogu aeg rohkem kui ühel arvutil, aga ostnud selle aja jooksul ainult ühe sülearvuti koos Linuxiga umbes aasta tagasi. Samade parameetritega arvuti oli vist ka DOS-iga saada, aga hind oli sama, nii et polnud vahet. Üldse ilma OS-ita ei tohi vist müüjad müüa. Nii mõnestki Windowsiga arvutist on MSW kohe välja roogitud, aga MSW turuosa muudkui kasvas.
|
|
|
|
|
|
|
|
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
julgen arvata, et kui majandus kasvab ja inimestel on raha, ei kasva tasuta linux enam palju. Windowsi jaoks raha on, poliitika on soodsamaks muutunud, lisaks jõutakse järjest enam osta Aplle tooteid ning Android on juskui uus "viirus"... kõik kohad täis.
Plaanisin Samsung Galaxi Tab 4 klaviatruuri ja hiirega kasutada töö tegemiseks, krt harjumuse jõud on suur, kuni veebis asi käib, on ok, niikui failitöötluseks läheb, hakkavad hädad... mõtlesin juba miskit muud peale ajada ja dualboot teha. Äkki Mint oleks hea? kuid kas üldse võimalik, ilma kapoti all käsi õliseks tegemata?
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
|
|
tonks
Pingviini aktivist
Liitunud: 01.12.2016
Postitused: 115
Asukoht: Harjumaa
Distributsioon: Zorin OS
|
|
| Vähemalt Arvutitark müüb lauaarvuteid ilma opsüsteemita. Nii palju kui sülearvuteid vaatasin, olid need Win10.
|
|
|
|
|
|
|
|
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
| Ordi müüb samuti kui soovitakse, Winni eest on hinnalisa
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| vooler3 kirjutas: | |
Niikaua kui Linuxi-maailm tahab ise olla kinnine ja kõik tahtjad eemale tõrjutakse, niikaua ei hakkagi see protsent kiirelt kasvama. |
... milles see tõrjumine seisneb sinu meelest?
| vooler3 kirjutas: | | Mäletan siiani väga hästi mida nii mõnigi Estobuntu ehitaja-leiutaja-arendaja ütles. Etiti kõva "vastusõdija kõigele oli üks härra, kellel nimeks Edmund". |
... ja milles see vastusõdimine seisnes ning millele vastu sõditi?
|
|
|
|
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Linuxi töölaud 2% Eestis ületatud kõlab nagu edukas 2% Eesti kaitsekulutuste künnis. Viimane on muidugi tunduvalt edukam ja võimaldab meil olla "suurte tugevate poiste" vennaskonnas. Ilma selleta oleks laul lauldud ja lips läbi. 
Linux pole arvuti tavakasutajatele populaarne. Kuid Eesti haridusasutustes, ülikoolides ja teadus ringkondades on Linux operatsioonisüsteemina vägagi elujõuline. On vaikselt hakatud lugema tarkvarade litsentside raha ja saadud aru, et ka Linux keskkonnas saab ja on nutikas oma peaga teha infotehnoloogilisi asju.
Eesti asutuste ja kontorite tädid ning onud istuvad Windows 10 taga. Polu hullu, las istuvad, see kõigest nende igapäevane töövahend MS kontoripaketi tarbeks. Pigem tuleks pisipehme Microsoft'il tunda muret, et meie õppiv noorsugu liigub jõudsate sammudega Mac OSX poole. Eesti õppeasutused ja ülikoolid on täis macbook'idega noori. Need meie tuleviku inimesed on Windows'it pruukinud põgusalt või siis pole seda ealeski kohanud. MS'ile peaks see teatud oludes ja tuleviku trendides tekitama ebameeldivaid sügelisi.
Tulenevalt oma elukutsest ja ametist olen hulgi kokku puutunud Windows, MacOS X, Linux ja Android kasutajatega. Kui ma nüüd teeksin oma kogemusest operatsioonisüsteemide kasutajate "kuldläbilõike" arukuse top pingerea siis oleks see järgnev: Linux, Windows, MacOS X ja Android. Seega on mul au olnud kokku puutuda Linux kasutajatega kes on infotehnologiliselt teadlikud, arukad ja targad. Mis ei tähenda muidugi seda, et teistes OS segmentides arukaid kasutajaid pole. Eks nendeski sfäärides on mingi "elu".
