võtke google ja otsige vabavara - vaadake, mida te leiate, seal on isegi filosofti vabavara juba jne.. see termin on ammu juurdunud ja kaugelt millegiks muuks kui vabaks tarkvaraks..

heal juhul võib taunida vabavara kasutust, aga kindlasti ei saa seda panna samale pulgale vaba tarkvaraga, see tekitab ainult segaduse suurenemist..

sellisel juhul peaks kõigepealt alustama sellest, et teha see selgeks EKIle..

ei vallaste, ega vikipeedia ei määra enne midagi, kui on EKI oma selge arusaama asjast välja öelnud, enne seda pole mõtet hakata väänama ka meie vikis asju ringi..

enne kui vabavara küljest pole maha pestud valearusaama, ei saa seda soovitada kasutada vaba tarkvara alternatiivina.. senised RISO dokumendid räägivad just vabast tarkvarast, seega pole seal otseselt midagi vaja muuta kohe ja kindlasti ei saa seal veel paar aastat kasutada terminit vabavara..

Kas sa jääd seisukohale, et vastavasisulisi jõulisi soovitusi Pingviini vikisse sisse kirjutada ei tohiks?

Just sellistes amelikes juriidilise maiguga dokumentides SAAB sõnu kasutada misiganes soovitud tähenduses, sest dokumendi alguses antakse tavaliselt olulisimate mõistete definitsioonid. Ma ei arva, et koosvõime dokumentide puhul oleks tingimata vaja FLOSS-i nimetamisel üle minna puhtalt "vabavara" peale, kuid just selles mõistete seletuses oleks kohane mainida, et freeware'i tähenduses "vabavara" ei kasutata, kuna see nimetus on eksitav ja seda soovitatakse reserveerida pigem FLOSS'i joaks. See lubaks tekstis nt neis lõikudes, kus on täiesti selge, millest käib jutt, kasutada FLOSS'ist rääkides ka lühemat/suupärasemat nimetust "vabavara".

Miks ma sellest üldse nii enesekindlalt räägin? Just sirvides koosvõime dokumente märkasin, et kommentaaride osas kasutatigi FLOSS'ist rääkides kohati nimetust "vabavara" ehk siis seda keelenõu poolt kirjeldatud ~"keskmise väheolulise liikme kadumist" võis oma silmaga näha. Mulle tundub, et RISO inimesed poleks kõige selle taustal taolisele muutusele või taolise märkuse dokumenti sissekirjutamise vastu. Sellisel riiklikul dokumendil oleks aga tugev autoriteet sõnakasutuse muutmise esilekutsumiseks tavatekstides.

jah, olen seisukohal, et selles tuleb kõigepealt üheselt ühisele nõule jõuda kõigi osapooltega, kaasa arvatud EKIga..

sest kui inimene peaks hakkama uurima, et mida see sõna siis tegelikult tähendab ja leiab vastakaid tähendusi siit ja sealt, siis hakkab ta kedagi imelikuks pidama..

nagu ma ütlesin, siis kõigepealt tuleb taunida hetkelist kasutust ja kui see on üldsusele arusaadavam, siis võib hakata seda alternatiivina kasutama..

just, kommentaaride ossa seda satubki, sest nii mõnigi ei saa ise ka veel aru, millest täpselt ta räägib.. /---/ rahvas järgib siiski pigem EKI dikteeritud kasutust kui kellegi jonni..

tramm , milliselt saidilt see pilt pärilt on originaalis, siis saan teha oma ettepanekuid.

Alustada tuleks ju kuskilt. Ja selleks oleks vaja lähtepunkti. Võib-olla tekitame ise probleemi kus probleemi ei ole. Kui ei küsi ei tea. Ja küsija suu pihta ei lööda. Me ju võime vaielda ja arutada, aga ilma ametliku seisukohata lähtepunkti pole. Siis on see ainult meievaheline jutt ja arvamus. Või on kellelgi olemas ametlik vastus?

