Autor |
Sõnum |
ottmaaten20
Pingviini kasutaja
Vanus: 57
Liitunud: 31.10.2008
Postitused: 68
Distributsioon: Ubuntu Mate 21.04
|
|
Arvi kirjutas: | Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine?
Klassikalise gnome 2 töölaua ja alsa-ga?
OT
Praegusel momendil tekib täielik nurka surutu tunne kuna kõik need ubuntu - debiani derivaadid annavad vaikimisi unity, gnome3 ja pulseaudio pasalaadungi kaela. /OT
Ma ei ütle seda, et kellegi eesoleva tööd halvustada.
Lihtsalt kurb on neid arenguid vaadata. |
See on asjatu lootus:
1. Gnome 2-e arendus hakkab järk-järgult välja surema. Ega arendajad on inimesed ja ei taha ka "vana taagaga" lõpmatuseni tegeleda.
2. Milles see ALSA suur eelis lihtinimese jaoks on? Tore on ta siis kui kasutad mingit kindlat rakendust, kes temaga hästi läbi saab. Varem oli ju linuxi pidev probleem, et erinevate rakenduste erinevad heliserverid ei suutnud süsteemis kuidagi hästi läbi saada. Pulseaudio on seda probleemi kõvasti leevendanud. Latency on suurimaks probleemiks, aga seegi on lahendatav. Isegi Google on pulseaudio Androidi heliedastuseks kasutusele võtnud. ALSA androidis???? (tahaks panna siia naerunäo) Pulseaudio on põhimõtteliselt samm õiges suunas. Wikipedia - Pulseaudio
Siiski on need jutud siin rohkem Ubuntu üldised teemad, mitte Estobuntu
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
Arvi kirjutas: | Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine? |
Ma tean, et Debianil põhineva Estobuntu idee jaoks on isegi tehtud üks nimekiri asjadest, mida selle loomine eeldaks, aga minu isiklik seisukoht on, et Estobuntu standardversioon peaks põhinema Linuxil, millel on kõige parem riistvara tugi, mis paigaldub kergesti ka võhiku käes, millele on palju tarkvara ja mille kohta on saada palju abiinfot. Hetkel näib vastavat sellisele kriteeriumile Ubuntu põhidistro.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
Pulseaudio on juba ka debianil paigaldatav ja kujutan ette, et mingi hetk saab ka seal vaikimisi valikuks, sest alsa kõrval on sellel ikka hunnik lihtsalt määratavaid valikuid.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Testisin virtuaalmasinas ja siis ID-kaardiga digiallkirjastamisel andis, et ei suuda tokeniga rääkida ning digiallkirjastamine ebaõnnestus. Muidu ID-kaardi haldusvahend luges andmed ID-kaardilt välja.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
zeroconf kirjutas: | Testisin virtuaalmasinas ja siis ID-kaardiga digiallkirjastamisel andis, et ei suuda tokeniga rääkida ning digiallkirjastamine ebaõnnestus. Muidu ID-kaardi haldusvahend luges andmed ID-kaardilt välja. |
PIN1 töötas, aga PIN2 mitte? Või Digidoc'is ainult PIN2 ei töötanud? Mul on mõnikord olnud anomaaliaid, kui olen ühendanud lugeja mingil imelikul hetkel või vahetanud ID-kaarte vms. Kui lugeja on algusest peale küljes ja kaart programmi käivitamisel sees, siis ma pole ise probleeme täheldanud.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Katsetasin DigiDoc3 kliendiga - seal alguses juurdepääsutõend pandi PIN1-ga ära ja siis PIN2-te enam vastu ei võtnud. Proovisin sulgeda ja uuesti avada - sama lugu. Kaardilugejaks oli SC Micro SPR532. Olen vist üks väheseid, kes sellist kaardilugejat omab ja kipub nii olema, et klahvistik ei taha alati töötada - ikka küsib klaviatuuri kaudu PIN-koodi. Samas seekord toimis PIN1 ka klahvistiku kaudu. See katsetus toimus Mac OS X 10.5.8 operatsioonisüsteemis kus VirtualBox 4.1.6 (koos paigaldatud laienduste pakiga) alla oli siis Estobuntu 11.11 paigaldatud. Üritan puhta raua peal ka testida. Mul on olemas ka SCR3310 ja ka kuulus Omnikey Cardman 1021.
Kusjuures kõrval masinas kus on Estobuntu 10.09 - seal töötas ilusti... Kusjuures olen sinna RIA versiooni peale ajanud, mis 3.3 vaid sellele Ubuntu versioonile paraku on.