Mis puutub Edmund'isse siis minu isiklikuks arvamuseks on et selliseid Linux ja "vabavara sõdalased" ongi kuldaväärt "suunamudijatest tüübid" kes MS'ile pikas sperspektiivis tekitavad unetust, higipisaraid ja vappekülma. Tegemist on infotehnoloogiliselt ettenägeliku ja targa mehega. 
|
|
|
|
_________________
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| ertserts kirjutas: | | Linuxi töölaud 2% Eestis ületatud kõlab nagu edukas 2% Eesti kaitsekulutuste künnis. |
Päris hea võrdlus! Ülekantud tähenduses võib täitsa kasutada! Näiteks: NATO kohustuslik Linuxi kasutamise määr riigis on meil täidetud
| ertserts kirjutas: | | Linux pole arvuti tavakasutajatele populaarne. Kuid Eesti haridusasutustes, ülikoolides ja teadus ringkondades on Linux operatsioonisüsteemina vägagi elujõuline. |
Siin on palju teha ka IT spetsialistidel - nemad ju kujundavad esialgse arusaama ja pakuvad tuge. Samas kui MS Windowsiga masinate haldamine võtab kordades rohkem energiat siis on iga IT spetsialisti enda teha kas ta tahab endale tööd juurde või tahab midagi mõistlikumat teha kui MS Windowsi eripäradega tegeleda... Kokkuvõttes soovivad ettevõtete, organisatsioonide juhid, et IT toimiks ja arvutid töötaks ning ühe töökoha maksumus oleks mõistlikult madalal. Linuxi jm vabavara abil on see tõenäolisemalt võimalik saavutada kui pidada Microsoftile maksmist liigseks kulutuseks. Selles osas tuleb ära selgitada need eripärad ja küll juhid aru saavad.
Näiteks suheldes raamatupidamistarkvara Standard Books tegijatega siis võis aru saada, et neile väga meeldib Linux aga kuna kliendid ei küsi siis nad ei näe mõtet arendada ja nii nad lõpetasid Linuxi kliendi arendamise. Nende kiituseks tuleb öelda, et nad soovitasid Wine'i abil seda kasutada ja see isegi töötab. Sõltuvusena vajalik .NET 4.0 sai ka kenasti winetricksi abil peale ja nii sai taas mõned ettevõtte masinad Linuxi peale viidud. MS Office on võimalik edukalt LibreOffice'iga asendada samas räägitakse legende, et mingid raamatupidamisprogrammid nõuavad MS Exceli vormingus dokumente, et neid importida. Üritan uurida, millega tegemist...
| ertserts kirjutas: | | On vaikselt hakatud lugema tarkvarade litsentside raha ja saadud aru, et ka Linux keskkonnas saab ja on nutikas oma peaga teha infotehnoloogilisi asju. |
See on siiski harva, et tarkvaralitsentside raha riigiasutuses loetakse. Seda peetakse kahjuks üldiselt vältimatuks kulutuseks ja tehakse igal juhul ära. Tegelikkuses see muidugi nii ei ole aga inimestel on kahjuks selline pettekujutelm ja seda ei ole lihtne muuta kuid mitte ka võimatu.
| ertserts kirjutas: | | Eesti asutuste ja kontorite tädid ning onud istuvad Windows 10 taga. Polu hullu, las istuvad, see kõigest nende igapäevane töövahend MS kontoripaketi tarbeks. |
See on üldiselt pseudoprobleem - reaalselt on väga vähestel MS Office'it selliselt vaja, et et tõesti muud võimalust ei ole. Praktiliselt enamus ei vaja reaalselt MS Office'it ja need kes vajavad, on võimalik ka LibreOffice'iga tööle panna. Kui jõuab kohale teadmine, et igas mõttes mõistlikum on need vormid vms keerukamad dokumendid teha üks kord LibreOffice'is ära ja edaspidi on vabadus ega pea maksma Microsoftile andamit. See on tegelikult absurd, et kui üks eesti äriettevõte või riigiasutus soovib suhelda teise äriettevõtte või riigiasutusega siis tuleb andmete vahetamiseks maksta kolmandale äriettevõttele (Microsoft), mis pealegi väljapool Eestit ehk siis raha rändab litsentsitasudena välja riigist.