Tähendab, lugu on nii, et antud juhul EKI keelenõu ise soovitas, et "vabavara" ja "vaba tarkvara" sassiajamise vältimiseks tuleks võtta kasutusele läbipaistvamad terminid. See "ametlik vastus" on olemas, kuigi küsimus polnud otseselt, et kas peaks ülal pildil olevat muutust tahtma sisse viia. Keelenõu on muidugi üks EKI spetsialist, kes teeb oma tööd, antud juhul tegelikult isegi kaks, sest esimene kutsus sellele küsimusele vastamisel teise appi... Mis oleks see veel ametlikum järelpärimine? EKI juhatus vms ju selliseid asju ei aruta. Keelenõu ongi ju see EKI liides, mille kaudu saab tavainimene/ettevõte vms keelealastele päringutele vastused.

Aga minu arvates peaks enne mingite uste kulutamist asjad enda majas korda tegema, st esimene asi oleks Pingviini viki.

"Koosvõime" inimestega olen ma ka sel teemal põgusalt suhelnud ja nende jutt on selline, et nemad kasutavad enda meelest "kogukonnas populaarseid termineid", aga ka nende arust on "vabavara" ja "vaba tarkvara" liiga sarnased. Mida ette võtta, seda nad ka ei tea. Üks soovitus oli, et loodava Vaba Tarkvara Liidu juhatus peaks mõtlema välja uue sõna, mis "vabavarale" ei sarnane, aga minu arvates on see halvem variant, kui seal ülal pildil pakutu... Sest siis peaks liit peale uue sõna väljamõtlemist kohe ka oma nime ära muutma. Kuna nad RISO's aga enda sõnutsi lähtuvad sellest, mis on nende arvates "kogukonnas populaarne" ja osutavad ka Vikipeediale, siis oleks meie poolt mõistlik näidata, mis on meie tegelik seisukoht (ja see ühtlasi Vikipeedias jäädvustada). Ma ei tea, kas seda otseselt kuulda võetaks (seda ei saa kuidagi ennustada), aga see vähemalt mõjutaks midagi. Kui Pingviini vikis oleks see seisukoht ilusti olemas, siis saaks seda neile või kellele tahes ükstapuha kuna viidata ja öelda, et see on kogukonna n-ö tegelik seisukoht.

Ja üldse pole see tegelt selline teema, mille üle nii pikalt mõtelda ja arutada, et mida teha. On selge, et mingit nõiavitsa väel kõike korda tegevat lahendust pole. Juba seegi oleks asi, kui meil oleks enam-vähem konsensuslik seisukoht, mis vikisse kirja panna.

konsensus tuleb leida EKIga kõigepealt, ürita sellest lõpuks aru saada.. kui nemad plaani maha laidavad, siis ei ole mõtet mitte mingis suunas edasi minna ja tuleb jätkuvalt kasutajaid harida..

Vahemärkusena: EKI ikka tegeleb terminoloogiaga küll, peakeelekorraldaja alluvuses on lausa eraldi terminoloogiaosakond (ehkki selle kireva ajaloo tõttu on kallakud pigem õigus- ja sõjanduskeel). Lisaks tegeleb terminoloogiaga Eesti Terminoloogia Ühing, kuigi ka seal pole praegu vististi mingit spetsiaalset arvutiterminoloogia toimkonda.
Ja niivõrd, kuivõrd on soov saada vabavara-priivara-vaba tarkvara vahekorrad korda ning teha see teatavaks võimalikult laialt, ei piisa kindlasti sellest, et seda kajastada Pingviini wikis (kuigi see ei teeks paha - võib-olla asjade settimiseni klausliga, et tegemist on konkreetse wiki seisukohaga, mitte üldise normeeritud keelekasutusega), vaid tuleb see asi viia ka EKI (kui ÕSi üllitaja) ja ESi keeletoimkonna ette.

aga kindlasti ei muutu hetkel kehtivaid termineid selgitavad lehed..

priivara INFO tasuta tarkvara (lk 707)
vabavara INFO tarkvara, mida kasutajal on õigus muuta ja levitada (lk 1012)