| Autor |
Sõnum |
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Kuna plaanis on koostada põhjalikum ülevaade ja KKK algajatele Linuxi valmiseks, siis oleks tarvis teada, kes millist Linuxit kasutab ja miks on tema eelistused just selle distributsiooni küljes. Või kasutab keegi hoopis BSD-d, siis ka selle kohta põhjendused, miks just see.
Alustan endast siis - mis mul üle jääb 
Esimese Linuxina näppisin Red Hat 6.0-i. Jättis täitsa OK mulje. Seejärel on saanud kogu aeg Red Hati-l silma peal hoida. Hetkel kasutan Red Hati järglast (mõtlen siis tasuta lahendusi) Fedorat. Alustasin Fedora 2-ga ja nüüdseks jookseb läpakal juba Fedora 4. Põhjused, miks mulle Fedora meeldib - standardinstalliga väga hea riistvaratugi, väga lihtne ja kiire paigaldamine, tugev kasutajaskond, kerge uuendada. Mis mulle ei meeldi Fedora juures - algajal on esialgu raske saada tööle korralik rpm-i majadnus. yum ja tema graafilised liidesed on väga head asjad, kuid vaikimisi, mis kaasas on, selle peeglite nimekiri on liiga kesin. Peale yum.conf-i täiendamist saab praktiliselt kogu tarkvara sellega paigaldada. Kui see tehtud, siis ei ole ka multimeedia tööle saamisega mingeid probleeme.
Lisaks on Fedora orienteeritud Gnomele. Mina aga KDE fänn - ei teagi miks see nii kujunenud on - meeldib oma teemadega vist rohkem. Tänu sellele tuleb Fedoral rohkem vaeva näha, kui kasutada KDE-d.
Isiklikult arvan, et Fedora on väga hea algajatele esmaseks Linuxiks. Kõik kes räägivad minitest rpm-i sõltuvusprobleemidest jne - kui yum või apt-get on korralikult seadistatud, siis sellega mingeid probleeme ei tule. Saab kõik vabalt tööle.
Teise Linuxina kasutan oma lauaarvutis Gentood. Varem oli ka sellel Fedora, kuid siis otsustasin õppimise eesmärgil panna peale Gentoo. Kuna tegelen ka Gentoo serveri haldamisega mingil määral, siis selleks seda vaja oligi.
Mida võin öelda Gentoo kohta - algajale esialgu ehk raske ja võõras. Eriti tänu oma keerukale paigaldusele. Samas annab see süsteemist parema ettekujutuse. Isegi, kui teha manualist copy-paste paigaldus.
Samas pluss on, et saad enda äranägemise järgi süsteemi üles ehitada.
Mis aga tõsiselt häirib on peale updatemist alatine conf failide uuendamine ja kontrollimine. Seda muret Fedoras küll pole. Uuendus peale ja korras. Mida veel plussina mainiksin Gentoo puhul - väga hea dokumentatsioon, lihtne ja loogiline ülesehitus (ise ehitad selle täpselt nii keeruliseks, kui tahad). Annab piisavalt teadmisi, et teada, mis su süsteemis toimub.
Sobib minu arvates nendele algjatele, kes on tõsist tahtmist täis Linux peale lasta ja ei lõpeta selle üritusega peale esimesi tagasilööke. Kui püsivust ei ole, siis oleks soovitatav alustada mõne lihtsama Linuxiga.
|
|
|
|
|
|
|
   |
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
no omalt poolt sis mainix seda, et Fedora on tõesti üsna hea, isegi algajale, annabki sellise kerge linuxi maitse, kus vaja vahel ka käsureale pöörduda jne.. ise kasutax teda pigem serversüsteemis, sest kaugelt uuendamine tänu yum-ile on väga lihtne ja samas ka tarkvara lisamine üle ssh on mugav..