EDIT: testisin LiveDVD-d ühel Microlingi masinal kus MSI MS-7267 4.0 emaplaat ja lisaks nVidia 8200GS kiibistikuga graafikaart PCI-E pesas ja seal vajutasin peale käivitumist, et proovi Estobuntut aga midagi ei juhtunud. Liivakella ratas jäi tiirlema ja nii oligi. Siis vajutasin ristist selle akna kinni - ta küsis, et kas soovin paigaldusest loobuda - vastasin jah - ja siis tuli hoopis töölaud ette (Unity veel kusjuures) ja sain kasutama hakata seda LiveDVD keskkonda. Kummaline selles mõttes - ma isegi oleks arvanud, et teeb taaskäivituse kuna ma loobusin aga kummaline oli ju ka see, et ma loobusin omaarust LiveDVD kasutamise valikust - tema aga pakkus, et ma loobun paigaldamisest. Viimaks kui sulges siis ma valisin, et sulge arvuti ja siis teatas, et võta plaat välja ning sulge sahtel ja siis teeb arvuti taaskäivituse kuigi ma valisin, et sulge arvuti. Võtsingi plaadi välja ja vajutasin Enter ning siis arvuti sulgus nagu ma olin soovinud - teade aga teatas, et teeb taaskäivituse...
|
|
|
|
|
|
|
|
madizter
Uus kasutaja
Liitunud: 31.10.2011
Postitused: 9
|
|
Installisin estobuntu 11.11 mälupulgalt, millegipärast pole võimalik käivitada ühtki töölauavidinat, ainukesena töötas alguses lipik, kuid pärast seda kui tahtsin ta teise kohta tõsta ja mõõtmeid muuta, ei saa sinna enam kirjutada.
Kas installiga läks midagi valesti?
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
madizter kirjutas: | Installisin estobuntu 11.11 mälupulgalt, millegipärast pole võimalik käivitada ühtki töölauavidinat, ainukesena töötas alguses lipik, kuid pärast seda kui tahtsin ta teise kohta tõsta ja mõõtmeid muuta, ei saa sinna enam kirjutada.
Kas installiga läks midagi valesti? |
Ma ei usu, et asi on paigalduses. Ma tean, et töölauavidinad ei tööta väljaspool standardset Unity 3D varianti korralikult, st on fookuse probleem ja lipikule ei saa normaalselt kirjutada. Sellele probleemile on tegelikult lahendus olemas, aga vidinate lohistamist töölaual ei oska ma GNOME Shelli jms all küll tööle saada. Asukohta saab kahjuks muuta ainult seadete menüüst. Kui kellelgi on ideid parandamiseks, siis kuulan hea meelega. Vidinate käivitamisega ei tohiks aga probleeme olla.
Lisaks selline märkus, et mul oli Estobuntu 11.11 laivplaadiga ühes arvutis probleeme heliga ja tekkis veebis seoses Flashiga seisakuid, kuid viimatine kerneli uuendus lahendas need. Seega on ilmselt soovitatav peale Estobuntu paigaldamist kindlasti uuendus ära teha, see võib mõningaid ebastabiilsuse probleeme lahendada.
|
|
|
|
|
|
|
|
madizter
Uus kasutaja
Liitunud: 31.10.2011
Postitused: 9
|
|
Tahaks teha ühe ettepaneku arendajatele, näiteks järgmise estobuntu tegemiseks, loodetavasti see pole väga vale koht selle postitamiseks.
Nimelt kas võiks sarnaselt kontoritarkvaraga, libre officeiga olla kohe paigaldatud draftsight cad tarkvara, paljud, kellel on vaja avada ja midagi näppida dwg failides,saaksid seda siis täiesti legaalselt teha, ja ka joonestamine on täiesti võimalik, eriti kuna enamus käske kattuvad autocadi käskudega. Ja autodeski tooted teatavasti on jube kallid. Ja miks ei võiks üks opsüsteem ka mingit cad tarkvara sisaldada. Kahjuks ise paigaldades pole see siiamaani nii lihtne kui teiste programmidegga ja tarkvarakeskus sellega kohe hakkama ei saa, tuleb eraldi paigaldada mõned paketid ja dassault systemi kodukas seda eraldi ei õpeta. Oleks ju hea kui selline programm oleks kohe olemas ja kasutada ka näiteks õpilastel, kes joonestamisega kokku puutuvad. ?
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
madizter kirjutas: | Tahaks teha ühe ettepaneku arendajatele, näiteks järgmise estobuntu tegemiseks, loodetavasti see pole väga vale koht selle postitamiseks.