| ertserts kirjutas: | | Pigem tuleks pisipehme Microsoft'il tunda muret, et meie õppiv noorsugu liigub jõudsate sammudega Mac OSX poole. Eesti õppeasutused ja ülikoolid on täis macbook'idega noori. Need meie tuleviku inimesed on Windows'it pruukinud põgusalt või siis pole seda ealeski kohanud. MS'ile peaks see teatud oludes ja tuleviku trendides tekitama ebameeldivaid sügelisi. |
Aeg näitab. Niipea kui need noored tööle jõuavad siis puutuvad nad seal MS Windowsiga kokku. Paraku ei ole meie ettevõtetel veel niipalju selgroogu, et võtta see julgus ja mitte kasutada MS Windowsi ega MS Office'it ning mitte maksta ettevõtte kasumist osa Microsoftile. Seda seetõttu, et see vältimatuse pettekujutelm on sügavalt juurdunud. Sellistele tuleks vabavara (sh Linuxit, LibreOffice'it) tutvustada kui uue põlvkonna kaasaaegset (innovaatilist) lahendust. Ehk siis vabavara kasutamine on ajaga kaasaskäimine ja iga endast lugupidav organisatsioon, ettevõte kasutab seda. Isegi Telial on olemas Linuxi ärikliendi lahenduste osakond ja Telia äriklienditugi on kinnitanud, et nad on valmis ka Linuxiga töökohti haldama - oleks vaid huvilisi! Kui Telia hinnatase vähegi jõukohane siis julgustan kõiki võtma ühendust Telia ärikliendi toega ja küsima Linuxi lahendusi ja - töökoha haldamist!
| ertserts kirjutas: | Mis puutub Edmund'isse siis minu isiklikuks arvamuseks on et selliseid Linux ja "vabavara sõdalased" ongi kuldaväärt "suunamudijatest tüübid" kes MS'ile pikas sperspektiivis tekitavad unetust, higipisaraid ja vappekülma. Tegemist on infotehnoloogiliselt ettenägeliku ja targa mehega. |
kasutaja vooler3 väidab Estobuntu ja Linuxi vastu sõdimist ja "kõigele" vastusõdimist ehk siis võiks arvata nagu tegemist oleks Microsofti-meelse tegelasega - nii võis vooler3'st aru saada. Kuid kuna ta ei ole selgitanud oma segaseid väiteid ega neid argumenteerinud (väita võib ju mida iganes) siis ei ole ka aru saada, mis seal siis täpsemalt toimus. Samas kui kellegi kohta midagi väidetakse siis oleks sõnadel kaalu kui suudetaks ka argumenteerida. Kui vaadata süütuse presumptsiooni siis tekitab see küsimusi, et üks lööb selle kodaniku risti kui vabavara (sh Linuxi) takistaja ja Microsofti-meelse olevat; teine aga räägib temast kui vabavara sõdalasest ja infotehnoloogiliselt ettenägelikust ning targast mehest...
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| zeroconf kirjutas: | | Samas kui MS Windowsiga masinate haldamine võtab kordades rohkem energiat siis on iga IT spetsialisti enda teha kas ta tahab endale tööd juurde või tahab midagi mõistlikumat teha kui MS Windowsi eripäradega tegeleda... Kokkuvõttes soovivad ettevõtete, organisatsioonide juhid, et IT toimiks ja arvutid töötaks ning ühe töökoha maksumus oleks mõistlikult madalal. |
Ja see osa lausest toob tegelikult välja ühe põhiargumendi paljude jaoks Linuxi vastu. Linuxi masinad on stabiilsemad ja nendega on vähem muret - kuid selle võrra läheb rohkem aega kasutajate koolitamisele (vähemalt alguses) - ja enamus IT spetsialiste pole just kuigi head koolitajad - kuid Linuxi koolitusi tavakasutajatele - kuhu oleks hea saata - neid ka pole eriti. Sest kui kasutaja ei tule toime Windowsi baasil masinaga, siis läheb IT juht ülemuse juurde ja ütleb, et see ***** tuleb saata arvutikasutaja koolitusele ja siis ta saadetakse.