kui aga desktop lahendustesse lähemalt süüvida, sis eesti kasutajatele tehaxe hetkel Mandriva tõsiselt asjalikux.. 100% on tõlgitud ja graafiline tarkvara lisamine peale pisikest confimist on nagu äärmiselt mugav.. samuti nagu yum, on ka urpmi võimeline kõik sõltuvused lahendama ja kui conf fail saab uuendatud, sis küsitaxe, et kumb jätta, kas vana või uus.. iseenesest nagu tavakasutajal rohkem käsureaga kokku puutuda ei tule kui vaid uuendamisex ning tarkvara lisamisex vajalikud serverid käsurealt lisada.. (kuigi sedagi saab teha ka graafiliselt!) tänu sellele, et linna kolides olen hetkel sunnitud wifit ja windowsit kasutama (minu wifi kaardile ei ole veel tuge  ), sis pani mind imestama kui lihtne tglt mandriva võrreldes windowsiga on.. siin windowsi all on ikke seda nikerdamist tüki rohkem.. rääkimata viirustest, mida just jälle avastasin enda jaox 
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
|
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 40
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
|
 |
Mefistofeles
Pingviini aktivist
Vanus: 37
Liitunud: 15.03.2005
Postitused: 309
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Debian, Ubuntu, CentOS.
|
|
Serveril debian. Miks? Ei teagi. Esimest serverit sai kunagi confima hakkatud ei teadnud linuxist mitte halligi. Ja jäid puhtalt teiste soovitustele lootma. Soovitati debiani ja debiani peal on server praegugi.
Mis kodus? Hetkel mdiagi. Kuid plaanis Ubundu peale lasta. Tundub korralik asi ja pole väga levinud. Vähem levinud kuid tasemel asja on ikkagi "ägedam" kasutada ju kui läbi nämmutaud distrood.
|
|
|
|
|
|
|
|
ArturTT
Pingviini kasutaja
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 79
Asukoht: Tallinn,Kopli
Distributsioon: Vahest Debian?
|
|
| Debian on mulle väga südamelähedane asi,Aga millegipärast olen oma elu keeruliseks ajanud ja nüüd kasutan hoopis mingil teadmata põhjusel gentoo linuxit...
|
|
|
|
_________________
 
|
|
|
|
oz
Pingviini kasutaja
Vanus: 36
Liitunud: 09.07.2005
Postitused: 56
|
|
| kasutan fedora core 4.ja miks,ei tea,oli lpaatidel olemas
|
|
|
|
|
|
|
|
olavi
Pingviini kasutaja
Vanus: 42
Liitunud: 01.08.2005
Postitused: 68
Distributsioon: Debian etch
|
|
| debian, alguses pisut keeruline tundus, aga nüüd muud polegi kasutanud kui net-install cd, ja ylejäänud pudi-padi apt-get'iga (või synapticuga) peale. väga mugav
|
|
|
|
|
|
|
|
IFFI
Pingviini külastaja
Liitunud: 02.09.2005
Postitused: 28
|
|
Esimene kokkupuude oli siis Punamütsikesega RedHat 8 (nii 1,5 aastat tagasi umbes) Kuna omal on keelega raskusi ning ei saanud seal kuidagi interneti jagatud teisele masinale siis ka loobusin sellest.
Hetkel siis kasutan Mandrivat põhimasinas (server masin) ja teises masinas on peal FC4 nii sama näpimiseks, uurimiseks.
Mandriva valisin puhtalt selle pärast, et soovitati algajale parimaks distroks olevat alguses ja kindlasti ka eesti keele toe pärast. Pärast windowsist ülekolimist Mandrivasse on tagasilöök tõesti väike. Kui lihtsalt toimetada seal teksti, tabelitöötluse ja nii sama netis surfata....ühesõnaga kui ainult hiirega klikates seal ringi rännata nagu seda windossis siis ega suurt erinevust ei ole...lihtne ja loogiline.
Olen seda soovitanud ka paarile oma tuttavale asjaga tutvumiseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
pingviin
Pingviini kasutaja
Vanus: 43
Liitunud: 26.07.2005
Postitused: 52
Distributsioon: Open Suse 11.3
|
|
Esimest korda kuulsin sellisest asjast nagu linux 11. klassis ehk siis wist 2000 aastal see teeb ca 5 aastat tagasi. Sealt kulus veel pikk aeg. ennem kui ise asja kallale asusuin.