Nimelt kas võiks sarnaselt kontoritarkvaraga, libre officeiga olla kohe paigaldatud draftsight cad tarkvara, paljud, kellel on vaja avada ja midagi näppida dwg failides,saaksid seda siis täiesti legaalselt teha, ja ka joonestamine on täiesti võimalik, eriti kuna enamus käske kattuvad autocadi käskudega. Ja autodeski tooted teatavasti on jube kallid. Ja miks ei võiks üks opsüsteem ka mingit cad tarkvara sisaldada. Kahjuks ise paigaldades pole see siiamaani nii lihtne kui teiste programmidegga ja tarkvarakeskus sellega kohe hakkama ei saa, tuleb eraldi paigaldada mõned paketid ja dassault systemi kodukas seda eraldi ei õpeta. Oleks ju hea kui selline programm oleks kohe olemas ja kasutada ka näiteks õpilastel, kes joonestamisega kokku puutuvad. ? |
Aitäh ettepaneku eest, koht selleks on õige küll. Esiteks küsimus: kas http://www.3ds.com/products/draftsight/download-draftsight/ pealt ei saa seda lihtsalt paari klikiga paigaldada (sellel on Ubuntu versioon justkui olemas)?
Teiseks, kuna Estobuntu on mõeldud tavakasutajale, siis CAD tarkvara tundub siia üldse natuke liiast (samamoodi pole pandud kaasa igati kasulikku vektorgraafika tarkvara Inkscape). Lisaks sellele on Draftsight standardpakett üle 100MB ja tõstaks tõmmise mahu ebaotstarbekalt suureks. Viimaks on Draftsighti litsents selline, et ei paista niisugust edasipakendamist lubavat (päris kindel siiski pole).
Variandid: 1) kirjutada Estobuntu juhenditesse, kuidas Draftsight paigaldada (seda saaksid ka ise teha, tegelikult oleks see väga kena, kui kasutajad aitaksid juhendite täiendamisele kaasa), 2) kui litsents lubab, siis panna vastav tarkvarapakett Estobuntu varamusse (siis saaks seda tarkvarakeskusest otse paigaldada) ja/või panna need teised vajalikud paketid Estobuntu varamusse, et kodulehelt paigaldamine oleks lihtne (mis need paketid üldse oleks?)
Samas on Estobuntu puhul kombeks panna otseselt süsteemiga kaasa ainult vähemalt peamises osas eestikeelset tarkvara. Draftsight seda nõudmist ei rahulda.
P. S. Kas LibreCAD ei rahulda samu vajadusi? Sellest paistab isegi versioon 2.0.0 tekki(nud/mas) olevat.
|
|
|
|
|
|
|
|
madizter
Uus kasutaja
Liitunud: 31.10.2011
Postitused: 9
|
|
Päris lihtsalt ta ei installeeru jah, õpetusi, kuidas seda teha, pole küll väga raske leida, näiteks http://linuxaideddesign.blogspot.com/2011/10/draftsight-on-ubuntu-1110.html
Ehk tõesti on need sinu variandid paremad, samas, mul küll mingit statistikat ei ole,aga ma tean et ma pole päris ainus, kes autocadi joonistega hädas on olnud linuksi all, ja paljudele, kes on autocadiga joonestamist õppinud, sobib see just selle sarnasuse tõttu, ning kodukas ise reklaamib ennast ka kui head tasuta vahendit autocadi õppimisel, mis oleks kindlasti kasulik ka meie tehnika üliõpilastele. Ja programmi saab samuti küllaltki eestikeelseks teha. ehk siis sarnane suhe autodeskiga nagu libre offifel ms officega.
Libre cad päris samu vajadusi ei rahulda jah, näiteks ei tunne ta dwg faile.
Sellest juhendist-ma proovin siis kätt, kui ise paigaldusega hakkama saan, olen seda küll linuxisse paigaldanud, kuid miskipärast nüüd uues estobuntus tekkis mingi tõrge.
Ma natuke veel filosofeerin selle üle,et cadtarkvara tavakasutajale liiast on- näiteks ehitusbuumi aeg on küll möödas, aga inimesed ikka ehitavad ja saavad projekte arhitektidelt, vahest ka cd plaadil dwg failina, vaatamiseks on muidugi tasuta tarkvara olemas,aga kui tahaks mingi ukse või pistikupesa teise kohta tõsta, siis oleks selline tööriist igati abiks ja selliseid tavakasutajaid polegi niiväga vähe.