|
|
|
|
_________________
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
|
vooler3
Vana Pingviin
Liitunud: 21.12.2015
Postitused: 479
|
|
| spott kirjutas: | | zeroconf kirjutas: | | Samas kui MS Windowsiga masinate haldamine võtab kordades rohkem energiat siis on iga IT spetsialisti enda teha kas ta tahab endale tööd juurde või tahab midagi mõistlikumat teha kui MS Windowsi eripäradega tegeleda... Kokkuvõttes soovivad ettevõtete, organisatsioonide juhid, et IT toimiks ja arvutid töötaks ning ühe töökoha maksumus oleks mõistlikult madalal. |
Ja see osa lausest toob tegelikult välja ühe põhiargumendi paljude jaoks Linuxi vastu. Linuxi masinad on stabiilsemad ja nendega on vähem muret - kuid selle võrra läheb rohkem aega kasutajate koolitamisele (vähemalt alguses) - ja enamus IT spetsialiste pole just kuigi head koolitajad - kuid Linuxi koolitusi tavakasutajatele - kuhu oleks hea saata - neid ka pole eriti. Sest kui kasutaja ei tule toime Windowsi baasil masinaga, siis läheb IT juht ülemuse juurde ja ütleb, et see ***** tuleb saata arvutikasutaja koolitusele ja siis ta saadetakse. |
Väikse, kuid väga suure, probleemi unustasid.
Paljud uued arvutid toodetakse juba tehases "spetsiaalselt Windows 10 kasutamiseks".
Ja kui on selline masin siis sellel ei pane sa mingit Linuxit jooksma.
UEFi-s on ainult Windows Boot Manager ja kui see tuvastab, et pole Windows 10, siis midagi muud üleüldse ligi ei lasta.
---------------
Viimatinähtu oli Windows 10-ga uhiuus Dell. Puhtalt Windows 10 masin.
Ja kui väga hästi otsida - ja Delli enda "online-poest" osta, siis leiab täpselt sama läppari mudeli kuid mis on tehases Linuxi-modifikatsiooniga. Hetkel pole meeles mis Distroga oli.
Ja siia veel lisa-huumor, ka kõik WiFi-kaardid ei tööta Linuxis. Kas ei tööta õigesti või ei tööta üldse. Ja siis otsi taga draivereid millega katsetada.
PS: Mul on Lenovos selline WiFI-kaart mille peale paljud Distrod "nägusid teevad".
|
|
|
|
|
|
|
|
643
Pingviini aktivist
Liitunud: 08.07.2019
Postitused: 386
Distributsioon: GNU/Linux (64bit/32bit)
|
|
| vooler3 kirjutas: | | spott kirjutas: | | zeroconf kirjutas: | | Samas kui MS Windowsiga masinate haldamine võtab kordades rohkem energiat siis on iga IT spetsialisti enda teha kas ta tahab endale tööd juurde või tahab midagi mõistlikumat teha kui MS Windowsi eripäradega tegeleda... Kokkuvõttes soovivad ettevõtete, organisatsioonide juhid, et IT toimiks ja arvutid töötaks ning ühe töökoha maksumus oleks mõistlikult madalal. |
Ja see osa lausest toob tegelikult välja ühe põhiargumendi paljude jaoks Linuxi vastu. Linuxi masinad on stabiilsemad ja nendega on vähem muret - kuid selle võrra läheb rohkem aega kasutajate koolitamisele (vähemalt alguses) - ja enamus IT spetsialiste pole just kuigi head koolitajad - kuid Linuxi koolitusi tavakasutajatele - kuhu oleks hea saata - neid ka pole eriti. Sest kui kasutaja ei tule toime Windowsi baasil masinaga, siis läheb IT juht ülemuse juurde ja ütleb, et see ***** tuleb saata arvutikasutaja koolitusele ja siis ta saadetakse. |
Väikse, kuid väga suure, probleemi unustasid.