Esimene kasutamise kogemus oli ca 1,5 aastat hiljem, kuskil 2001 aasta l6pus ning distroks oli keegi puna mytsike. Nimelt painas mind toll ajal muda maania ja ilma telnetita oli lihtsalt raske elada. Elasin siis sellises kohas nagu TPT 6pilaskodu ja sealne admin, kes yhikas interneti adminnis, keeras lihtsalt vajaliku muda pordi (9000) kinni, aga kuna meil oil seal yks 6ps kes jagas poistele tpt servusse ssh ligip22su siis saigi esimene linuxi kogemus yle ssh omandatud. Nuu et ikka muda saaks m2ngida. 6nneks pole enam mitu ead aastat sellise asjaga tegelenud jebe aja r88vel on see muda.
Oma masinale lasin linux esimest korda peale 2003 aasta septembri l6ppus ehk siis 2 aastat tagasi. Distroks oli Mandreak. P2rast seda sai p2ris mittmed distrod l2bi proovidud - Mandreak, Red Hat, Debian, Fedora, SlackWare, Knoppx muidugi, Isegi FreeBSD (kisub rohkem UNIXI poole) peatuma sai j22dud SUSE 9.1
Leidsin, et SUSE 9.1 on minule sobivam - kuna olin linuxi maailmas suhteliselt roheline, ega ma praegugi veel ei arva, et ma mingi ilge guru olen aga teadmisi ja kogemusi on kindlasti rohkem kui toll ajal oli.
Soovitakski algajale kes tuleb m6ne muu OS -tagant suset, kuna Suel on yli m6nus vidin YAST(pakidega majandamiseks, ja muu konfi s2timiseks). Minu arvates on teistel Distro arendajatel 6ppida midagi Yasti funksionaalsusest. Teine hea asi, mis kaasneb susega on asjaolu, et tegu on nn "MAMUT" distroga - "K6IKEST" 5 CD -d. Internetist t6mbamise vaev on hiljem v2iksem kuna on selge et 5 plaadile mahub pakke rohkem kui 1,2
Mingi aeg hiljem sai veel proovitud terve rodu erinevaid Distrosi (k6ike enam ei m2letagi paest).Seal hulgas Slacky, Fedora Ja Suse. P6hjus v2ga lihtne proovisin leida seda ainu 6iget. Ja muidugi inimlik huvi, mis on uutes releasides muutunud.
Selle aasta Jaanuaaris installisin Masinale peale SuSE 9.2 ja veel natuke hiljem killisin 2ra mitte vajaliku Widoza. Milleks mulle seda r2mpsu koju vaja on. Tegin lihtsalt ruumi juurde et, vajadusel m6nda muud distrot katsetada. Ja nii l2ksgi katsetasin selist asja nagu see on:
LFS -Linux From Scratch
Tegu on ainulaatse projektiga kuna teda ei realisida mitte iso failide v6i cd -dena vaid hoopis raamatuna. Ehk siis loaed raamatut, t6mbad vajalikud sortsud alla ja kompillid.
Nagu nad ennast ise reklaamivad - Your Distro, Your Rules.
Sai LFS 6.0 isegi oma masinale peale aetud. Tegu on p2ris t2nu v22rse projektiga, hiljem on mull sellest p2ris palju kasu olnud kui endal vaja midagi sortsust kompillida, siis k2in alati sellelt lehelt vaatamas - kuidas ja mis.
N2iteks t6stan esile Mplayeri kompillimise osa sellelt lehelt, p2ris loogiliselt tehtud eks vaadake ise j2rele
MPlayer-1.0pre7 Ning keegi ei keela seda kasutada suva distro puhul .Ise panin nii mplayeri Suse 9.3 peale.
LFS ei ole p2ris algajale m6eldud kuna selle paigaldamine ja hilisem softi lisamine on p2ris keerukas. LFS -i soovitaks tegelasele kes soovib tundama 6pida linuxit sygavamalt. V6ib ka algaja proovida aga selleks peab ta omama M2gra kannatust.
Momendil kasutan SUSE 9.3 ja ootan Open Sues 10 -t no varsti tuleb.