Aga see kõik on lihtsalt üks mõte muidugi.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
madizter kirjutas: | Päris lihtsalt ta ei installeeru jah, õpetusi, kuidas seda teha, pole küll väga raske leida, näiteks http://linuxaideddesign.blogspot.com/2011/10/draftsight-on-ubuntu-1110.html
Ehk tõesti on need sinu variandid paremad, samas, mul küll mingit statistikat ei ole,aga ma tean et ma pole päris ainus, kes autocadi joonistega hädas on olnud linuksi all, ja paljudele, kes on autocadiga joonestamist õppinud, sobib see just selle sarnasuse tõttu, ning kodukas ise reklaamib ennast ka kui head tasuta vahendit autocadi õppimisel, mis oleks kindlasti kasulik ka meie tehnika üliõpilastele. Ja programmi saab samuti küllaltki eestikeelseks teha. ehk siis sarnane suhe autodeskiga nagu libre offifel ms officega.
Libre cad päris samu vajadusi ei rahulda jah, näiteks ei tunne ta dwg faile.
Sellest juhendist-ma proovin siis kätt, kui ise paigaldusega hakkama saan, olen seda küll linuxisse paigaldanud, kuid miskipärast nüüd uues estobuntus tekkis mingi tõrge.
Ma natuke veel filosofeerin selle üle,et cadtarkvara tavakasutajale liiast on- näiteks ehitusbuumi aeg on küll möödas, aga inimesed ikka ehitavad ja saavad projekte arhitektidelt, vahest ka cd plaadil dwg failina, vaatamiseks on muidugi tasuta tarkvara olemas,aga kui tahaks mingi ukse või pistikupesa teise kohta tõsta, siis oleks selline tööriist igati abiks ja selliseid tavakasutajaid polegi niiväga vähe.
Aga see kõik on lihtsalt üks mõte muidugi. |
Ma pole põhimõtteliselt mistahes tarkvara lisamise vastane, aga tekib küsimus, et miks just see ja miks mitte veel mõned (lastele mõni äge mäng, muusikutele mõni komponeerimisvahend, programmeerijatele mõni IDE jne). 100 MB lisasuurust tõmmisele on 10% suurem tõmmis, 10% pikem allalaadimine ja 10% suurema mälupulga vajadus (nt 1 GB ületamine ilma mõjuva põhjuseta pole mõistlik). Ja eesti keele asi on ka oluline, ingliskeelseid eriprogramme kuhjama hakata ei tundu tark tegu.
Kui on vaja lisatarkvaraga vms võimalustega tõmmist nt korduvaks paigaldamiseks, siis selle saab teha eraldi rätsepatööna. Selliste asjadega võib ühendust võtta, saame nõu või isegi jõuga aidata.
P. S. Ma ise pole elu sees kordagi CAD-tarkvara kasutanud. Ma muidugi saan aru, et üks korralik insener vajab seda, aga ma arvan, et suurem jagu inimesi on nagu mina --- pole kordagi kasutanud (või pole kuulnudki).
|
|
|
|
|
|
|
|
madizter
Uus kasutaja
Liitunud: 31.10.2011
Postitused: 9
|
|
Su argumendid on kaalukad ja ega ma ei tahagi vaielda, mõttevahetuses selgub tõde, olen estobuntu suur fänn ja tahtsin ka kuidagi aidata ägedamaks tuunida kaasaskäiva tarkvara valik on kindlasti keeruline, peab olema nii vidinaid kui tööprogramme kui mänge jne. Kui tahan sellise tõmmise teha nagu pakkusid, võin siis ühendust võtta, et nõu saada?
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
madizter kirjutas: | Su argumendid on kaalukad ja ega ma ei tahagi vaielda, mõttevahetuses selgub tõde, olen estobuntu suur fänn ja tahtsin ka kuidagi aidata ägedamaks tuunida kaasaskäiva tarkvara valik on kindlasti keeruline, peab olema nii vidinaid kui tööprogramme kui mänge jne. Kui tahan sellise tõmmise teha nagu pakkusid, võin siis ühendust võtta, et nõu saada? |
Jah, Estobuntu tõmmise mugandamise osas annan ma hea meelega nõu. Seda saab teha nii kodus ise kui ka vajadusel Estobuntu serverites. Midagi keerulist siin tegelikult pole, üldine juhis on: http://viki.pingviin.org/Estobuntu_ISO_genereerimine
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
CAD tarkvara vajadus on tõesti ainult väiksel osal kasutajatest. Mina soovitaks samuti kirjutada hoopis Viki artikkel sellest ja siis lisada ka juhendid, kuidas seda paigaldada Estobuntus.
|
|
|
|
_________________ Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
|
voime
Pingviini kasutaja
Vanus: 46
Liitunud: 06.08.2006
Postitused: 51
Asukoht: Tartu
|
|
|
|
|
|