Paljud uued arvutid toodetakse juba tehases "spetsiaalselt Windows 10 kasutamiseks".
Ja kui on selline masin siis sellel ei pane sa mingit Linuxit jooksma.
UEFi-s on ainult Windows Boot Manager ja kui see tuvastab, et pole Windows 10, siis midagi muud üleüldse ligi ei lasta.
---------------
Viimatinähtu oli Windows 10-ga uhiuus Dell. Puhtalt Windows 10 masin.
Ja kui väga hästi otsida - ja Delli enda "online-poest" osta, siis leiab täpselt sama läppari mudeli kuid mis on tehases Linuxi-modifikatsiooniga. Hetkel pole meeles mis Distroga oli.
Ja siia veel lisa-huumor, ka kõik WiFi-kaardid ei tööta Linuxis. Kas ei tööta õigesti või ei tööta üldse. Ja siis otsi taga draivereid millega katsetada.
PS: Mul on Lenovos selline WiFI-kaart mille peale paljud Distrod "nägusid teevad". |
Kusjuures debian saab hakkama ka UEFIga ja tal om ka selle Boot Manageri jaoks ametlik võti olemas nüüd - Debian 10
Wifi kaartidega probleeme ei ole. Saab vahetada.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
Gomi
Pingviini aktivist
Liitunud: 24.12.2017
Postitused: 182
Distributsioon: Gentoo, Debian
|
|
| vooler3 kirjutas: | | spott kirjutas: | | zeroconf kirjutas: | | Samas kui MS Windowsiga masinate haldamine võtab kordades rohkem energiat siis on iga IT spetsialisti enda teha kas ta tahab endale tööd juurde või tahab midagi mõistlikumat teha kui MS Windowsi eripäradega tegeleda... Kokkuvõttes soovivad ettevõtete, organisatsioonide juhid, et IT toimiks ja arvutid töötaks ning ühe töökoha maksumus oleks mõistlikult madalal. |
Ja see osa lausest toob tegelikult välja ühe põhiargumendi paljude jaoks Linuxi vastu. Linuxi masinad on stabiilsemad ja nendega on vähem muret - kuid selle võrra läheb rohkem aega kasutajate koolitamisele (vähemalt alguses) - ja enamus IT spetsialiste pole just kuigi head koolitajad - kuid Linuxi koolitusi tavakasutajatele - kuhu oleks hea saata - neid ka pole eriti. Sest kui kasutaja ei tule toime Windowsi baasil masinaga, siis läheb IT juht ülemuse juurde ja ütleb, et see ***** tuleb saata arvutikasutaja koolitusele ja siis ta saadetakse. |
Väikse, kuid väga suure, probleemi unustasid.
Paljud uued arvutid toodetakse juba tehases "spetsiaalselt Windows 10 kasutamiseks".
Ja kui on selline masin siis sellel ei pane sa mingit Linuxit jooksma.
UEFi-s on ainult Windows Boot Manager ja kui see tuvastab, et pole Windows 10, siis midagi muud üleüldse ligi ei lasta.
---------------
Viimatinähtu oli Windows 10-ga uhiuus Dell. Puhtalt Windows 10 masin.
Ja kui väga hästi otsida - ja Delli enda "online-poest" osta, siis leiab täpselt sama läppari mudeli kuid mis on tehases Linuxi-modifikatsiooniga. Hetkel pole meeles mis Distroga oli.
Ja siia veel lisa-huumor, ka kõik WiFi-kaardid ei tööta Linuxis. Kas ei tööta õigesti või ei tööta üldse. Ja siis otsi taga draivereid millega katsetada.