Tulevikus tahaks veel 2ra proovida kindlasti Gentoo. Olen rohkem selline kasutaja kes kasutab Linuxit Desktopina, mitte serverina see on ka veel yks p6hjus, miks ma Suset eelistan.
Lisaks lisan siia yhe lingi, mis v6ib abiks olla KKK koostamisel.
http://wiki.linux.ee/phpwiki/Distributsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
priit
Vana Pingviin
Vanus: 40
Liitunud: 04.08.2005
Postitused: 521
Asukoht: Tartu
Distributsioon: CentOS / OS X
|
|
| hetkel archlinux, enne seda crux. proovinud olen vist pea kõiki suuremaid ja paljusid väikseid distrosid (pakun et u 30 erinevat) selle 6 aasta jooksul, mil linux on arvutilähedane olnud. viimasel ajal on märksõnas olnud kiss - keep it simple, stupid.
|
|
|
|
|
|
|
|
maitrix
Uus kasutaja
Liitunud: 26.12.2005
Postitused: 10
Distributsioon: Arch Linux
|
|
| 1998. aastal sattus mu kätte Red Hat Linux 5.2 plaat, mille ühe Arvutimaailmas ilmunud artikli abil üles seadsin. Olin just hakanud tegelema C's progemisega ja asjaolust, et kogu tarkvara source'd olid saadaval, sattusin kogu Linuximaailmast vaimustusse. Järgnevatel aastatel kasutasin Mandrake'i, Suset, oma kaks kuud Yoper'it ja siis leidsin ArchLinuxi. Nüüdseks olen seda ja ainult seda 1,5 aastat kasutanud ja ei näe põhjust ühelegi teisele distrole üleminekuks. Arch'i niiöelda "usund" on just see, mida olen aastaid taga otsinud. Soovitan kõigil see distroga lähemalt tutvuda. Võin lahjat mürki võtta, et te ei kahetse. Lähemalt
|
|
|
|
|
|
|
|
karl
Pingviini aktivist
Vanus: 33
Liitunud: 04.12.2005
Postitused: 123
Distributsioon: Kubunutu 6.06
|
|
| ise kasutan Ubuntu 5.10 breezy badgerit ja see on minu esimene unix-laadne distro. olen kasutanud seda umbes kuu aega ja mulle meeldib väga. kasutama hakkasin kuna uurisin puhtast huvist siin samal lehel linuxi kohta ja leidsin et ubuntu cd on võimalik tellida, siis ma telisingi ja tulid kohale. Kõik oli lihtne aga ainult need compleerimine on minu jaoks natuke muret tekitav. Soovitan kõigile.
|
|
|
|
|
|
|
|
jrepan
Moderaator
Liitunud: 18.08.2005
Postitused: 317
Distributsioon: Arch Linux
|
|
Ise kasutan ka Arch Linuxit. Ma olen ka arvamusel, et Arch on sobib minule k6ige rohkem. Kasutan seda neljandat p2eva ja esmamulje on v2ga hea.
Ise alustasin RedHat 5.1 aastal 1998, aga ei m2leta sellest eriti midagi, kuna olin 6 aastat vana.
Ma olen kasutanud:
Redhat 5.1>Mandrake 7.1>Mandrake 9.1>Mandrake 10.0(Kasutasin v2ga v2he, kuna Pentium MMX 200MHz ei suutnud seda jooksutada)>FreeBSD 4.10>Suse 9.2>Ubuntu 5.04(l2ksin kohe Susele tagasi, kuna ATI draiverit ei t66tanud kohe. P6hjus: Kasutasin amd64 versiooni)>Suse 9.3> Ubuntu 5.04>Ubuntu 5.10(alguses kasutasin amd64 p2rast i686 versiooni)> Arch Linux 0.7.1
Kuskil vahel on ka Demolinux 2 ja 3. Arvatavasti enne Madnrake 10.0. Siis sain Pentium MMx 200MHz arvuti ja alguses sellel k6vaketast polnud, siis Demolinuxit kasutasingi. Peale k6baketta ostmist kasutasin natuke aega Madnrake 9.1-te ja siis proovsin Mandrake 10.0.
FreeBSD-d hakkasin kasutama, kuna vend kasutas ka seda. Sellest loobusin peale uue arvuti ostmist, kuna sellel pole nii hea programmide toetus. Suset hakkasin kasutama Arvutimaailmas tulnud artikli "S6bralik sisalik" vms j2rgi. Ubuntu vahetasin(teisel korral) v2lja kuna, see oli liiga kerge. Tahtsin Linuxit paremini tundma 6ppida.
P6hiliselt hakkasin kasutama POSIXit alates FreeBSD 4.10 installeerimisest. Natuke peale seda ma loobusin Windowsist. Praegu ainult Linuxi ongi.(kui v2lja arvata yks vana 486 DX2 millel DOS. Oleks seal piisavalt suur k6vaketas installiks sinna ka Linuxi.)
Minule(k2surea f2nnile) on Arch Linux isegi mugavam kui Ubuntu. Mul pole Arch Linuxi kohta midagi halba 6elda.
EDIT: T2isutasin postitust
|
|
|
|
Viimati muutis jrepan 02.02.2006, 14:09; muudetud 1 kord
|
|
|
|
es6co
Pingviini külastaja
Liitunud: 03.12.2005
Postitused: 22
Asukoht: Põlva
Distributsioon: Slackware
|
|
Alustasin ZipSlacki'ga ning umsdos failisüsteemiga.See oli päris ammu.
Slackware kasutan siiamaani.Sest Slackcware on selge ja lihtne.
Mõned räägivad ,et Slackwares peab palju ise tegema.See on tõsi.Samas see annab teatud vabaduse.
Meeldib ka Suse.Kasutaja-sõbralikkuse poolest.Varemal aja kasutasin Suse Live CD raua kindlaks tegemisel.
|
|
|
|
|
|
|
|
commodore
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 02.10.2005
Postitused: 745
|
|
|
Viimati muutis commodore 16.08.2015, 16:12; muudetud 1 kord
|
|
|
|
zenoni
Pingviini aktivist
Liitunud: 31.08.2005
Postitused: 132
|
|
Linuxi vastu tekkis tõsisem huvi u. 2 aastat tagasi s.o. 2004, kui tekkis vajadus uuendada riistvara ja koos sellega ka tarkvara. Kuna arvutit kasutati kohati ka ettevõtluseks, siis oli ka vajalik litsentseeritud tarkvara (ka muudel juhtudel on see vajalik). Soovisin ka teadlikult vahetada platvormi, kuna hakkas meeldima Open Source ideoloogia ja Linux hakkas jõudma töölauale. Senini sai läbi aetud Win98'ga ja puudus motivatsioon WinXp soetamiseks. Vaja oli midagi uut ja stabiilsemat. Esimene kogemus oli Red Hat linuxi, Susega ja Xandros'iga (et üldse näha, mida see endast kujutab). Tollel hetkel oli Linux minu jaoks liiga uus ja eksperimentaalne ning põhirõhk jäi siiski Win98'le. Linuxi loogika ja käsurida vajasid harjumist ja uurimist.
Aja möödudes tuli kasutusele FC3 ja hiljem FC4, selleks hetkeks olin loobunud ka kommertslikest distributsioonidest. FC3-4 olid juba korralikud tasuta distrod ja selle kohta oli saadaval ka palju õpetusi. Kuna suure käppimise peale õnnestus linux mingi aja möödudes umbe jooksutada, siis katsetasin ka Ubuntut ja hetkel on siiani kasutusel Ubuntu 5.10. Üleminek linuxile on õnnestunud ja olen saanud käima ka kogu vajaliku riistvara, ka skanneri, mis oli olulise tähtsusega. Samaegselt on märkimisväärselt paranenud ka tasuta programmide kvaliteet - nii Linuxi enda, kui ka N: OOo jms. tarkvara kvaliteet.
Hinnates seda aega ja energiat, mida ma Linuxi tundmaõppimisele kulutasin võin öelda, et tegu oli asjaliku investeeringuga. Olen osanud säästa rahalisi vahendeid ja vabanenud MS tarkvara sõltuvusest ja saanud asemele stabiilse süsteemi, mida võib kõikjale paigaldada.