PS: Mul on Lenovos selline WiFI-kaart mille peale paljud Distrod "nägusid teevad". |
Kui Linux tööle ei lähe, siis lülitad Secure Boot-i välja sätetest ning kõik töötab. Või asendad tehases laetud võtmed enda omadega ning allkirjastad ise GRUB-i ja/või kernelit ja/või mooduleid, kui igavus peale tuleb.
Ise pole küll veel peale juhtunud olukorrale, kus Secure Boot välja lülitada ei saa.
Kui wifi ei tööta, siis on tihti ka valik see asendada. Wikidevi oli mulle kasulik paik sobiva kaardi leidmisel. Endine kaart ei tahtnud ka Windowsi all tegelikult väga hästi toimida ning Linuxi all vajas iidset ametliku toetuseta draiverit.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| spott kirjutas: | | Ja see osa lausest toob tegelikult välja ühe põhiargumendi paljude jaoks Linuxi vastu. Linuxi masinad on stabiilsemad ja nendega on vähem muret - kuid selle võrra läheb rohkem aega kasutajate koolitamisele (vähemalt alguses) |
Vabandust aga see ei ole kuidagi vabavaraga, iseäranis Linuxiga seotud, et varasem IT-alane õpe on mehhaanilistel alustel korraldatud. Kuid jah - aega tagasi ei keera ehk siis õpetamise metoodikat tagantjärgi ei muuda. Seda saame muuta nüüdsest alates kus oleme sellest aru saanud. Ehk siis see peab olema loogilistel alustel ja võimalikult platvormiülene. Siiski midagi tuleb õpetamisel aluseks võtta ja miks mitte võtta Linux jm vabavara, mis on kõigile võrdsetel alustel ehk siis jäädavalt tasuta kättesaadav mistahes eesmärkidel (sh ärilistel).
| spott kirjutas: | | enamus IT spetsialiste pole just kuigi head koolitajad - kuid Linuxi koolitusi tavakasutajatele - kuhu oleks hea saata - neid ka pole eriti. |
Jah - see võtab aega kuniks on koht kus vabavara koolitusi tehakse. Ent siiski ei ole need inimesed kadunud kes õpetada oskavad ja seejuures hästi vabavaralisi rakendusi, iseäranis Linuxit tunnevad.
Samas ei ole see olukord, et pole Linuxi koolitajaid võtta, tingitud mitte millestki muust kui sellest, et õpetajakoolituses ei kasutata ega õpetata Linuxit. See ei ole lihtne ülesanne kuna juba IT õpetajate koolitus on paraku mehhaanilistel alustel ja Microsofti tarkvara alusel suuresti ja see paradigma ei ole lihtne muutuma.
Ehk siis on vaja muuta kahte asja samaaegselt - IT õpe viia loogilistele alustele ja teha seda vabavara põhjal. Muidugi ei tee paha ka teisi platvorme õpetada ja sedagi tuleks teha (ideaalis võrdses mahus) kuid vabavara võiks olla see, mida aluseks võetakse.
Eestis on olemas Informaatikaõpetajate Selts ja seal on ka mitmeid vabavara, sh Linuxit hästi tundvaid inimesi - tasub uurida.
Lisaks on olemas ALVATAL, mille ridades ka vabavara, sh Linuxit hästi tundvaid IT õpetajaid.
| spott kirjutas: | | Sest kui kasutaja ei tule toime Windowsi baasil masinaga, siis läheb IT juht ülemuse juurde ja ütleb, et see ***** tuleb saata arvutikasutaja koolitusele ja siis ta saadetakse. |
Siinkohal soovitan lakkamatult saata päringuid ja sooviavaldusi koolitusfirmadele ja kõigile kes koolitusi teevad, vabavara, sh Linuxi teemadel. Siis nad näevad, et nõudlus on olemas ja hakkavad selles suunas tegutsema, et ühel hetkel nad suudaksid pakkuda ka vabavara, sh Linuxi teemadel koolitusi.
Kaval on siin küsida tarkvaraplatvormidest võimalikult sõltumatut koolitust põhjusel, et tulevikus võivad tarkvaraplatvormid veelgi muutuda - siis ei pea hakkama taas uuesti koolitama. Ehk siis platvormi spetsiifika peaks olema võimalikult vähe jäigalt sisse kodeeritud õppesse (hardcode'itud) ja võimalikult palju võiks olla platvormiülene. Näiteks fail, kataloog, failitüüp jne on samad sõltumata operatsioonisüsteemist.