Endiselt teevad kõige rohkem muret turvalisusega seotud küsimused, kuna on tuvastatavad ründed välisvõrgust.
|
|
|
|
|
|
|
|
miniest
Pingviini kasutaja
Vanus: 41
Liitunud: 13.05.2007
Postitused: 47
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Kubuntu 8.04(oli), Estobuntu 10.09
|
|
Esimene LINUX mis ma nägin söbra juures oli Red Hat 7.4 ja see nägi ilus välja. sellest ajast peale on mulle Linux meeldinud, kuid ei julgenud ja ei osanud. kuna mul oli kollanokka statuses windowsiga, ehk siis ei osanud korralikult todagi käsitleda, aga nüüd on natuke teadmisi juurde, tulnud.
Ahja lugu ka sellest ajast, kui ma seda Linuxit nägin, üks söber töi teisele Linuxi RH 7.4 et seda katsetada ja näitata, Arvutiks oli siis Celeron 333 Mhz seagate 40GB kövakettaga, kus 10GB seati Linuxi jaoks. Asi töötas kuni 2-4 kuu pärast, pani windows 98 pange, ning ta pidi selle üle laskma. Aga siis ju kadus valiku vöimalus ära ja sinna ta jäi, söbral polnud sellel hetkel enam eriti aega, hiljem müüs ta masina maha, aga kuna windows ei tunnista Linuxit, et sealt kaudu ligi ei saa ju , siis see tüüp sai küll natuke kukkalt kratsida, kuidas on see vöimalik , et kettapeal on kirjas 40GB, aga kettast näitab ligi kaudu 30GB. kuhu ülejäänud kadunud on.
Tee Linuxi juurde töi mind osaliselt, see, et söber kasutab ka Linuxit, hiljuti instaleeris ta endale nii sülearvutisse, kui ka PC-sse. Ja teine pöjus viimase päeva rünnakud ning ka see, et ma olen oma vanasse arvutisse, instaleerinud juba üle 30 korra windowsi peale, kuna asi pani lihtsalt pange, kuskil rahuliku aega oli vast 2-3 kuud.
Ei olnud netiga kunagi ühenduses, kuni tänase homikuni, kui ma Linuxi live dvdga Netis. Olude sunnil pean kasutama, windowsi oma sülearvutis, kuna see oli juba eelinstaleeritud ja teiseks on mul muud pöjusted ka miks jääb sülekasse, Ainult windows.
|
|
|
|
|
|
|
|
Shadow
Vana Pingviin
Vanus: 50
Liitunud: 16.07.2006
Postitused: 453
Distributsioon: Gentoo
|
|
Gentoo juurde viis mitu asja. Linuxit ennast kasutasin vahelduva eduga juba mitu aastat ennegi. Lihtsalt tüütas ära ajada taga kommerts jublakaid mööda netti. Mandrival käis asi veikese lisaraha eest. Plus jura oli veel uuendamisega. Paned oma koodeksid/draiverid jms. paikka - peale järgmisele versioonile upgrademist jälle hakka otsast peale. Pakihaldurist mööda hiilida - ei lõppe hästi. Pealegi käis närvidele ka see kdelibs jms. Mis iga kde poolt toetava progega kaasa tuli. Mõttetu raiskamine. Kui ma ikke ei taha kde -d kasutada, vaid ainult proge mis vajab qt olemasolu.
Tegelikult nii pretensioonikas inimene arvuti koha pealt - et olen vaikselt hakanud piiluma LFS -i suunas. Ikka ja jälle jääb paindlikusest progedel puudu. Hetkel väheke "pööratud" Gentoo toimib. Ehk siis Mandriva - Reiser4 -ga pätsitud kernel. Sisaldab kõige rohkem staffi.