Lisaks on mitmeid õppeasutusi, kus vabavara, sh Linuxit õpetatakse - huvilistel on võimalus ka seal osaleda ja teadmisi saada. Kui huvi ja nõudlus olemas siis pannakse kokku ka kursused.
Kui suudetakse regulaarne nõudlus tagada siis on ka mõtet vabavara suunas areneda ja kursusi pakkuda.
Siinkohal võiks öelda, et kui osatakse ka päriselt ühte operatsioonisüsteemi kasutada siis suudetakse seda teadmist kasutades kasutada ka teisi. Seega tuleb meil juba praegune Microsofti tarkvara õpe muuta selliseks, et see ei oleks mehhaaniliselt seotud tarkvarapõhiselt konkreetsete Microsofti rakendustega vaid nende üleselt. Näiteks tuntud failitüüpide vaikimisi peitmine tuleks MS Windows Exploreris välja lülitada, et inimesed õpiksid aru saama ja mõistma failitüüpide olemust ja tähendust ega teeks failitüübi kohta järeldust pelgalt selle nime ees oleva ikooni järgi, mida muuhulgas pahavara petmiseks ära kasutab läbi topeltlaiendite kasutamise ja selle ikooni võltsimise. Seejuures ei teeks paha ka mõnda teist failihaldurit õpetada, et inimesed tuleksid toime ka teiste rakendustega peale Microsofti omade, mida ka tegelikult juba MS Windowsis kasutatakse, teistest operatsioonisüsteemidest rääkimata.
Ideaalis võiks rakendada platvormi virtualiseerimist, näiteks VirtualBoxi abil ja nii saaks õpetada paralleelselt ka teisi operatsioonisüsteeme ja seal toimivat tarkvara ega oleks kohe vaja olemasolevaid arvuteid ringi tegema hakata. Mitmikkäivitus (multiboot) on üsna halb lähenemine - ühest süsteemist teise minek on ebamugav (peab olemasolevad tegevused katkestama) ja tülikas (masina taaskäivitamine võtab üksjagu aega) ja paralleelselt ei saa eri süsteemide sarnasusi näidata.
Näiteks suudab VirtualBox eksportida .ova vormingusse virtuaalmasinaid - neid võib nimetada ka õpiobjektideks, mida siis õpilastele saab ette valmistada ja mida kõik alla saavad laadida ja kas siis klassiarvutis või ka kodudes kasutada.
Lisaks võimaldab VirtualBox teha ka hetktõmmiseid (snapshot) ehk siis toimiva hetkeseisu salvestusi (soovitav teha seisva virtuaalmasina puhul, vähemalt kriitilisemad momendid), mida on lihtne ja kiire tagasi võtta kui midagi valesti läheb. Seeläbi loob VirtualBox ideaalse võimaluse IT teadmisi õppida kartmata, et midagi põhisüsteemis jäädavalt ära võiks rikkuda.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Gomi kirjutas: | | Kui Linux tööle ei lähe, siis lülitad Secure Boot-i välja sätetest ning kõik töötab. |
Täpselt nii.
| Gomi kirjutas: | | Ise pole küll veel peale juhtunud olukorrale, kus Secure Boot välja lülitada ei saa. |
Ei ole ka seda kohanud.
| Gomi kirjutas: | | Kui wifi ei tööta, siis on tihti ka valik see asendada. |
Eelnevalt tasub see sülearvuti USB-pulgalt Linuxisse käivitada ja veenduda, et olulised komponendid töötavad. Paraku müüjad veel ei pruugi teada toimivust Linuxiga.
| Gomi kirjutas: | | Wikidevi oli mulle kasulik paik sobiva kaardi leidmisel. |
See paistab olema välja lülitatud:
https://forum.level1techs.com/t/wikidevi-shutdown/149278
Ka hetk tagasi ei toiminud...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