Aga puudu jääb gentool ikkagi see - et osa asju toimub liiga automaatselt. Näituseks ei saa mitte vaja minevaid ( minul mitte vaja minevaid ) serviseid niisama maha võtta. Tekivad ise tagasi. Arvestatakse seal ikkagi tavalise kasutajaga. Aga tavaline kasutaja midagi erilist ei taha - või isegi tahaks - aga ei oska tahta
LFS -i puhul peletab eemale aga ebamugavus. Pakihalduri puudumine. Uuendamise keerukus. Aga eks igal heal asjal on oma hind ( mis vahel on suurem, kui me maksta tahaksime ) 
|
|
|
|
|
|
|
|
sarvik
Pingviini kasutaja
Vanus: 41
Liitunud: 20.03.2007
Postitused: 60
Asukoht: jõgeva
Distributsioon: Fedora, RedHat, Centos, SuSe
|
|
Olen üles kasvanud Windows keskonnas. Aga loomulikult olen kasutanud koguaeg piraat windowsi. Mida suuremaks ja targemaks sain, selgines mul ka piraatluse halvad küljed. Kuna Microsofti tooted on kallid siis pidin olude sunnil midagi odavamat leidma. Kutsekoolis (umbes 5 aastat tagasi) sain esmakordselt tunda linux -t, milleks oli Red Hat 6.3. Ning siis tuli mõnda aega linux -i kasutamisest vahe sisse. Kuid siiski tahtsin linux -t selgeks saada, kasvõi tulevikku vaadates, sest paljud serverid on Linux -i peal üles ehitatud. Kuna esimesena nägin RedHat -i siis otsustasin ka selle peale jääda ja tõmbasin omale serverist RedHat 7.4 mida mõnda aega kasutasin. Kuid vähese kasutusoskuse tõttu kasutasin enamuse ajast Windowsi. Kuid jonni ei jätnud, oli aeg kui tuli välja RedHat 8.0 mille alla tõmbasin. Kuna heli polnud ning probleemi lahendada ei osanud, siis katseeksperimendi raames hakasin uurima kaustasüsteemi linux -s ja pakke peale installeerima. Kui serveritesse jõudis FC2, siis algas minu linux -i tee juba tõsisemalt. Olen linux -t upgradenud FC2 kuni FC5 -ni, sinna vahele ka kõik teised FC -d, mis antud versioonide vahele mahub. Kuid enam suuremat FC oma vaesele sülearvutile panna ei julge, kuna FC5 juba niigi aeglane. Nüüd peab katsetama Ubuntut.
Kasutan Linux -t pea kõikide tööda tegemiseks, mida ma arvuti taga tegema pean. Kirjatöö eelkõige, graafika, joonestamine, koolitükid, filmi vaatamine, muusika (2 viimast muidugi peale tööd hobi korras  ).
Kuid muidugi ei saa ilma windowsita, on paar pisikest programmikest, mis linux -s kohe mitte tööle ei hakka. Seega kuus kuskil 2-3 korrda paar tundi windowsis olen. Enamasti katsetan ka ära windowsi uued rakendused, mis on hiljuti välja lastud, et Microsofti meeste juures lolli näoga vahtima ei jääks 
|
|
|
|
|
|
|
|
paadikapten
Pingviini aktivist
Vanus: 42
Liitunud: 26.01.2007
Postitused: 300
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Debian/Ubuntu suguharu ja pisidistrod
|
|
Kasutan Ubuntut.... kuna see on üldse esimene distro, mis mulle pihku sattus. Muidu olen seni elanud Windowsi najal, aga juba aastaid tagasi kutsekoolis sain Linuxiga silmast silma tuttavaks-kooli kolmest arvutiklassist ühes oli Redhat, mis miskipärast ei lasknud mind osadele netilehtedele (ei, ma polnud ega pole praegugi pornohuviline, need olid mulle vajalikud lehed). Ubuntu 5.04 leidsin üle-eelmisel talvel metsast-seal vedeles seda terve kast ja meie seltskond mängis nendega "sõda Xena moodi"  Muidugi võtsin ma ühe plaadikomplekti ka kaasa ja sealt hakkas see huvi siis tekkima.
Lisaks Ubuntule proovin kõike, mida vaid netist tirida või kaasinimeste käest kingituseks saab (tõsi küll, tekstireziimil Linuxeid ma veel pelgan-käsurida pole veel piisavalt käpas). Kas mul õnnestub osaliselt või täiesti Linuxile üle minna, seda näitab aeg. Praegune eesmärk on jõuda selleni, et hakkan ka Linuxi all muusikat tegema...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
